Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-65-97 ECLI:EE:RK:1997:3.2.1.65.97.174 AI generated

3-2-1-65-97 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-65-97
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull vaatas läbi Juri Morgeni erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. veebruari

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-65-97 · Riigikohus: Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull vaatas läbi Juri Morgeni erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. veebruari

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-2-1-65-97

M Ä Ä R U S

Tartus 19. mail 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 12. mail 1997. a.

Juri Morgeni erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. veebruari

1997. a. määruse menetluse lõpetamises Juri Morgeni hagis Majandusministeeriumi vastu

töölepingu vormistamiseks ja palga saamiseks.

Juri Morgen esitas Tallinna Linnakohtule hagi Majandusministeeriumi vastu töölepingu

vormistamiseks ja palga saamiseks. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja RE Talmer Auto direktorina.

Majandusministri 9. mai 1994. a. käskkirjaga nr. 130 määrati hageja palgaks alates 1. aprillist

1994. a. 3500 krooni kuus. RE Talmer Auto vara erastati AS-le Sperita. Majandusministri

26. jaanuari 1996. a. käskkirjaga alustati RE Talmer Auto likvideerimist. Hageja leidis, et temal oli

töösuhe Majandusministeeriumiga. Kostja vaidles hagile vastu, väites, et töösuhet hagejaga ei olnud.

Tallinna Linnakohtu 29. novembri 1996. a. määrusega lõpetati TsKS § 218 p. 1 alusel tsiviilasja

menetlus. Määruse motiivide kohaselt reguleerib töösuhteid valitsusasutustega avaliku teenistuse

seadus (ATS), v.a. erandid, mis on sätestatud sama seaduse§-s 12. Nimetatud paragrahvis ei ole

märgitud, et avaliku teenistuse seadus riigiettevõtete direktoritele ei laiene. Seega on hageja ja kostja

vahel haldussuhe ning vaidlus ei kuulu linnakohtu pädevusse.

Ringkonnakohus jättis hageja erikaebuse rahuldamata ja linnakohtu määruse muutmata.

Apellatsioonikohus leidis, et hageja on aktsepteerinud, et tema tööandjaks oli Majandusministeerium,

kelle tegevust ta vaidlustas. Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 kohaselt on apellandil õigus

pöörduda halduskohtusse Majandusministeeriumi kui valitsusasutuse tegevuse vaidlustamiseks.

Sellise võimaluse annab apellandile ATS § 160.

Riigikohtule esitatud erikaebuses palus J. Morgen Tallinna Ringkonnakohtu määruse tühistada ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kaebuse põhjenduste kohaselt oli

J. Morgenil sõlmitud tööleping Majandusministeeriumiga TLS §-s 26 ettenähtud tingimustel, kuid

Majandusministeerium jättis selle vormistamata. J. Morgenit ei ole kunagi avaliku teenistuse

seaduses ettenähtud korras teenistusse nimetatud ning ta ei olnud ametnik.

Vastuses erikaebusele pidas Majandusministeerium ringkonnakohtu määrust õigeks ja palus jätta

erikaebuse rahuldamata.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsKS § 347 p. 1 ja 2 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

TsKS § 1 lg 1 kohaselt lahendavad tsiviilasju maa- ja linnakohtud. Vastavalt sama paragrahvi 2.

lõikele mõistetakse tsiviilkohtupidamise seadustiku tähenduses tsiviilasjadena ka tööõigussuhetest

tekkinud vaidlusi. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja RE Talmer Auto direktorina. Riigiettevõtte

põhimääruse p. 1 kohaselt on riigiettevõte ettevõtlusega tegelev majandusüksus. Sama põhimääruse

4. punktist tulenevalt ei finantseerita riigiettevõtet riigieelarvest, v.a. riigiettevõtte kahjumi katmisel,

mis on tingitud tema tegutsemisest ebasoodsates majandustingimustes ega ole tekkinud ettevõtte enda

süül. Seega ei ole riigiettevõte riigieelarvest finatseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu

teostamine (ATS § 2 lg 1) ja töötamist riigiettevõttes ei reguleeri mitte avaliku teenistuse seadus, vaid

tööõigus. Riigiettevõtte direktor ei ole avaliku teenistuse seaduse tähenduses avalik teenistuja.

Riigiettevõtte direktorile laienevad tööseadused ning nende rakendamisel tekkinud vaidlused alluvad

töövaidlusorganile. Kuna J. Morgen pöördus kohtusse töövaidluse lahendamiseks, siis oli TsKS § 218

p. 1 kohaldamine väär.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium

m ä ä r a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. veebruari 1997. a. määrus ja saata

asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Erikaebus rahuldada.

Tagastada Juri Morgenile 7. märtsil 1997. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, A. Kull