3-2-1-63-97 · Riigikohus

3-2-1-63-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 15. mail 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik,

Eriehitustööde Remondi- ja Ehitusvalitsuse nr. 2 esindaja vandeadvokaat J. Lepiku osavõtul, vaatas

läbi avalikul kohtuistungil 5. mail 1997. a.

Eriehitustööde Remondi- ja Ehitusvalitsuse nr. 2 likvideermiskomisjoni kassatsioonkaebuse

alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. jaanuari 1997. a. otsuse Eriehitustööde

Remondi- ja Ehitusvalitsuse nr. 2 likvideerimiskomisjoni avalduses Eriehitustööde Remondi- ja

Ehitusvalitsuse nr. 2 pankroti väljakuulutamiseks.

17. juunil 1996. a. esitas Eritööde Remondi- ja Ehitusvalitsuse nr. 2 (EREV 2) likvideerimiskomisjon

avalduse EREV 2 pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt kinnitati Tallinna

Linnavolikogu 16. septembri 1993. a. otsusega EREV 2 vara erastatava munitsipaalvara nimekirja.

17. mail 1995. a. sõlmitud munitsipaalvara ostu-müügilepinguga erastati EREV vara tervikuna 300

000 krooni eest AS-le Paip. EREV 2 debitoorsed ja kreditoorsed võlad jäid ostu-müügilepingust

välja.

Tallinna Linnavalitsuse 20. septembri 1995. a. korraldusega moodustati EREV 2

likvideerimiskomisjon. Likvideerimisteade avaldati 26. oktoobri 1995. a. Riigi Teataja Lisas.

Võlanõude esitas Tallinna Maksuamet. Kuna seoses varaerastamisega ei ole EREV 2 suuteline

rahuldama võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine, palus võlgnik välja kuulutada tema

pankroti.

10. oktoobri 1996. a. otsusega jättis Tallinna Linnakohus võlgniku pankrotiavalduse rahuldamata.

Otsuse kohaselt võib erastamisseaduse (ErS) § 14 lg 3 järgi erastamisnimekirja kantud ettevõtte

pankrotiavalduse võlgnikuna esitada üksnes erastamise korraldaja, seega Tallinna Linnavaraamet.

Võlgniku likvideerimiskomisjonil niisugust õigust ega kohustust ei ole.

Tallinna Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Otsuse kohaselt ei ole kohalikuks

omavalitsusüksuseks Tallinna Linnavalitsus, vaid Tallinna linn, kes TsÜS § 6 lg 3 kohaselt teostab

oma õigusi ja kohustusi oma asutuste kaudu. Tallinna Linnavalitsus nagu ka Tallinna Linnavaraamet

ongi need asutused, kelle kaudu Tallinna linn tsiviilõigussuhetes osaleb. Põhjendamatu on EREV 2

likvideerimiskomisjoni väide, nagu oleks likvideerimiskomisjon seetõttu, et on moodustatud Tallinna

Linnavalitsuse korraldusega, volitatud ka EREV 2 pankrotiavaldust esitama. Niisugust volitust

linnavalitsuse korraldusest ei tulene, pealegi võib ErS § 14 lg 3 kohaselt erastamisnimekirja kantud

ettevõtte kui võlgniku pankrotiavalduse esitada üksnes erastamise korraldaja. EREV 2

likvideerimiskomisjon ei ole erastamise korraldaja.

Ringkonnakohus leidis, et ErS § 10 lg 5 kehtib ka kohaliku omavalitsuse kohta. Nimetatud seaduse

§ 1 lg 1 kohaselt määrab seadus kindlaks kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevate ettevõtete,

asutuste ja organisatsioonide vara erastamise tingimused ja korra, § 10 lg 5 aga sätestab, et erastatava

ettevõtte võlad katab erastamise korraldaja. Lisaks sellele sätestatakse ErS § 14 teises lõikes, et pärast

ettevõtte likvideerimist järele jäänud vara läheb koos varal lasuvate õiguste ja kohustustega

erastamise korraldaja bilanssi. Ka Vabariigi Valitsuse 19. novembri 1993. a. määrusega kinnitatud

erastamisele kuuluva vara erastamise korraldajale üleandmise korra p. 7 lg 1 kohaselt võtab

erastamise korraldaja viie tööpäeva jooksul pärast likvideerimiskomisjoni aruande kinnitamist

likvideerimise käigus realiseerimata varad oma bilanssi koos varaga kaasnevate õiguste ja

kohustustega. Nimetatud kord kehtib nii riigi- kui munitsipaalomandis oleva vara erastamisel.

Tulenevalt eelnevast on mõeldamatu erastada munitsipaalvara võlgadeta sel viisil, et võlgade eest

keegi tegelikult ei vastutaks. Niisugune võlgadest vabanemise moodus oleks vastuolus kogu

erastamisseaduse mõttega. Kuna ettevõtte erastamisel erastamata jäänud võlgade eest vastutab

erastamise korraldaja, ei ole ka sisulist alust EREV 2 pankroti väljakuulutamiseks.

Kassatsioonkaebuses palus EREV 2 likvideerimiskomisjon ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata

asja uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassaator leidis, et Tallinna munitsipaalvara erastamise eeskirjaga ei ole antud Tallinna

Linnavaraametile kui erastamise korraldajale ettevõtte, mille vara erastati, likvideerimiseks volitusi.

Tallinna munitsipaalvara erastamise eeskirja p. 24 kohaselt haldavad erastatavaid ettevõtteid kuni

erastamise lõpuleviimiseni need linnavalitsuse struktuuriüksused, kelle haldusalas nad tegutsevad, kui

linnavalitsuse korraldusega ei ole selleks määratud linnavaraametit. Seetõttu ei lähe erastatava

ettevõtte õigused ja kohustused üle erastamise korraldajale. Sellest tulenevalt ei saa kohaldada ErS

§ 14 lg 2, mille järgi erastamisnimekirja kantud ettevõtte likvideerimist korraldab erastamise

korraldaja, vaid likvideerimist peab korraldama omanik, Tallinna linna esindav Tallinna

Linnavalitsus. Ettevõtte, mille vara on erastatud, likvideerimisel ei ole kohaldatav ka ErS § 14 lg 3,

kuna tulenevalt TsÜS §-st 6 lg 3 ei saa Tallinna Linnavaraamet osaleda iseseisvalt tsiviilõigussuhtes,

siis ei saa ta pankrotiseaduse § 8 lg 3 alusel esitada pankrotiavaldust. Küll aga võib osaleda

tsiviilõigussuhtes Tallinna Linnavalitsus kui omaniku, s.t. Tallinna linna esindaja. EREV 2

likvideerimiskomisjon moodustati Tallinna Linnavalitsuse korraldusega, seega on talle antud ka

volitused likvideerimismenetluse käigus pankrotimenetluse algatamiseks.

Kassaator peab ekslikuks ringkonnakohtu viidet ErS §-le 10 lg 5, kuna see säte asub seaduse II

peatükis, mis kannab nimetust "Erastamisagentuur", ja kehtib seega ainult Erastamisagentuuri kohta.

Meelevaldne on apellatsioonikohtu seisukoht, et Tallinna linn võib tsiviilõigussuhetes osaleda oma

ametite kaudu. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 10 lg 1 kohaselt esindab linna volikogu,

volikogu esimees, linnavalitsus või linnapea.

Kolleegiumi istungil jäi kassaatori esindaja kaebuses esitatud seisukohtade juurde.

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

Asja lahendamisel tuleb juhinduda EREV 2 erastamise ajal kehtinud erastamisseaduse redaktsioonist.

ErS §-s 4 lg 2 oli sätestatud, et munitsipaalomandis oleva vara erastamise korraldamise alused ja

erastamise korraldaja määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse volikogu. Tallinna Linnavolikogu

10. märtsi 1994. a. määrusega nr. 2 kinnitati Tallinna munitsipaalvara erastamise eeskiri. Nimetatud

eeskirja p. 14 järgi on munitsipaalomandis oleva vara erastamise korraldaja Tallinna Linnavarade

Amet. EREV 2 vara erastati Tallinna Linnavolikogu otsusega kinnitatud erastamisprogrammi ja

erastatava vara nimekirja alusel.

Kohtud kohaldasid õigesti ErS § 14 lg 3, mille kohaselterastamisnimekirja kantud ettevõtte kui

võlgniku pankrotiavalduse võib esitada ainult erastamise korraldaja. Pankrotiavalduse aga esitas

EREV 2 likvideerimiskomisjoni, kes Tallinna munitsipaalvara erastamise eeskirja järgi erastamise

korraldaja ei ole. Kuna avalduse rahuldamine või rahuldamata jätmine ei olenenud sellest, kelle

kaudu Tallinna linn juriidilise isiku õigusi teostab ja kohustusi täidab, siis ei pidanud

apellatsioonikohus võtma seisukohta, kas Tallinna Linnavaraamet on asutuseks, kelle kaudu linn

tsiviilõigussuhetes osaleb. Samuti ei ole tähtsust ringkonnakohtu seisukohal ErS § 10 lg 5

kohaldatavusest kohalike omavalitsusüksuste vara erastamisel, kuna kohtud ei ole teinud ühegi isiku

suhtes otsust EREV 2 võlgade osas.

Esitatud pankrotiavaldusega seoses peab kolleegium vajalikuks märkida, et munitsipaalettevõtte,

kelle vara erastati, likvideerimine peab lisaks erastamist reguleerivatele õigusaktidele, olema

kooskõlas Vabariigi Valitsuse 5. juuli 1990. a. määrusega nr. 138 kinnitatud munitsipaalettevõtte

põhimäärusega. Nimetatud põhimääruse p. 21 kohaselt lähevad munitsipaalettevõtte likvideerimisel

pärast eelarve, pankade ja teiste kreeditoride ees kohustuste täitmist järele jäänud vara ja vahendid üle

munitsipaalettevõtte asutanud kohalikule omavalitsusele (kohalikele omavalitsustele) ettevõtte

põhikirjas ettenähtud korras.

Juhindudes TsKS-st 346 p. 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 28. jaanuari 1997. a. otsus muutmata ja kassatsioonkaebus

rahuldamata.

Eesistuja J. Luik

Liikmed A. Kull, T. Vernik