3-2-1-62-97 · Riigikohus

3-2-1-62-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 15. mail 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, hageja T.-

V. Unduski osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 5. mail 1997. a.

Ülo Tammiku kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

7. veebruari 1997. a. otsuse Tiina-Vaima Unduski hagis Ülo Tammiku ja Harku Vallavalitsuse

vastu vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest, Ülo Tammiku väljatõstmiseks

aiamajast ja sissekirjutuse tühistamiseks.

Tallinna Linnakohtu 24. novembri 1994. a. otsusega jagati endiste abikaasade hageja ja kostja

ühisvara ning tunnistati hageja omandiõigust aiamajale Harjumaal Harku vallas Muraste külas

aiandusühistus Lee krunt nr. 8. Harku Vallavalitsus väljastas 5. detsembril 1994. a. aiamaja endisele

omanikule Ülo Tammikule majaraamatu ja kirjutas ta aiamajja sisse.

Kohtule esitatud hagis palus hageja ES §-de 1 ja 2 lg 2 ning AÕS §-de 80 ja 81 alusel aiamaja välja

nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest, kostja aiamajast välja tõsta ja tühistada kostja sissekirjutus.

Hageja leidis, et aiamaja pole ette nähtud alatiseks elamiseks ja ta ei ole eluruum elamuseaduse

mõttes, mistõttu ei olnud majaraamatu väljastamine ega kostja sissekirjutamine õige. Aiamaja kuulub

hagejale ja kostja valdab seda ebaseaduslikult.

Harju Maakohtu 4. septembri 1996. a. otsusega jäeti hagi aiamaja väljanõudmiseks ja kostja

väljatõstmiseks aiamajast rahuldamata. Menetlus lõpetati sissekirjutuse tühistamise nõudes, kuna see

kuulub halduskohtu pädevusse. Maakohus leidis, et kuna aiamaja on kohandatud aastaringseks

elamiseks, siis on see eluruum ja elamusuhte objektiks elamuseaduse järgi (ES § 2). Kostja kui hageja

endise perekonnaliikme suhtes kohaldatakse ES §-de 11 lg 2, 46 ja 47 sätteid, mis reguleerivad

eluruumi allüürimist, allüürilepingu lõppemist ja lõpetamist. Hageja ei ole nendel alustel kostja

väljatõstmist taotlenud. Kohus leidis, et kostjal kui endisel perekonnaliikmel on õiguslik alus aiamaja

valdamiseks ES § 11 lg 2 alusel. Seega ei saa hageja aiamaja kostja valdusest välja nõuda AÕS § 80

lg 1 alusel, milles sätestatakse asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest.

Ringkonnakohus tühistas 7. veebruari 1997. a. otsusega maakohtu otsuse osas, millega hagi aiamaja

väljanõudmiseks ja kostja väljatõstmiseks oli jäetud rahuldamata. Ringkonnakohus otsustas

Ü. Tammiku aiamajast välja tõsta. Maakohtu otsus jäeti muutmata osas, millega menetlus lõpetati

sissekirjutuse tühistamiseks.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole aiamaja eluruum, sest seda pole arvatud

eluruumide hulka. Majaraamat ja sissekirjutus ei tõenda, et tegemist on elamuga. Vastavalt ühisvara

jagamise kohtuotsusele kuulub aiamaja hagejale ja tema omandiõiguse tunnustamist sellele ei ole

enam vaja.

Kassatsioonkaebuses palus kostja apellatsioonikohtu otsuse tühistada. Kostja leidis, et vaidlustatud

aiamaja on kohandatud elamiseks ja on seetõttu eluruum, mida tunnistas ka maakohus, tuginedes

eksperdi arvamusele ja vastuvõtukomisjoni aktile. Kohalik omavalitsus on pädev otsustama, kas

ehitis kuulub eluruumide hulka või mitte. Harku Vallavalitsus arvas ehitise eluruumide hulka, andis

välja majaraamatu ja kirjutas kostja sisse, seega on kostjal õiguslik alus ehitise valdamiseks.

Sissekirjutatud isikut ei saa ehitisest välja tõsta AÕS § 80 alusel põhjendusega, et valdusel puudub

õiguslik alus.

Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et apellatsioonikohtu otsus on õige. Hooneregistri ja

ehitise vastuvõtuakti kohaselt on vaidlusalune hoone aiamaja. Aiamaja ei ole selleks ettenähtud

korras elamuks ümber vormistatud. Majaraamat ja sissekirjutus ei tee aiamajast elamut. Kostjal ei ole

seaduslikku alust hoone valdamiseks.

Kolleegiumi istungil palus hageja jätta apellatsioonikohtu otsuse muutmata.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus on õige.

ES § 2 lg 2 kohaselt on elamu hoone, mis on ehitatud alatiseks elamiseks ja mis on võetud selleks

kasutusse vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale. Apellatsioonikohus tuvastas

põhjendatult, et Aiandusühistus Lee asuv ehitis on aiamaja. Elamuseadusest tulenevalt saab ehitise

elamuna kasutamiseks loa vaid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Vaidlusaluse aiamaja

elamuna kasutamise luba ei ole kohtule esitatud. Haldustoimingud, mis tehti kostjale majaraamatut

väljastades ja teda sisse kirjutades aiamajja, ei loo kostjale seaduslikku alust aiamaja kasutamiseks

eluruumina. Apellatsioonikohus otsustas põhjendatult kostja aiamajast välja tõsta, kaitstes sel moel

hageja valdust.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. veebruari 1997. a. otsus ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed J. Luik, T. Vernik