3-1-1-56-97 · Riigikohus

3-1-1-56-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 13. mail 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

T. R. süüdistuses KrK § 15 lg 2 - § 107 lg 1 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu T. R. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

T. R. oli eeluurimisel esitatud süüdistus selles, et ta 28. juulil 1996. a kella 01.15 paiku, olles alkoholijoobes

X linnas X tn. N baaris Y, lõi huligaansel ajendil noaga baarikülastaja G. P. kolm korda, tekitades talle

vasaku käelaba, vasaku abaluu ja näo otsmiku piirkonna lõike-torkehaavad, s.o. kerged terviserikkega

kehavigastused. Otsmikule armi tekitanud lõike-torkehaava on hinnatud ka näo inetukstegevaks rikkeks -

üliraskeks kehavigastuseks KrK § 107 lg 2 p 2 järgi.

Ida-Viru Maakohtu 16. jaanuari 1997. a otsusega kvalifitseeriti T. R. käitumine KrK § 113 järgi ning talle

mõisteti karistuseks 5000 krooni rahatrahvi.

Kannatanu G. P. vaidlustas oma apellatsioonkaebuses maakohtu järeldused. Ta ei nõustunud süüdlase

tegutsemise huligaanse ajendi välistamisega, kuriteo õigusliku hinnangu ega karistusega.

Ringkonnakohtu istungil esinenud Riigiprokuratuuri prokurör S. Gaponenko taotles kohtualuse käitumise

kvalifitseerimist KrK § 195 lg 3 järgi ja temale 2-aastase vabadusekaotuse mõistmist.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tühistas oma 21. veebruari 1997. a otsusega Ida-Viru Maakohtu

käsitletava kohtuotsuse. T. R. tunnistati süüdi KrK § 15 lg 2 ja § 107 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks

2 aastat ja 2 kuud vabadusekaotust KrK § 47 rakendamisega tingimisi 2-aastase katseajaga. Huligaanset

motiivi T. R. käitumises ei lugenud kohus tuvastatuks, samuti KrK § 107 lg 1 käsitletud tagajärge, kuid loeti

tuvastatuks sellise tagajärje tekitamise katse. Karistuse mõistmisel arvestati muuhulgas kuriteo piirdumist

katsestaadiumiga.

Kassatsioonkaebuses leiab kannatanu G. P., et T. R. käitumine tulnuks kvalifitseerida KrK § 195 lg 3 järgi

kuritahtliku huligaansusena, mille käigus kasutati külmrelva. Seepärast taotleb ta Viru Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 21. veebruari 1997. a otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist Viru

Ringkonnakohtusse uueks arutamiseks.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu

seletuse, kes selgitas oma käitumise motiive vastuväitena kannatanu kassatsioonkaebusele ning prokuröri

seletuse, kes oli seisukohal, et kuriteole antud õiguslik hinnang vajab tagajärgede ja motiivide täpsustamise

kaudu korrigeerimist,

l e i d i s:

Tõendite hindamise tulemusena on asja arutanud kohtud jõudnud kokkulangevale seisukohale, et T. R.

käitumisel huligaanne ajend puudus. Kuriteole õigusliku hinnangu andmisel on taandutud juhtumi

käsitlemisele isikuvastase kuriteona tekkinud tagajärgede hindamise teel. Kohtuarstliku ekspertiisi akti (tl. 7)

kohaselt on G. P. tekitatud kerged kehavigastused, mis põhjustasid üle kuue päeva kestnud terviserikke.

Näohaava paranemist peab ekspert võimalikuks operatiivse ravi teel.

Lähtuvalt kohtuarstliku ekspertiisi tulemustest ei ole võimalik asuda andmete ebapiisavuse tõttu seisukohale,

et tekkinud vigastus kujutab endast näo parandamatut, inetuks tegevat riket - KrK § 107 lg 1 dispositsioonis

käsitletud ülirasket kehavigastust.

Ekslik on aga ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht, et kehavigastuste paiknemise tõttu tuleb neid

lugeda eluohtlikeks nende tekitamise momendil ja seetõttu tuleb kohtualuse tegu kvalifitseerida üliraske

kehavigastuse tahtliku tekitamise katsena KrK § 15 lg 2 - § 107 lg 1 järgi. Selline õiguslik hinnang eeldaks

üliraskete kehavigastuste tekitamisele suunatud otsest tahtlust, mille kohta kriminaalasjas tõendid

puuduvad ja mille esinemist ei ole seetõttu kohtuotsuses motiveeritud.

Faktiliselt tekkinud tagajärjele antava hinnangu kaudu on vajalik anda T. R. käitumisele õiguslik hinnang ja

see eeldab asja sisulist arutamist.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-dest 1 ja 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. veebruari 1997. a otsus T. R. süüdistusasjas.

2. Kriminaalasi saata Viru Ringkonnakohtule arutamiseks teises kohtukoosseisus.

3. Kannatanu G. P. kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Kohtuotsus jõustub 13. mail 1997. a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep