3-2-1-57-97 · Riigikohus

3-2-1-57-97

M Ä Ä R U S

Tartus 13. mail 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 5. mail 1997. a.

Tartu Haigekassa erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. veebruari

1997. a. määruse avalduse menetlusse võtmisest keeldumises Tartu Haigekassa hagis RAS-i

Luunja vastu 408 009 krooni saamiseks.

Tartu Haigekassa esitas 16. detsembril 1996. a. Tartu Maakohtusse hagi RAS-i Luunja vastu 408 009

krooni saamiseks. Maakohus keeldus 23. detsembri 1996. a. määrusega avalduse menetlusse

võtmisest ja tagastas selle koos lisadega avaldajale. Maakohus leidis, et TsÜS § 6 kohaselt ei ole

haigekassad iseseisvad juriidilised isikud ning seetõttu puudub neil TsKS § 69 kohaselt õigus enda

nimel kohtusse pöörduda. Õigus riigi esindamiseks kohtus võib tuleneda seadusest, vastava organi

põhimäärusest või Vabariigi Valitsuse poolt antud volikirjast. Hagiavaldusele lisatud dokumentidest

ei nähtunud, et Tartu Haigekassal oleks volitus riigilt kohtusse pöördumiseks.

Tartu Ringkonnakohus jättis 4. veebruari 1997. a. määrusega maakohtu määruse muutmata ja Tartu

Haigekassa erikaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et ravikindlustusseaduse (RaKS) §-st 3

ega teistest sätetest ei tulene, et piirkondlik haigekassa on avalik-õiguslik juriidiline isik. Seetõttu on

õige maakohtu seisukoht, et piirkondlik haigekassa ei saa TsKS § 69 lg 1 kohaselt olla tsiviilprotsessi

pooleks. Piirkondlik haigekassa on riigiasutus, kuna RaKS § 3 lg 1 kohaselt kuuluvad haigekassad

riikliku sotsiaalkindlustuse süsteemi ning Vabariigi Valitsuse seaduse § 67 kohaselt kuulub

sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse muuhulgas ka sotsiaalkindlustuse korraldamine. Viide

Vabariigi Valitsuse seaduse §-dele 39 lg 1 ja 41 lg 1 ei ole asjakohane, sest piirkondlik haigekassa ei

ole valitsusasutus, vaid valitsusasutuse hallatav riigiasutus. Ka on õige maakohtu seisukoht, et TsKS

§ 79 lg 3 kohaselt peab juht, kes ajab kohtus juriidilise isiku asja, esitama kohtule dokumendi, mis

tõendab tema volitusi.

Erikaebuses palub Tartu Haigekassa tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leiab, et apellatsioonikohus on vääralt kohaldanud

materiaalõiguse ja protsessiõiguse norme. Tartu Haigekassa on avalik-õiguslik juriidiline isik, kuna ta

on loodud 1996. a. 8. juunini kehtinud TsÜS § 6 lg 2 redaktsiooni kohaselt sotsiaalministri 29. märtsi

1995. a. määrusega nr. 21 RaKS § 3 alusel. Haigekassat ei saa käsitleda riigiasutusena Vabariigi

Valitsuse seaduse mõttes, kuna valitsusasutuste ja nende poolt hallatavate riigiasutuste

finantseerimine peab toimuma riigieelarvest. Ravikindlustust aga finantseeritakse riigieelarvele

lisatud riikliku ravikindlustuse eelarvest. Sama kinnitab ka Riigi Sotsiaalkindlustusameti

põhimääruse p. 7, mille kohaselt sotsiaalkindlustuse ja ravikindlustuse eelarved on iseseisvad ja

eelarvevälised. Kassaator on ka seisukohal, et juriidilise isiku juhti ei saa käsitleda juriidilise isiku

esindajana, sest TsKS § 79 lg 2 kohaselt ajab juriidilise isiku asja kohtus juriidilise isiku juht või

esindaja. Juriidilise isiku juht ei pea hagiavalduse esitamisel sellele lisama oma volitusi tõendavat

dokumenti, küll peab seda TsKS § 146 lg 5 kohaselt tegema juriidilise isiku esindaja.

Vastustaja ei ole oma seisukohta erikaebuse kohta esitanud.

Kolleegium leidis, et erikaebus ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks, sest see on

lõppjärelduses õige.

Kassaatori väide, et ta on avalik-õiguslik juriidiline isik, kuid mitte riigiasutus, on põhjendatud.

Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et piirkondlik haigekassa on valitsusasutuse hallatav

riigiasutus. Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lg 1 kohaselt on valitsusasutuse hallatav riigiasutus riigi

eelarvest finantseeritav. Ravikindlustust ei finantseerita sotsiaalmaksu seaduse §­de 1 ja 71

kohaselt riigieelarvest, vaid riigieelarvele lisatud riikliku ravikindlustuse eelarvest, mille Riigikogu

võtab vastu koos riigieelarvega ja kuhu kantakse sotsiaalmaks. Tartu Haigekassa loodi TsÜS § 6 lg 2

enne 8. juunit 1996. a. kehtinud sõnastuse kohaselt ravikindlustusseaduse § 3 alusel. TsÜS § 6 lg 2

võimaldas avalik-õigusliku juriidilise isiku luua seaduse alusel. Tartu Haigekassa põhikiri kinnitati

sotsiaalministri 12. mai 1995. a. käskkirjaga nr. 163. Selle põhikirja kohaselt on haigekassa juriidiline

isik (p. 4) ja haigekassa direktoril on õigus esindada haigekassat kohtus (p. 11. 5).

Kassaatori teine väide, mille järgi juriidilise isiku juht ei ole käsitletav TsKS § 79 lg 2 kohaselt

juriidilise isiku esindajana ega pea seepärast hagiavaldusele lisama TsKS § 146 lg 5 märgitud volitusi

tõendavat dokumenti, aga ei ole kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seadusega, mis on hilisem seadus

tsiviilkohtumenetluse seadustikuga võrreldes. TsÜS §-des 38 ja 94 lg 2 sätestati põhimõte, et

juriidiline isik saab tegutseda üksnes oma esindaja kaudu.Ka juriidilise isiku juht, kui ta ajab

juriidilise isiku asja kohtus, on käsitletav tema esindajana ja tal ei ole mingit eristaatust.

Juriidilise isiku esindaja tegutseb temale seaduse või lepinguga antud volituste piires. Juriidilise isiku

seaduslik esindaja on TsKS § 43 lg 1 kohaselt juhatus või seda asendav organ. Sel põhjusel oleks

pidanud Tartu Haigekassa, kui ta 16. detsembril 1996. a. esitas hagi Tartu Maakohtusse, lisama

hagiavaldusele Tartu Haigekassa põhikirja, mille ta lisas alles Riigikohtule adresseeritud

erikaebusele. Märgitud põhjusel on ringkonnakohus õigesti asunud seisukohale, et Tartu Maakohus

talitas õigesti, kui keeldus viitega TsKS §-le 146 lg 5 avaldust vastu võtmast.

Õigus kohtusse pöörduda ei lahenda samaaegselt haigekassa nõudeõiguse probleemi sotsiaalmaksu

osas.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium

m ä ä r a s:

Tartu Ringkonnakohtu 4. veebruari 1997. a. määrus jätta muutmata ja erikaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, A. Kull