3-1-3-16-97 · Riigikohus

3-1-3-16-97

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 6. mail 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Herbert Lindmäe ja

Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja

Oleg Svinarenkovi süüdistuses KrK § 100 ja § 207 lg 1 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa O. Svinarenkovi kaitsja vandeadvokaat Ann Saar,

kannatanud Juri Ivanov ja Svetlana Ivanova ning Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

Tartu Linnakohtu 17. aprilli 1996. a otsusega tunnistati O. Svinarenkov süüdi KrK § 100 järgi selles,

et ta 16. aprillil 1995. a kella 01.00 paiku tappis tahtlikult 5 püstolilasuga Tartus Anne tn 86 maja ette

pargitud sõiduautos VAZ-2109 istunud Andrei Ivanovi. Karistuseks KrK § 100 järgi mõisteti

O. Svinarenkovile kaheksa aastat vabadusekaotust.

Veel tunnistati O. Svinarenkov süüdi KrK § 207 lg 1 järgi selles, et ta, omandas ebaseaduslikult

kriminaalasjas kindlakstegemata kohast ja ajal püstoli kaliibriga 7,62 mm koos 16 padruniga ning

hoidis neid oma elukohtades aadressil Tartu Anne 89-38 ja Anne 77-62 ja kandis endaga kaasas

1995. a märtsis ning ööl vastu 16. aprilli 1995. a Tartus Anne 86 maja juures. Selle kuriteo eest

karistati teda kaheaastase vabadusekaotusega. KrK § 40 alusel mõisteti O. Svinarenkovile lõplikuks

karistuseks üheksa aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.

Tartu Linnakohtu 17. aprilli 1996. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused O. Svinarenkov ja

tema kaitsja vandeadvokaat A. Saar, milles nad taotlesid linnakohtu otsuse tühistamist ning

kohtualuse õigeksmõistmist.

Kaebuste kohaselt puuduvad kriminaalasjas usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid kohtualuse süüd

A. Ivanovi tapmises ja tulirelva ebaseaduslikus omandamises, hoidmises ja kandmises. Süüdimõistva

kohtuotsuse tegemisel on linnakohus väidetavalt tuginenud üksnes kaudsetele tõenditele ja hinnanud

tunnistajate ütlusi valikuliselt, kusjuures tapmise motiiv on tuvastamata.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. septembri 1996. a otsusega jäeti Tartu Linnakohtu

17. aprilli 1996. a otsus muutmata ning kohtualuse ja tema kaitsja vandeadvokaat A. Saare

apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis, et O. Svinarenkovi

tegevus on õigesti kvalifitseeritud ja talle mõistetud karistus on põhjendatud.

O. Svinarenkovi ja tema kaitsja vandeadvokaat A. Saare kassatsioonkaebustele ei andnud Riigikohtu

loakogu oma 27. novembri 1996. a otsusega menetlusluba.

Süüdimõistetu O. Svinarenkov esitas 25. veebruaril 1997. a avalduse kohtuvigade parandamiseks

Tartu Linnakohtu 17. aprilli 1996. a otsuses ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

25. septembri 1996. a otsuses. Riigikohtu loakogu resolutsiooniga 16. aprillist 1997. a otsustati

kohtuvigade parandamise avaldusele anda menetlusluba.

Avaldaja taotleb jätkuvalt enda õigeksmõistmist usaldusväärsete süütõendite puudumise tõttu, jäädes

enda ja oma kaitsja apellatsioonkaebustes esitatud seisukohtade juurde.

Avaldaja leiab, et linnakohus ja ringkonnakohus on kriminaalasja menetlemisel rikkunud KrMK § 19

lg 1; § 50 lg 1; § 113 lg 4; § 141 lg 1; § 150 lg-te 1, 2 ja 3 ning § 268 lg 2 sätteid. Nimetatud

menetlusnormide rikkumine tõi väidetavalt kaasa ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtuotsuse

AKKS § 39 lg 4 mõttes.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud

prokuröri ja kannatanute seletused, mille kohaselt avaldus kohtuvigade parandamiseks ei kuulu

rahuldamisele ning kaitsja seletuse, kes toetas avaldust kohtuvigade parandamiseks,

l e i d i s:

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. septembri

1996. a otsus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. Kohtuotsuses tehtud järeldused

vastavad faktilistele asjaoludele ning kohus on tõendite põhjaliku analüüsi ja nende kogumis

hindamise tulemusel õigesti kohaldanud kriminaalseadust. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub

linnakohtu ja ringkonnakohtu otsuses toodud tõendite analüüsi ja järeldustega. Kriminaalasja

läbivaatamisel Riigikohtus ei tuvastatud kriminaalmenetluse seaduse olulisi rikkumisi, mis oleksid

takistanud kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud

kohtuotsuse tegemist AKKS § 39 lg 4 mõttes.

Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks lisada, et O. Svinarenkovi avaldus kohtuvigade

parandamiseks tuleb jätta rahuldamata ka põhjusel, et selles on sisuliselt korratud

apellatsioonkaebustes esitatud väiteid ning Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

25. septembri 1996. a otsuses on need väited juba kummutatud. Kohtuotsuseid vaidlustab avaldaja

sisuliselt tõendamatusele viidates. Tartu Linnakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsuses on kõrvutatud

avaldaja korduvaid väiteid muude asjas kogutud tõenditega ja sellele tuginedes piisavalt motiveeritud

kohtu järeldusi. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei saa tuvastada faktilisi asjaolusid, kuna see oleks

vastuolus AKKS § 65 lg-s 4 sätestatuga.

Riigikohtul puudub seaduslik alus O. Svinarenkovile mõistetud karistuse kergendamiseks.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja § 779, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. septembri 1996. a otsus ja Tartu Linnakohtu

17. aprilli 1996. a otsus Oleg Svinarenkovi süüdistusasjas jätta muutmata.

Oleg Svinarenkovi avaldus kohtuvigade parandamiseks jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 6. mail 1997. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Lea Kalm

Liikmed: Herbert Lindmäe, Peeter Vaher