3-1-1-53-97 · Riigikohus

3-1-1-53-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 6. mail 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Herbert Lindmäe ja

Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

Konstantin Pu"ko süüdistuses KrK § 101 p 8 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu Konstantin Pu"ko kaitsja vandeadvokaat

Kaljo Kuusmaa ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Narva Linnakohtu 18. detsembri 1996. a otsusega tunnistati Konstantin Pu"ko süüdi ja teda karistati

KrK § 101 p 8 järgi, kohaldades KrK § 39 sätteid, vabadusekaotusega 7 aastat kinnises vanglas. KrK

§ 41 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Eesti NSV Ülemkohtu 14. veebruari 1984. a otsuse

järgi kandmata karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti talle 9 aastat 6 kuud vabadusekaotust.

Linnakohtu otsusega tunnistati K. Pu"ko süüdi selles, et tema 24. mail 1996. a kella 2 paiku öösel

tappis purjuspäi ühiselamus Narvas Võidu pst 17 - 169 alkoholi tarvitamise ajal omavahelise vaenu

pinnal tekkinud tülis kägistamise teel Nade"da Gavrilova.

Narva Linnakohtu otsuse peale esitas Narva abiprokurör Tatjana Golovanova apellatsioonprotesti.

Apellatsioonprotestis leiti, et linnakohtul ei olnud alust kohaldada KrK § 39 sätteid.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. märtsi 1997. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu

18. detsembri 1996. a otsus K. Pu"kole mõistetud karistuse osas. Kohtualust K. Pu"kod karistati KrK

§ 101 p 8 järgi vabadusekaotusega 11 aastat 6 kuud. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele

osaliselt Eesti NSV Ülemkohtu 14. veebruari 1984. a otsuse järgi kandmata karistus ning K. Pu"kole

mõisteti lõplikuks karistuseks 13 aastat vabadusekaotust. Muus osas jäeti linnakohtu otsus muutmata.

Prokuröri apellatsioonprotsest rahuldati osaliselt.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas süüdimõistetu K. Pu"ko

kassatsioonkaebuse.

Süüdimõistetu K. Pu"ko kinnitab oma kassatsioonkaebuses, et ta tappis 24. mail 1996. a N. Gavrilova

seetõttu, et viimane oli pikemat aega terroriseerinud tema elukaaslast Larissa Kustolot. Samal päeval

pöördus ta politseisse süü ülestunnistusega, mis oli jäänud aga nõuetekohaselt vormistamata.

Kassaatori väitel on kohtueelsel uurimisel korduvalt rikutud tema kaitseõigust: sageli vahetus kaitsja

ning ringkonnakohus ei võimaldanud talle kaitsjat kohtus, kuigi teda süüdistati kuriteos, mille eest

võib karistusena mõista surmanuhtluse.

K. Pu"ko taotleb, et kohus võtaks talle karistuse mõistmisel arvesse vastutust kergendava asjaoluna

süü ülestunnistamisele ilmumist.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil taotlesid Riigiprokuratuuri prokurör M. Püss, samuti

süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat K. Kuusmaa Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse

tühistamist kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud

menetlusosaliste seletused,

t u v a s t a s:

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kassatsioonkaebuses esitatud süüdimõistetu väide selle kohta,

et tema kaitseõigust kohtus on rikutud, on põhjendatud.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. märtsi 1997. a istungile oli kutsega kutsutud

kohtualuse K. Pu"ko kaitsja vandeadvokaat Tatjana Masalina. Kaitsja teatas Viru Ringkonnakohtule,

et tal ei ole võimalik kohtuistungil osaleda (tl 192-193).

Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtualune K. Pu"ko kaitsjat ei soovinud. Prokurör Elo Kungla ei

pidanud kriminaalasja arutamist ilma kaistja osavõtuta võimalikuks ja taotles kohtuistungi

edasilükkamist (tl 197).

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. märtsi 1997. a määrusega jäeti prokuröri taotlus

rahuldamata ning kohus jätkas kriminaalasja arutamist ilma kaitsja osavõtuta. Kohtumääruses

nenditakse, et Narva abiprokurör T. Golovanova vaidlustas apellatsioonprotestis Narva Linnakohtu

18. detsembri 1996. a otsuse kohtualusele mõistetud karistuse osas ning taotles talle lõplikuks

karistuseks mõista 15-aastat vabadusekaotust. KrMK § 38 lg 1 järgi on kaitsja osavõtt kohtuistungist

kohustuslik siis, kui isikule võidakse karistusena mõista surmanuhtluse. Apellatsioonprotestist

lähtudes oli kohtul võimalik K. Pu"kole mõista maksimaalselt karistuseks 15 aastat vabadusekaotust,

kusjuures surmanuhtluse mõistmine oli välistatud.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ei lähtunud siinjuures täpselt kriminaalmenetluse seaduse

sisust. Nii sätestatakse KrMK § 38 lg-s 1, et kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on kohustuslik

nende isikute kriminaalasjades, keda süüdistatakse kuriteo toimepanemises, mille eest võib

karistusena mõista surmanuhtluse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et selle üldsätte

puhul ei kehti ükski piirang. Seetõttu ei ole oluline, kas kohtualusele võidakse tegelikult mõista

surmanuhtluse või mitte.

KrMK § 38 lg 1 sisust lähtudes ei ole kohtualusel õigust kriminaalasja kohtulikul arutamisel kaitsjast

loobuda. Liiatigi on käesoleval juhul tegemist kaitsjast sunnitud loobumisega, sest kaitsjat ei olnud

kohtuistungil.

Kriminaalasja arutamine kaitsja osavõtuta, kui tema osavõtt on seaduse järgi kohustuslik, on vastavalt

AKKS § 39 lg 3 p-le 4 kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine, mis on AKKS § 64 p 2 järgi

üheks kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise aluseks.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 2; § 64 p-st 2 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkollegiumi 4. märtsi 1997. a otsus Konstantin Pu"ko

süüdistusasjas KrK § 101 p 8 järgi ja kriminaalasi saata uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule

teises kohtukoosseisus.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Kohtuotsus jõustub 6. mail 1997. a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Lea Kalm

Liikmed: Herbert Lindmäe, Peeter Vaher