3-2-1-54-97 · Riigikohus

3-2-1-54-97

M Ä Ä R U S

Tartus 30. aprillil 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 21. aprillil 1997. a.

AS-i Alas esindaja advokaat Andres Suiki erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 8. jaanuari 1997. a. määruse AS-i Alas hagis Kalle Mälbergi ja Tallinna

Kesklinna Valitsuse vastu valduse taastamiseks, eluruumi üürilepingu tühistamiseks ja üürniku

väljatõstmiseks ning haldusaktide tühiseks tunnistamiseks.

7. märtsil ja 11. aprillil 1996. a. Tallinna Linnakohtule esitatud hagides palus AS Alas, taastada tema

kui seadusliku rentniku valdus Kalle Mälbergi omavolilises kasutuses olevatele ruumidele Tallinnas

Tatari 21B hoovimaja teisel korrusel, tunnistada Tallinna Kesklinna Valitsuse ja K. Mälbergi vahel

23. novembril 1995. a. sõlmitud üürilepingu nr. 6175/95 tühisust ja K. Mälberg nendest ruumidest

välja tõsta. Samuti palus hageja tühistada Tallinna Linnavalitsuse 10. novembri 1995. a. korralduse

nr. 985 p. 22, millega osaliselt lõpetati hagejaga sõlmitud rendileping Tatari 21B hoovimaja II korruse

ruumide osas ning ülejäänud ruumide osas loeti rendileping uuendatuks määramata ajaks, tunnistada

tühiseks Tallinna Kesklinna Valitsuse 16. augusti 1995. a. korraldus nr. 724, millega vaidlusalune

eluruum tunnistati AS-i Alas tööandja eluruumiks, 23. augusti 1995. a. korralduse lisa nr. 3 p. 1,

millega anti välja tõend vaidlusaluse tööandja eluruumi asustamiseks K. Mälbergile ning 7. novembri

1995. a. korraldus nr. 968, millega eluruum kustutati tööandja eluruumide arvelt.

Linnakohtu 24. oktoobri 1996. a. määrusega lõpetati viitega TsKS §-le 218 p. 1 menetlus vaidlustatud

haldusaktide osas. Määruse põhjenduste kohaselt kuuluvad nõuded haldusaktide tühiseks

tunnistamiseks ja tühistamiseks halduskohtu pädevusse. Sama kuupäeva otsusega jättis linnakohus

valduse kaitse hagi, üürilepingu tühisuse tunnistamise ja üürniku väljatõstmise hagi rahuldamata.

Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hagejal seaduslikku alust nõuda valduse kaitset vaidlusaluste

ruumide osas, sest nende ruumide osas on temaga rendileping lõpetatud Tallinna Kesklinna Valitsuse

10. novembri 1995.a. korraldusega nr. 985 p. 22 ning 12. juuni 1996. a. korraldusega nr. 451 p. 7 on

hagejaga lõpetatud ka tähtajatu rendileping Tatari 21B hoovimaja I korruse ruumide osas. Neid

haldusakte ei ole seaduslikus korras vaidlustatud ning hageja pole suutnud täpsustada, milliste õiguste

rikkumiste kõrvaldamist ta tsiviilkohtumenetluses nõuab ning millise olukorra ennistamist taotleb.

K. Mälbergiga eluruumi üürilepingu sõlmimise eelduseks olevad haldusaktid on jõus ning seadusega

ettenähtud korras vaidlustamata. Hageja ei ole ka nimetatud lepingu pooleks ja tal puudub seaduslik

valdus vaidlusalustele ruumidele.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 8. jaanuari 1997. a. määrusega linnakohtu määruse muutmata.

Määruse põhjenduste kohaselt lahendas linnakohus hageja tsiviilõiguslikud nõuded K. Mälbergiga

sõlmitud üürilepingu tühisuse tunnistamiseks, K. Mälbergi väljatõstmiseks ja valduse taastamiseks.

Nimetatud nõuded jättis kohus rahuldamata. Haldusaktide tühiseks tunnistamise nõude osas lõpetas

linnakohus põhjendatult menetluse, kuna selle taotluse lahendamine kuulub HKMS § 4 lg 1 p. 4

kohaselt halduskohtu pädevusse.

Erikaebuses palub AS-i Alas esindaja ringkonnakohtu määruse tühistada, uue määrusega tühistada

Tallinna Linnakohtu 24. oktoobri 1996. a. määrus osas, millega TsKS § 218 p. 1 alusel lõpetati

menetlus AS-i Alas hagis K. Mälbergi ja Tallinna Kesklinna Valitsuse vastu haldusaktide tühiseks

tunnistamise osas ning saata AS-i Alas hagiavaldused tervikuna uueks lahendamiseks Tallinna

Linnakohtule. Kassaator leiab, et menetluse lõpetamine haldusaktide tühiseks tunnistamise osas oli

ebaõige. HKMS § 3 lg 2 p. 1 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse HKMS §-s 3 lg 1 nimetatud

kaebused ja protestid, kui nende lahendamine on seotud tsiviilõigusliku vaidlusega, mis kuulub maa-

ja linnakohtu pädevusse. Tallinna Kesklinna Valitsus tegutses vaidlustatud haldusakte vastu võttes

tsiviilõigussuhte poolena, tekitades, muutes või lõpetades tsiviilõigussuhteid.

Vastustaja esindaja palub erikaebuse rahuldamata jätta, kuna Tallinna Kesklinna Valitsuse 12. juuni

1996. a. korraldusega lõpetati tähtajatu rendileping kogu Tatari 21B hoovimaja osas juba enne

linnakohtu otsuse tegemist ja seda korraldust pole vaidlustatud.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub tühistamisele protsessiõiguse normi väära

kohaldamise tõttu ja asjas on võimalik teha uus määrus.

Vaidlustatud pole Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. jaanuari 1997.a. otsust, millega

lahendati tsiviilõiguslikud vaidlused. Sellest tulenevalt on alusetu erikaebuses väljendatud soov saata

hagid tervikuna uueks läbivaatamiseks.

Vaidlustatud 10. novembri 1995. a. korraldusega nr. 985 väljendas Tallinna Kesklinna Valitsus

vaidlusaluste ruumide rendileandjana oma tahet rendilepingu muutmiseks, vähendades renditavate

ruumide hulka. Rendilepingu muutmise kord on sätestatud rendiseaduse §-s 16. Sama seaduse

paragrahvi 23 kohaselt lahendab rendilepingu muutmisel tekkivad vaidlused kohus. Hageja pöördus

rendilepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks kohtusse. Rendilepingu muutmise vaidluse

lahendamiseks ei ole vajalik rendileandja tahet väljendava haldusakti seadusevastaseks tunnistamine.

Rendilepingu muutmise vaidluse lahendamine oli võimalik ilma selleta. Kuna rentnik soovis ka

rendileandja poolt rendisuhte poolena antud haldusakti seadusevastaseks tunnistamist, siis tulenevalt

HKS §-st 3 lg 2 p. 1 kuulus vaidlus selle korralduse üle linnakohtu pädevusse.

Tallinna Kesklinna Valitsuse 16. augusti 1995. a. korraldus nr. 724, 23. augusti 1995. a. korralduse nr.

751 lisa nr. 3 p. 1 ning 7. novembri 1995. a. korraldus nr. 968 olid suunatud elamuõigussuhte

loomisele ja antud rendileandja poolt hagejale renditud ruumide suhtes rendilepingu kehtivuse ajal.

Hageja vaidlustas ka nende haldusaktide alusel sõlmitud eluruumi üürilepingu. Seega kuulus ka

nende haldusaktide seaduslikkusele hinnangu andmine HKS § 3 lg 2 p. 1 alusel linnakohtu

pädevusse.

Praeguseks ajaks on Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. jaanuari 1997. a. jõustunud

kohtuotsusega lahendatud tsiviilõiguslikud vaidlused, millistega vaidlustatud korraldused on seotud.

Kui hageja soovib jätkuvalt Kesklinna Valitsuse korralduste seadusevastaseks tunnistamist, siis

tsiviilõigusliku vaidluse puudumine käesoleval ajal ei anna alust HKS § 3 lg 2 p. 1 kohaldamiseks ja

vaidlus haldusaktide seaduslikkuse üle kuulub lahendamisele halduskohtus.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 4, kolleegium

m ä ä r a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. jaanuari 1997. a. määrus tühistada. Teha uus

määrus, millega lõpetada menetlus AS-i Alas nõudes tunnistada tühiseks Tallinna Kesklinna

Valitsuse 16. augusti 1995. a korraldus nr. 724., 23. augusti 1995. a. korralduse nr. 751 lisa nr. 3

p. 1., 7. novembri 1995. a. korraldus nr. 968 ja 10. novembri 1995. a. korralduse nr. 985 p. 22.

Erikaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada Andres Suikile 17. veebruaril 1997. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Luik

Liikmed H. Jõks, A. Kull