3-2-3-3-97 · Riigikohus

3-2-3-3-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 10. märtsil 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 3. märtsil 1997. a.

Aleksei Perejaslovi kohtuvigade parandamise avalduse alusel Narva Linnakohtu 13. detsembri

1995. a. otsuse Vladislav Primi hagis Artur Sokolovi, Pavel Manohhini ja Aleksei Perejaslovi

vastu 91014 krooni kahju nõudes.

V. Primi hagi kohaselt röövisid A. Sokolov, P. Manohhin ja A. Perejaslov 11. oktoobril 1993. a.

hageja korterist vara 91 014 krooni ulatuses. Hageja palus kostjatelt nimetatud summa sisse nõuda

arvestades inflatsiooni.

Narva Linnakohus rahuldas 13. detsembri 1995. a. tagaseljaotsusega hagi ning nõudis kostjatelt

solidaarselt sisse 91 014 krooni ja riigilõivu. Linnakohtu otsuse kohaselt mõisteti kostjad Narva

Linnakohtu 24. oktoobri 1994. a. otsusega süüdi ning karistati vabadusekaotusega. Nimetatud otsuse

jättis Viru Ringkonnakohus 17. veebruari 1995. a. otsusega muutmata. Seega on tõestatud, et kostjad

panid toime hageja vara omastamise elule või tervisele ohtliku vägivallaga isiku kallal eelneval

kokkuleppel ja grupis. Kostjad ei ole esitanud hagile kirjalikke vastuväiteid, kuigi neile anti

hagiavalduse koopiad kätte õigeaegselt, mistõttu kohus tegi tagaseljaotsuse.

Kohtuvigade parandamise avalduses palub A. Perejaslov tühistada Narva Linnakohtu 13. detsembri

1995. a. tagaseljaotsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Avalduse kohaselt otsustas

kohus asja ilma kostjate kohalolekuta ning tuginedes vaid hageja seletustele.

Kolleegium leidis, et linnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 318 lg 1 p. 2 sätestatud protsessiõiguse

normi rikkumise tõttu.

Linnakohus tegi kostjate kahjuks tagaseljaotsuse, ilma, et oleks neile teatanud, millal kohtuistung

toimub. Sellega rikkus kohus TsKS § 25 lg 1 ja 2 ning § 64, mis sätestavad ja tagavad protsessiosalise

õiguse võtta osa kohtuistungist esimese astme kohtus. Kohtuistungist teatamisega peab kohus poolele

andma võimaluse otsustada, kas ta soovib isiklikult või esindaja kaudu oma asja arutamise juures

viibida. TsKS §-de 199 lg 1 ja 198 lg 1 järgi saab tagaseljaotsuse teha üksnes siis, kui pool puudub

kohtuistungilt sellele vaatamata, et talle on kohtukutse kätte antud ning teda on hoiatatud

tagaseljaotsusest. Narva Linnakohtu 17. oktoobri 1995. a. kohtuistungi protokollist selgub, et kohus

ei pidanud üldse vajalikuks kostjaid informeerida 13. detsembri 1995. a. kohtuistungist, mille käigus

asi lahendati tagaseljaotsusega. Kohus teatas kohtuistungist ainult hagejale. Sellega on kohus

rikkunud ka TsKS §-s 70 lg 1 sätestatud poolte võrdsuse põhimõtet.

Kuna kostjad viibisid kohtuistungi ajal 13. detsembril 1995. a. kinnipidamiskohas, siis tagaseljaotsuse

tegemine nende suhtes ei ole üldse kooskõlas TsKS 26. peatüki mõttega. Selle peatüki sätete kohaselt

võib kohus kohaloleva poole nõudmisel teha tagaseljaotsuse selle poole vastu, kes

vaatamatakohtukutsele ei ole ilmunud kohtusse. Pole kahtlust, et kinnipidamiskohast ei olnud

kostjatel endil kohtuistungile võimalik vabalt ilmuda. Seetõttu isegi siis, kui kostjatele oleks kutse

saadetud, ei oleks poolte võrdsuse põhimõttest lähtudes olnud kohtul õigus hageja nõudel teha

tagaseljaotsust kinnipidamiskohas viibivate kostjate vastu.

Oma kohtuasja juures viibimise õigus tuleneb põhiseaduse §-st 24, mida kohus on põhiseaduse § 14

kohaselt kohustatud tagama ja seetõttu tuleb kohtuotsus täies ulatuses tühistada.

Juhindudes TsKS §-st 355 p. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Narva Linnakohtu 13. detsembri 1995. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale linnakohtule.

A. Perejaslovi kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, A. Kull