3-2-1-22-97 · Riigikohus

3-2-1-22-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 14. veebruaril 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, hageja esindaja

vandeadvokaat A. Pilve ning AS-i JAP-Auto esindaja vandeadvokaat V. Võhma osavõtul, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 10. veebruaril 1997. a.

AS-i JAP-Auto kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

17. oktoobri 1996. a. otsuse AS-i Staier hagis AS-i JAP-Auto ja AS-i ELKE-Auto vastu kõlvatu

konkurentsi lõpetamiseks ja kõlvatu konkurentsiga tekitatud kahju hüvitamiseks.

27. septembril 1994. a. Tallinna Linnakohtule esitatud hagiavalduses palus AS Staier, tuginedes

konkurentsiseaduse (KS) §-dele 7 p. 4 ja 5, 11 lg 1 ja 2, 12, 27 lg 1 ja TsÜS §-le 112 lg 2 p. 2 ja 4,

tunnistada AS-i JAP-Auto ja AS-i ELKE-Auto teod, mis seisnesid hageja töötajate ärakasutamises ja

ärisaladuste kuritarvitamises, kõlvatuks konkurentsiks, kohustada kostjaid lõpetama kõlvatu

konkurents AS-i Staier suhtes ning mõista neilt solidaarselt välja kõlvatu konkurentsiga tekitatud

kahju 219887 krooni. Hagi põhjenduste kohaselt müüdi hageja ärisaladusi ja töötajaid kasutades

kostjate kaudu 7 sõidukit, mis olid tellitud ja toimetatud Eestisse hageja nimel. Selle tagajärjel jäi

hagejal saamata 219887 krooni.

Linnakohus rahuldas hagi osaliselt ning tunnistas AS-i JAP-Auto tegevuse AS-i Staier töötaja

ärakasutamises ja ärisaladuse kuritarvitamises kõlvatuks konkurentsiks. Hagi AS-i ELKE-Auto vastu

jäeti rahuldamata.

Otsuse motiivide kohaselt on pooled tegelnud sõiduautode Suzuki ja Citroën maaletoomise ja

realiseerimisega Eesti territooriumil, millest tulenevalt on pooled turusuhetes osalejad ühel ja samal

kaubaturul. Hageja juures töötas 1. aprillil 1994. a. vormistatud töölepingu alusel tegevdirektorina

Felor Pärnpuu ja 31. mail 1993. a. sõlmitud töölepingu alusel müügidirektorina Erkki Ots, kelle

töösuhte lõppemist hagejaga ei ole võimalik esitatud tõendite alusel täpselt määratleda. Kindlalt on

määratletav, et F. Pärnpuu töösuhe AS-s JAP-Auto algas 16. maist 1994. a. E. Ots on 25. mail

1994. a. esitanud hagejale avalduse töölepingu lõpetamiseks 27. maist 1994. a. 13. maist 1994. a. on

F. Pärnpuu ja E. Ots astunud samme AS-i JAP-Auto aktsionärideks saamiseks.

24. aprillil 1994. a. on Suzuki Autoimport AB-le saadetud hageja blanketil E. Otsa allkirjaga

faksiteade, milles teatatakse nelja auto Suzuki Vitara ostja nimi. Ostja tasus autode eest müüjale

viimase arve alusel 29. aprillil 1994. a. Autod saabusid Tallinnasse hageja nimele ning võeti vastu

hageja volituse alusel. 12. jaanuaril 1995. a. saatis Suzuki Autoimport AB kostjale õiendi, mille

kohaselt neli autot Suzuki Vitara müüdi ostjale ilma vahendajateta ning 24. aprilli 1994. a. E. Otsa

allkirjaga faksiteadet ei käsitletud AS-i Staier ostutellimusena. Kohus leidis, et esitatud tõendid ei

kinnita vastuvaidlematult kostjate puutumust nimetatud tehinguga.

23. mail 1994. a. on Auto-Bon OY-le saadetud hageja blanketil E. Otsa allkirjaga faksiteade, milles

teatatakse sõiduauto Suzuki Vitara 3d ostja nimi. Teate teksti kohaselton Felor (Pärnpuu) andnud

E. Otsale autode vahendamiseks korraldusi. Auto müüdi Auto-Bon OY poolt faksiteates märgitud

ostjale. Faksiteates on käsitletud ka autot Suzuki Vitara Wagon 5d, mille suhtes on antud samuti

korraldusi. 1. aprillil 1994. a. oli Auto-Bon OY ja AS-i JAP-Auto vahel sõlmitud kokkulepe, mille

kohaselt AS JAP-Auto saab importöörilt hüvitise tehingutelt, kus AS JAP-Auto poolt saadetud klient

ostab importöörilt auto ning võtab selle ise vastu. 23. mail 1994. a. on Auto-Bon OY saatnud hagejale

auto ekspordi kontsessiooni Citroën Xantia 2,0 SX kohta. Sama auto kohta saadeti 31. mail 1994.a.

hagejale arve, mille kohaselt importöör on auto toimetanud Tallinna ning see on läbinud tolli hageja

nimel. 27. mail 1994. a. on F. Pärnpuu teatanud AS-i Jap-Auto nimel importöörile auto eest

tasumisest ning edastanud maksekorralduse. Maksjaks oli auto ostja. Auto on 27. mail 1994. a.

võtnud vastu E. Ots. Kohus leidis, et sõiduautode Suzuki Vitara 3d ja Citroën Xantia 2,0 SX

vahendamisel ning sõiduauto Suzuki Vitara Wagon 5d ostmisel on AS JAP-Auto ära kasutanud

hageja töötajat E. Otsa ning kuritarvitanud hageja ärisaladust, s.o. kasutanud seadusevastaselt saadud

andmeid kavatsetud tehingute kohta konkurentsieeliste saamiseks. Hageja töötajad pidid TLS § 50

p. 6 kohaselt hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi.

Nende autode müügiks oli hageja nimel peetud eelläbirääkimisi importööri ja ostjatega ning osaliselt

oli ka tehinguid täidetud. Kohus leidis, et AS-i ELKE-Auto puutumus eelnimetatud tehingutega ei ole

tõendatud, samuti ei ole kostjad vaadeldavad ühe turusuhtes osalejana.

Kohus leidis, et kuna hageja ei ole kostjatega lepingulistes suhetes, tuleb kahju hüvitamise nõue

lahendada lepinguvälise kahju hüvitamist reguleerivate sätete alusel. Lepinguväline kohustis tekib

vaid kannatanul varalise kahju olemasolul ning TsK § 448 alusel ei kuulu hüvitamisele saamata

jäänud tulu. Hageja on esitanud nõude lähtudes tulust, mida ta oleks saanud, kui tehingud oleks

tehtud tema osalusel, kuid tema vara kostjate tegude tõttu vähenenud ei ole ning mingeid

väljamakseid ei ole tehtud.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas hageja apellatsioonkaebuse alusel linnakohtu otsuse osas, millega

jäeti hagi AS-i JAP-Auto vastu rahuldamata ning tunnistas AS-i JAP-Auto tegevuse 1994. a. aprillis-

mais AS-i Staier töötaja ärakasutamises, ärisaladuse kuritarvitamises ja firmanime ebaõiges

kasutamises kõlvatuks konkurentsiks ning nõudis AS-lt JAP-Auto AS-i Staier kasuks sisse 219887

krooni ja riigilõivu.

Ringkonnakohus leidis, et ka nelja sõiduauto Suzuki Vitara müümisel on AS JAP-Auto kuritarvitanud

hageja ärisaladust, kasutades ära hageja töötajat, s. o. kasutanud seadusevastaselt saadud andmeid

hageja ärisidemete ja tehingute kohta, samuti ebaõigesti kasutanud hageja firmanimetust

konkurentsieeliste saamiseks. AS-i Staier müügidirektor E. Ots suunas hageja nimel esitatud nelja

sõiduauto tellimuse AS-le JAP-Auto. Suzuki Autoimport AB-le 24. aprillil 1994. a. AS Staier blanketil

E. Otsa allkirjaga saadetud faksiteade on täpsustava iseloomuga, milles konkretiseeritakse varasemat

kokkulepet. Selles on viidatud ka lepingule teise autofirmaga, kelle kaudu tehing sõlmitakse. Hageja

selliste lepingute olemasolu eitab. Autod saabusid Tallinnasse hageja nimele ja võeti vastu hageja

volituse alusel. Seega ei ostetud autosid müüjalt otse, vaid hageja kaudu. Müügist saadud raha aga

hageja arvele ei laekunud. Asja materjalidest ei nähtu, et 1994. a. kevadel äritegevust alustanud AS-l

JAP-Auto oleks olnud ärisidemeid Suzuki Autoimport AB-ga, küll olid aga sellised sidemed hagejal.

Autode ostja on teatanud Konkurentsiametile, et tellimuse autodele esitas ta AS-le JAP-Auto.

Eelnimetatud tehingute tegemise järel suundusid hageja tegevdirektor ja müügidirektor tööle AS-i

JAP-Auto ning 1994. a. juunis said nad AS JAP-Auto aktsionärideks. Linnakohus on ebaõigesti

leidnud, et kõlvatu konkurentsiga tekitatud kahju puhul on tegemist saamata jäänud tuluga, mis ei

kuulu TsK § 448 alusel hüvitamisele. Asjas kogutud tõendite alusel ekspertide poolt koostatud

graafikust nähtub, et AS JAP-Auto on hageja ees konkurentsieeliseid saavutanud 1994. a. aprillis-

mais, s. o. perioodil, kui konkurentsieeliste saamiseks kasutati kõlvatut konkurentsi. Hagejale on

tekitatud varaline kahju 219887 krooni. Kahju määratlemisel on hageja põhjendatult lähtunud tulust,

mis ta oleks saanud 7 auto müügist. Kaotatud tulu ongi kahju, mis hagejale kõlvatu konkurentsiga

tekitati.

Kassatsioonkaebuses palub AS JAP-Auto tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega tühistati

linnakohtu otsus osas, millega jäeti hagi osaliselt rahuldamata ning saata asi ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks. Kassaator leiab, et apellatsioonikohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse

norme ja oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme. Apellatsioonikohus on ületanud nii hagi kui ka

apellatsioonkaebuse piire ning rikkunud TsKS §-e 230 lg 1 p. 1, 232 lg 3, 4 ja 5 ning 301 lg 1. Kohus

leidis, et AS-i JAP-Auto tegevuses on kõlvatu konkurentsi tunnused KS §-s 7 p. 2 toodud asjaoludel,

ehkki hageja nimetatud alusel hagi ei esitanud. Apellatsioonikohus rahuldas hagi AS JAP-Auto vastu

täielikult, kuigi hageja ei vaidlustanud linnakohtu otsust osas, millega jäeti rahuldamata taotlus

kohustada AS-i JAP-Auto lõpetama kõlvatu konkurents AS-i Staier suhtes. Ringkonnakohtu otsus

rajaneb ekspertiisiaktil, mille koostamisel eksperdid kasutasid ka andmeid, mida kohtuistungil ei

uuritud. Seega põhineb ringkonnakohtu otsus ka kahju hüvitamise osas tsiviilasjas tõenditeks

mitteolevatel andmetel. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et hageja ei esitanud tõendeid selle kohta,

et tal oleks olnud võimalus müüa 4 sõidukit Suzuki Vitara neile isikutele, kellele need müüdi ning

saada sellest tulu 219887 krooni. Konkurentsiseaduses on sätestatud Konkurentsiameti õigus teha

seaduserikkujale kohustuli ettekirjutus (§ 24), keelatud tegude toimepanemisega tekitatud kahju

hüvitamise kord (§ 27) ning õigus kaevata Konkurentsiameti ettekirjutuse peale kohtusse (§ 26).

Asjas tuvastas konkurentsiseaduse rikkumise kohus. Sellega ületas kohus oma pädevust, kuivõrd

konkurentsiseaduses on ette nähtud teistsugune kord kõlvatu konkurentsi tuvastamiseks. AS-l JAP-

Auto ei olnud võimalik Konkurentsiameti töötajate (ekspertide) poolt antud arvamust tõenditega

ümber lükata. Linnakohus jättis tähelepanuta AS-i JAP-Auto taotluse menetluse peatamiseks, kuigi

F. Pärnpuu oli esitanud kohtusse hagi õiguse tunnistamiseks 45 %-lisele osalusele AS-s Staier.

Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Vastustaja leiab, et

apellatsioonikohus ei ole ületanud hagi ja apellatsioonkaebuse piire. Ringkonnakohus on otsuse

resolutsioonis konkreetselt fikseerinud hageja nõuded, mille kohus rahuldas ning need põhinevad

hagiavalduses toodud nõuetel. Asja arutamise käigus on hageja loobunud nõudest lõpetada jätkuv

kõlvatu konkurents. Konkurentsiameti põhimääruse kohaselt on Konkurentsiametil temale pandud

ülesannete täitmiseks õigus ja kohustus teha ekspertiise ja analüüse. Konkurentsiseaduses ei ole

sätestatud imperatiivset reeglit, mille kohaselt selle seaduse rikkumisel tuleb tingimata pöörduda

Konkurentsiameti poole. KS § 27 kohaselt saab kahjude hüvitamist nõuda vaid kohtu kaudu. Kohus

on õigesti kohaldanud TsK §-i 448. Kui AS-i Staier töötajad oleksid käitunud õiguspäraselt, oleks

autod müüdud hageja kaudu ning viimane oleks saanud vahendustasu. Kuna autod müüdi teiste

ettevõtete kaudu, kandis hageja majanduslikku kahju.

Kolleegiumi istungil palus kassaatori esindaja kassatsioonkaebuse rahuldada, hageja esindaja aga

palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub osalisele tühistamisele TsKS § 347 p. 2 alusel

protsessiõiguse normi rikkumise tõttu.

Ebaõige on kassaatori seisukoht, et apellatsioonikohus, tühistades linnakohtu otsuse osas, millega

jäeti hagi AS-i JAP-Auto vastu rahuldamata, ületas kaebuse piire, kuna hageja ei vaidlustanud

linnakohtu otsust osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue kõlvatu konkurentsi lõpetamiseks.

Nimetatud nõue ei jäänud linnakohtu poolt mitte rahuldamata, vaid kohus jättis selle nõude osas

seisukoha võtmata. Kuna apellatsioonkaebuses linnakohtu otsust selles osas ei vaidlustatud, jättis

apellatsioonikohus õigesti selle nõude osas kohtuotsusele hinnangu andmata.

Põhjendatud on kassaatori väide, et apellatsioonikohus on hagi piire ületades vääralt leidnud, et AS-i

JAP-Auto tegevuses on kõlvatu konkurentsi tunnused ka KS §-s 7 p. 2 toodud asjaoludel ning

tunnistanud AS-i JAP-Auto tegevuse AS-i Staier firmanime ebaõiges kasutamises kõlvatuks

konkurentsiks. Sellist nõuet ei ole hageja esitanud. KS § 7 p. 2 kohaselt on kõlvatuks konkurentsiks

turusuhtes osaleja teod, mis seisnevad ärinime, kaubamärgi või muude tunnuste ebaõiges

kasutamises, mis on vastuolus kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega ning millega

taotletakse ebaausate konkurentsieeliste saamist. Vastavalt KS §-le 9 on ärinime, kaubamärgi või

turusuhtes osaleja muude tunnuste kasutamine lubamatu, kui neid võib tavalise tähelepanelikkuse

juures ära vahetada tunnustega, mida teine turusuhtes osaleja juba seaduslikult kasutab. Hageja ei ole

tuginenud ühelegi asjaolule, mille esinemisel KS § 7 p. 2 kohaldamisele kuulub. Seega on

apellatsioonikohus rikkunud TsKS § 230 lg 1 p. 1 sätteid, mis tingibki otsuse osalise tühistamise.

Kassatsioonkaebuses esitatud väited, et ekspertide määramisel ja ekspertiisi tegemisel, tõendite

kogumisel ning menetluse peatamise taotluse rahuldamata jätmisel on kohus rikkunud

protsessiõiguse norme, tuleb jätta tähelepanuta. Apellatsioonkaebuses ekspertide määramist ja

ekspertiisi tegemist ei vaidlustatud. Seda ei vaidlustatud ka AS-i JAP-Auto poolt

apellatsioonkaebusele esitatud vastuväidetes. Samuti ei vaidlustanud AS JAP-Auto menetluse

peatamise taotluse rahuldamata jätmist ja protsessiõiguse normide järgimist tõendite kogumisel.

Tulenevalt TsKS §-st 301 lg 1 peab ringkonnakohus kontrollima esimese astme kohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust ainult kaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Seega ei saanud

apellatsioonikohus AS-i JAP-Auto poolt alles kassatsioonkaebuses esitatud väidete osas seisukohta

võtta. Vastavalt TsKS §-le 336 lg 1 saab kassatsioonikohus asja läbivaatamisel kontrollida

apellatsioonikohtu poolt materiaalõiguse normide kohaldamise ja tõlgendamise õigsust ning

protsessiõiguse normide järgimist. Kassaatori eelnimetatud väidete osas puudub apellatsioonikohtu

seisukoht, mille õigsust kassatsiooni korras kontrollida. Samas nähtub ringkonnakohtu istungi

protokollist, et apellatsioonikohtu istungil uuriti kõiki asjas kogutud tõendeid.

Väär on kassaatori väide, et maa- ja linnakohtul puudub pädevus kõlvatu konkurentsi tuvastamiseks.

KS § 27 lg 1 kohaselt kuulub konkurentsiseadusega keelatud tegude toimepanemisega tekitatud

varaline või muu kahju hüvitamisele tsiviilseadustes ettenähtud korras. Kõlvatu konkurentsiga

tekitatud kahju hüvitamise hagi lahendamisel peab kohus tuvastama, kas kostja on pannud toime

konkurentsiseadusega keelatud tegusid ja kas selliste tegude toimepanemisega on hagejal tekkinud

kahju. Seadusandja ei ole kehtestanud konkurentsiseaduse rikkumisest tulenevate vaidluste eelneva

kohtuvälise lahendamise kohustuslikku korda.

Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et TsK § 448 järgi kuulub isikule tekitatud kahju selle tekitanud

isiku poolt hüvitamisele täies ulatuses. See tähendab, et hüvitamisele kuulub ka tulu, mida isik oleks

saanud tsiviilkäibe tavalistel tingimustel, kui tema õigust ei oleks rikutud (saamata jäänud tulu).

Saamata jäänud tulu kuulub hüvitamisele osas, mis on tõendatud. Apellatsioonikohus on motiveeritult

asjas kogutud tõendeid hinnates leidnud, et hagejal on AS-i JAP-Auto poolt konkurentsiseadusega

keelatud tegude toimepanemise tagajärjel tekkinud kahju hagetavas summas ning hagi selles osas

õigesti rahuldanud. Vaidlusalused autod olid tellitud hageja nimel, mistõttu oleks olnud võimalik ka

nende müük hageja kaudu, kui AS JAP-Auto ei oleks konkurentsiseadust rikkunud. Vaidlusaluste

autode müügihinnast lähtudes hagejal tekkinud kahju - saamata jäänud tulu - suurust AS JAP-Auto ei

vaidlustanud.

Vastavalt TsKS §-le 58 lg 1 tuleb kassaatorilt välja mõista vastustaja vajalikud kulud advokaadi abi

eest Riigikohtus.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 4, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. oktoobri 1996. a. otsus osas, millega tunnistati AS-i

JAP-Auto tegevus 1994. a. aprillis-mais AS-i Staier firmanime ebaõiges kasutamises kõlvatuks

konkurentsiks.

Muus osas jätta otsus muutmata.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Välja mõista AS-lt JAP-Auto AS-i Staier kasuks 9440 (üheksa tuhat nelisada nelikümmend)

krooni advokaadi abi eest.

Tagastada AS-le JAP-Auto 6. novembril 1996. a. tasutud kautsjon 2199 (kaks tuhat ükssada

üheksakümmend üheksa) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, A. Kull