3-1-1-15-97 · Riigikohus

3-1-1-15-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 11. veebruaril 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

V. K. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p-de 1, 2 järgi ning

J. Š. süüdistuses KrK § 17 lg-te 5 ja 6 ning § 140 lg 2 p-de 1, 2 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Narva Linnakohtu 11. juuni 1996. a otsusega mõisteti V. K. süüdi KrK

§ 140 lg 2 p 1 järgi ning J. Š. KrK § 17 lg-te 5, 6 ja § 140 lg 2 p 1 järgi. Linnakohtu otsuse peale esitas

apellatsioonprotesti Narva abiprokurör Maria Zagorets, kes taotles V. K. süüditunnistamist KrK § 140 lg 2 p-

de 1, 2 järgi ning J. Š. süüditunnistamist KrK § 17 lg-te 5, 6 ning § 140 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Protestis

väideti, et kuritegu oli toime pandud kaasosalusel. Kaasosaluse all mõistetavat kahe või enama isiku ühist

osalemist kuriteo toimepanemisel, mida KrK eriosa mitmetes paragrahvides nimetatakse grupeeringuks,

kuritegelikuks ühenduseks ja grupiks.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. novembri 1996. a otsusega rahuldati prokuröri

apellatsioonprotest ja kohtualuste poolt toimepandud kuritegu kvalifitseeriti kui isikute grupi poolt

toimepandud avalik vargus, kusjuures J. Š. inkrimineeriti lisaks veel sellesama avaliku varguse

toimepanemisele kihutamine ja kaasaaitamine.

Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonprotesti Riigiprokuröri asetäitja J. Naaber, kes taotleb

ringkonnakohtu otsuse tühistamist kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Protestis väidetakse, et

arvestades kriminaalõiguse teoorias väljendatud ja kohtupraktikas kindlalt omaksvõetud seisukohta, mille

kohaselt täideviija või kaastäideviija poolt toimepandud kuritegu ei vaja kvalifitseerimist viitega KrK §-le

17, ei saanud ringkonnakohus samaaegselt isikut süüdi mõista nii KrK § 17 lg-te 5 ja 6 järgi kui ka isikute

grupi poolt toimepandud kuriteos.

Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud prokuröri seletuse,

milles ta toetas protesti ja taotles Riigikohtult uue otsuse tegemist, mis ei raskenda süüdimõistetute olukorda,

l e i d i s:

Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub prokuröri protestis väljendatud seisukohtadega kuriteost osavõtu

kvalifitseerimise kohta ning nendib, et kuriteo toimepanemise all isikute grupi eelneval kokkuleppel tuleb

mõelda kahe või enama, kaastäideviijana tegutseva isiku poolt kuriteo toimepanemist, milles nad leppisid

kokku hiljemalt enne kuriteo jõudmist katse staadiumi. Ainult need kaastäideviijad kuuluvadki grupi

koosseisu, on selle liikmed. Kuriteole kihutajad ja kaasaaitajad grupi koosseisu ei kuulu. Kuriteo ühisel

toimepanemisel tavalisel eelneval kokkuleppel tegutseva grupi poolt loetakse grupi koosseisu üksnes

kaastäideviijad. Nende käitumine kvalifitseeritakse KrK eriosa vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi ilma

viiteta KrK §-le 17. Muude grupilisest kuriteost osavõtjate käitumine kvalifitseeritakse üldises korras viitega

KrK § 17 vastavale lõikele. Kui isik võtab mingi kuriteo toimepanemisest osa nii kihutaja kui ka

kaasaaitajana, tehakse tema käitumise kvalifitseerimisel viide peale KrK eriosa vastava paragrahvi, lõike ja

punkti KrK §-le 17 lg-le 5 ja lg-le 6, kuna kuriteole kihutamine ei hõlma kaasaaitamist ja vastupidi.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tunnistades V. K. süüdi avaliku varguse täideviijana ja J. Š. kui

avalikule vargusele kihutaja ja kaasasaitaja, eksis kohtualustele inkrimineeritud kuriteo kvalifitseerimisel ja

alusetult tühistas selles osas Narva Linnakohtu otsuse. Kuna tegemist ei ole kaastäideviijatega, siis pole ka

kuritegu toime pandud isikute grupi eelneval kokkuleppel ja kuriteost osavõtjate käitumise kvalifitseerimisel

ei viidata KrK § 140 lg 2 p-le 2.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p 3, 64 p 3 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. novembri 1996. a otsus V. K. ja J. Š.

süüksarvatud kuriteo kvalifikatsiooni osas.

2. Tunnistada V. K. süüdi KrK § 140 lg 2 p 1 järgi ja J. Š. süüdi KrK §-de 17 lg-te 5 ja 6 ning 140

lg 2 p 1 järgi.

3. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

4. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.

Otsus jõustub 11. veebruaril 1997. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep