3-2-1-11-97 · Riigikohus

3-2-1-11-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 27. jaanuaril 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 20. jaanuaril 1997. a.

Kindlustusaktsiaseltsi "Kalju" kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 7. oktoobri 1996. a. otsuse Nadeda Podterebkova hagis kindlustus-aktsiaseltsi

"Kalju" vastu kindlustushüvitise saamiseks.

18. juunil 1995. a. sõitis Jõhvi linna turu territooriumil N. Podterebkova sõiduautole MAZDA 626

tagurdades otsa T. Slavgorodskaja juhitud sõiduk JERAZ, mille tulemusena said vigastada sõiduauto

vasakpoolsed uksed. Mõlema sõiduki suhtes oli sõlmitud liikluskindlustuse leping.

Kindlustusaktsiaselts "Kalju" (KAS Kalju) keeldus N. Podterebkovale kindlustushüvitise maksmisest,

sest kahju tekitati linnaturul, s.t. teega külgneval alal, mitte teel.

Narva Linnakohtule esitatud hagiavalduses palus N. Podterebkova KAS-lt Kalju välja mõista

kindlustushüvitise 6500 krooni. Hageja leidis, et liikluseeskirja kohaselt on tee igasugune

liiklemiseks kasutatav ala ning Jõhvi turg on autoliikluseks ette nähtud. Tekkinud kahju on

liikluskahju ning see kuulub hüvitamisele liikluskindlustuse seaduse (LKS) alusel. Linnakohtu

istungil jäi hageja lõplikuks nõudeks 9760 krooni.

Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt ei kuulu hageja sõiduautole tekitatud kahju

hüvitamisele liikluskindlustuse seaduse alusel. Vastavalt LKS §-le 4 ja liikluskindlustuse

üldtingimuste §-le 10 mõistetakse liikluskahju all liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud isiku- või

varakahju. Kuna hageja sõiduautole tekitati kahju turu territooriumil, siis ei ole see tekkinud

liiklusõnnetuse tagajärjel. Tekitatud kahju ei ole seega liikluskahju ning sellest tulenevalt ei ole ka

kindlustusjuhtumit.

Viru Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ja

tegi uue otsuse, millega mõistis KAS-lt Kalju hageja kasuks välja kindlustushüvitise 5008 krooni ja

15 senti, viivise hüvitise väljamaksmisega viivitatud aja eest 2500 krooni ja kohtukulud.

Ringkonnakohus leidis, et 18. juunil 1995. a. kehtinud liiklusseaduse § 29 kohaselt on liiklusõnnetus

juhtum, kus vähemalt ühe mootorsõiduki liikumise tagajärjel sai kannatada inimene või tekitati

varaline kahju. Vastavalt samal ajal kehtinud LKS §-le 4 on liikluskahju liiklusõnnetuse tagajärjel

tekkinud aineline kahju, olenemata liikluskahju kannataja osalemisest liiklusõnnetuses. Turu

territooriumil tekkis liikluskahju, mille peab hagejale hüvitama liikluskahju tekitanud sõiduki

kindlustanud KAS Kalju.

Kassatsioonkaebuses palub KAS Kalju ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leiab, et kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse

norme. Asja läbivaatamisel oleks apellatsioonikohus pidanud juhinduma ka rahandusministri

19. detsembri 1994. a. määrusega nr. 221 kinnitatud liikluskindlustuse üldtingimustest, mis jõustusid

1. jaanuaril 1995. a. KAS Kalju on kohustatud hüvitama vaid liikluskahju. Kooskõlas

liikluskindlustuse üldtingimuste §-ga 10 lg 2 p. 1 on liikluskahjuga tegemist juhul, kui isiku- või

varakahju on tekkinud teeliikluses liiklusõnnetuse tagajärjel. Liikluseeskirja p. 2 kohaselt on tee

liikluseks kasutatav rajatis koos seda moodustavate sõidu- ja kõnniteede, teepeenarde, haljasalade,

eraldus-, haljas- või muude ribadega. Tee mõiste hõlmab ka väljakut, teelaiendina ehitatud parklat ja

puhkekohta. Teega külgnev ala on teeäärne piirkond, milles asuv rajatis (näiteks talu, parkla,

puhkekoht, tankla, ettevõte) on juhile teelt näha ja milleni viib juurdesõidutee. Liiklusõnnetus toimus

turul, mis on teega külgnev aiaga piiratud territoorium ning oma olemuselt teega külgnev ala. KAS-l

Kalju ei ole kohustust hüvitada teega külgneval alal tekitatud kahju.

Vastustaja peab ringkonnakohtu otsust õigeks ja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p. 1 alusel

materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks

apellatsioonikohtule.

Apellatsioonikohus leidis õigesti, et kuna kahju tekitati 18. juunil 1995. a., kuulub asja lahendamisel

kohaldamisele kuni 30. juunini 1995. a. kehtinud liikluskindlustuse seadus. Osundatud seaduse §-s 4

lg 1 oli antud liikluskahju mõiste. Liikluskahju all mõisteti liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud ainelist

kahju, olenemata liikluskahju kannataja osalemisest liiklusõnnetuses. Seega oli liikluskahju mõiste

seostatud liiklusõnnetuse mõistega. Kuna liiklusõnnetuse mõistet ei olnud liikluskindlustuse seaduses

määratletud, juhindus ringkonnakohus liiklusõnnetuse mõiste avamisel õigesti liiklusseaduse §-i 29

kuni 30. juunini 1995. a. kehtinud redaktsioonist, mille kohaselt liiklusõnnetus on juhtum, kus

vähemalt ühe mootorsõiduki liikumise tagajärjel sai kannatada inimene või tekitati varaline kahju.

Ringkonnakohus on aga materiaalõiguse normi tõlgendamisel jätnud tähelepanuta, et liiklusseadus

sätestab liikluse korraldamise Eesti Vabariigi teedel ning selle ohutuse tagamise alused ja põhinõuded

(liiklusseaduse § 1). Sellest tulenevalt tuleb kahju tekitamise ajal kehtinud liiklusseaduse ja

liikluskindlustuse seaduse mõttes liiklusõnnetuse all mõista teel toimunud juhtumit, kus vähemalt ühe

mootorsõiduki liikumise tagajärjel sai kannatada inimene või tekitati varaline kahju. Asja

lahendamisel tuleb tee mõiste määratlemisel lähtuda liiklusseaduse §-i 4 kuni 30. juunini 1995. a.

kehtinud redaktsioonist. Selle kohaselt on tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks kasutatav maantee

või tänav koos seda moodustavate sõidu- ja kõnniteede, teepeenarde, eraldus- ja haljasribadega.

Mõiste haarab ka väljakuid, parklaid ja puhkeplatse. Asja uuel läbivaatamisel on vaja tuvastada, kas

turu territoorium on vaadeldav teena eeltoodud tähenduses. Rahandusministri 19. detsembri 1994. a.

määrusega nr. 221 kinnitatud liikluskindlustuse üldtingimuste ja liikluseeskirja sätetest võib

juhinduda niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus kahju tekitamise ajal kehtinud liikluskindlustuse

seaduse ja liiklusseaduse sätetega.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. oktoobri 1996. a. otsus ning saata asi

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada KAS-le Kalju 31. oktoobril 1996. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, A. Kull