3-3-1-1-97 · Riigikohus

3-3-1-1-97

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 24. jaanuaril 1997. a.

H. Saare kassatsioonkaebuse läbivaatamine

HÕS § 137 lg. 2 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

23. jaanuaril 1997. a. avalikul kohtuistungil läbi Hiido Saare kassatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 28. oktoobri 1996. a. otsusele haldusõiguserikkumise asjas nr. II-

3õ/59/96.

Protsessiosalisena võttis istungist osa Pärnu Politseiprefektuuri majanduskuritegude grupi

politseiinspektor Olev Tammann.

Pärnu Politseiprefektuuri majanduspolitsei inspektor koostas 11. juunil 1996. a.

haldusõiguserikkumise protokolli nr. 68864 selle kohta, et H. Saar müüs 6. juunil 1996. a. kell 20.00

Pärnus hotell "Laine" juures alkoholi ja sigarette, omamata selleks litsentsi, millega rikkus Vabariigi

Valitsuse 7. jaanuari 1994. a. määrust nr. 4. Protokolli kohaselt pani H. Saar, müües alkoholi ja

sigarette, toime haldusõiguserikkumise HÕS § 137 lg. 2 järgi. 11. juunil 1996. a. koostas sama

politseiinspektor ka haldusõiguserikkumise protokolli nr. 68863 selle kohta, et H. Saar hoidis

edasimüügi eesmärgil 6. juunil 1996. a. kell 20.00 Pärnus hotell "Laine" juures oma sõidukis "Toyota

Hiace" maksumärkideta sigarette, millega rikkus Maksumärkide seaduse § 10 lg. 4. Protokolli

kohaselt pani H. Saar, hoides edasimüügi eesmärgil maksumärkideta sigarette, toime

haldusõiguserikkumise HÕS § 1374 lg. 2 p. 2 järgi.

Pärnu halduskohtuniku 18. juuni 1996. a. määrusega liideti H. Saare poolt toimepandud

haldusõiguserikkumised protokoll nr. 68864 HÕS § 137 lg. 2 järgi ja protokoll nr. 68863 HÕS § 1374

lg. 2 p. 2 järgi ühiseks menetluseks.

Pärnu halduskohtuniku 29. juuli 1996. a. otsusega haldusõiguserikkumise asjas nr. 6-12/96 lõpetati

menetlus haldusõiguserikkumise asjas HÕS § 137 lg. 2 järgi sigarettide osas. Sama kohtuotsusega

tunnistati H. Saar süüdi HÕS § 137 lg. 2 järgi alkoholi osas ja karistati rahatrahviga 50 päevapalga

ulatuses summas 1100 krooni ning HÕS § 1374 lg. 2 p. 2 järgi ja karistati rahatrahviga 150

päevapalga ulatuses summas 3300 krooni. Lõplikuks karistuseks mõisteti rahatrahv kahesaja

päevapalga ulatuses summas 4400 krooni. H. Saarelt erikonfiskeeriti 53 pudelit alkoholi ja 463 pakki

maksumärkideta sigaretti. Kohus leidis, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 7. jaanuari 1994. a.

määrusega nr. 4 kinnitatud "Alkoholi, tubaka ja tubakatoodete sisse- ja väljaveo, tootmise ning müügi

korraldamise juhendi" punktidele 4.3 ja 4.4 toimub tubakatoodete jaemüük valla- või linnavalitsuse

kauplemisloa alusel ning alkoholi jaemüük valla- või linnavalitsuse antud riikliku tegevuslitsentsi ja

kauplemisloa alusel. Tubakatoodete jaemüügiks pole vaja tegevuslitsentsi. Seepärast lõpetas kohus

haldusõiguserikkumise asjas HÕS § 137 lg. 2 järgi tubakatoodete müügi osas. Kuna Maksumärkide

seaduse § 10 lg. 4 kohaselt on transpordivahendites, ladudes ja müügikohtades keelatud hoida

maksumärgistamisele kuuluvaid maksumärkideta kaupu, siis pani H. Saar, hoides oma autos

maksumärkideta sigarette, toime haldusõiguserikkumise HÕS § 1374 lg. 2 p. 2 järgi. H. Saare väide,

et ta ostis maksumärkideta tubakatooteid enne maksumärkide seaduse kehtimahakkamist, ei oma

tähtsust, kunata hoidis neid transpordivahendis, mis oli ühtlasi ka müügikohaks. HÕS § 238 lg. 2 ja 3

kohaselt kuuluvad erikonfiskeerimisele haldusõiguserikkumise vahetuks objektiks olnud väärtused,

käesolevas asjas alkohol ja tubakatooted. Vastutust raskendava asjaoluna arvestas kohus mitme

samalaadse haldusõiguserikkumise samaaegset toimepanekut.

Apellatsioonkaebuses palus H. Saar muuta kohtuotsust, vabastada ta HÕS § 17 alusel

halduskaristusest ja piirduda hoiatusega. Apellant väitis, et ta ei müünud alkoholi ning et teda on

sama tegevuse eest karistatud kahe paragrahvi alusel. Kuna menetlus HÕS § 137 lg. 2 järgi lõpetati

sigarettide osas, siis erikonfiskeeriti maksumärkideta sigaretid ekslikult.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 28. oktoobri 1996. a. otsusega jäeti apellatsioonkaebus

rahuldamata ja apelleeritud kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et H. Saare karistusest

vabastamiseks HÕS § 17 alusel pole alust, pole tuvastatud vastutust kergendavaid asjaolusid ega

seaduses sätestatust kergema karistuse määramist tingivaid asjaolusid, H. Saare poolt toimepandud

haldusõiguserikkumised pole vähese tähtsusega. H. Saar pole ühe ja sama käitumise eest süüdi

tunnistatud kahe paragrahvi järgi. H. Saar tunnistati süüdi HÕS § 137 lg. 2 järgi alkoholi litsensita

müügi eest ja HÕS § 1374 lg. 2 p. 2 järgi maksumärgistamata tubakatoodete hoidmise eest, so. kahe

õiguserikkumise eest. Paljasõnalised ja asjas kogutud teiste tõendite kogumiga on ümber lükatud

apellandi väited, et ta ei müünud alkoholi. Põhjendatult on erikonfiskeerimist kohaldatud

tubakatoodete suhtes, sest maksumärgistamata tubakatooted olid antud juhul haldusõiguserikkumise

vahetuks objektiks ja H. Saar tunnistati süüdi HÕS § 1374 lg. 2 p. 2 järgi maksumärgistamata

tubakatoodete hoidmise eest.

H. Saar esitas Tallinna Ringkonnakohtu sellele otsusele kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada

kohtuotsus osaliselt, so. osas, milles ta tunnistati süüdi HÕS § 137 lg. 2 järgi ja otsustati

erikonfiskeerida 53 pudelit alkoholi. Kassaator leiab, et ringkonnakohus rikkus HÕS § 30721 ja 301

lg. 4, sest ta pole otsuses põhjendanud, millistele tõenditele ta rajas oma järeldused. Ebaõige on

karistamine HÕS § 137 lg. 2 järgi, sest alkoholi müüki üldse ei toimunud.

Pärnu Politseiprefektuuri kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kaebus on

põhjendamatu ja ringkonnakohtu otsus seaduslik.

Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s:

Ebaõige on kassaatori väide, et ringkonnakohus rikkus HÕS §-des 30721 ja 301 lg. 4 sätestatud

menetlusnorme. HÕS § 301 lg. 4 kohaselt tuleb kohtuotsuse motiveerivas osas esitada ka tõendid,

millele kohtu järeldus on rajatud. HÕS § 30721 lg. 1 kohaselt peab ringkonnakohtuotsus sisaldama ka

HÕS §-s 301 loetletut, sh. ka tõendeid, millele ringkonnakohtu järeldus on rajatud. Käesolevas

haldusõiguserikkumise asjas jättis ringkonnakohus jõusse esimese astme kohtu otsuse, märkides, et

halduskohus on kogutud tõenditele andnud õige hinnangu. Ringkonnakohtu otsusest tuleneb, et

halduskohus on tuvastatud, et H. Saar müüs alkoholi. Ringkonnakohus seda asjaolu enam ei

tuvastanud. Ta nõustus esimese astme kohtu poolt tõenditele antud hinnanguga. Kuna

ringkonnakohtul ei muutnud esimese astme kohtu poolt tõenditele antud hinnangut, siis ta ei saanud

esitada ega pidanudki esitama tõendeid, millele ta rajas oma järeldused.

H. Saart karistati HÕS § 137 lg. 2 järgi, mis 19. detsembri 1995. a. redaktsioonis sätestab

halduskaristuse litsentsita või kehtetu litsentsiga elanikkonna kaubandusliku teenindamise (kaupade

ost-müük) eest tegevusalal, kus niisugune litsents on nõutav, välja arvatud sama seadustiku §-s 38 lg.

4, 1371 ja 1374 ettenähtud rikkumised. Haldusõiguserikkumise protokoll oli koostatud selle kohta, et

H. Saar, müües vastavat litsentsi omamata alkoholi, rikkus sellega Vabariigi Valitsuse 7. jaanuari

1994. a. määrusega nr. 4 kinnitatud "Alkoholi, tubaka ja tubakatoodete sisse- ja väljaveo, tootmise

ning müügi korraldamise juhendit". Pärnu halduskohtuniku otsuses leiti, et H. Saar on süüdi selle

juhendi punkti 4 alapunkti 3 rikkumises, so. alkoholi jaemüügis ilma valla- või linnavalitsuse antud

tegevuslitsentsi ja kauplemisloata. Sellega nõustus ka ringkonnakohus. Kohtud pole aga pööranud

tähelepanu sellele, et Vabariigi Valitsuse 7. jaanuari 1994. a. määrusega nr. 4 kinnitatud juhendi

punkti 4 alapunkt 3 sätestas, et alkoholi jaemüük juriidilise isiku poolt on lubatud valla- või

linnavalitsuse poolt väljaantud tegevuslitsentsi ja kauplemisloa alusel. See säte ei reguleerinud

alkoholi müüki füüsiliste isikute poolt. Kuna H. Saar on füüsiline isik, siis ei saanud ta rikkuda

juhendi punkti 4 alapunkti 3. Seega määrati H. Saarele halduskaristus HÕS § 137 lg. 2 järgi Vabariigi

Valitsuse 7. jaanuari 1994. a. määrusega nr. 4 kinnitatud juhendi punkti 4 alapunkti 3 rikkumise eest

ebaõigesti. Kuna H. Saarele määrati ebaõigesti halduskaristus, siis polnud ka alust erikonfiskeerida

talt alkoholi.

H. Saare kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

Juhindudes HÕS §-dest 218 p. 1, 324 lg. 1 p. 3 ja 311 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b:

Rahuldada Hiido Saare kassatsioonkaebus.

Lõpetada haldusõiguserikkumise asja menetlus HÕS § 137 lg. 2 järgi Hiido Saare teos HÕS §-s

137 lg. 2 sätestatud haldusõiguserikkumise koosseisu puudumise tõttu.

Tühistada Pärnu halduskohtuniku 29. juuli 1996. a. otsus haldusõiguserikkumise asjas nr. 6-

12/96 osaliselt, so. Hiido Saare süüdi tunnistamises HÕS § 137 lg. 2 järgi, talle mõistetud lõpliku

karistuse ja tema suhtes kohaldatud alkoholi erikonfiskeerimise osas. Hiido Saarelt

erikonfiskeeritud alkohol kuulub tagastamisele. Jätta jõusse Hiido Saare süüdi tunnistamine

HÕS § 1374 lg. 2 p. 2 järgi ja talle määratud rahatrahv 150 päevapalga ulatuses, so. 3300

krooni, ja tema suhtes kohaldatud tubakatoodete erikonfiskeerimine.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 28. oktoobri 1996. a. otsus

haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3õ/59/96.

Tagastada Hiido Saarele kassatsioonikautsjon 340 (kolmsada nelikümmend) krooni.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann