3-2-1-6-97 · Riigikohus

3-2-1-6-97

M Ä Ä R U S

Tartus 23. jaanuaril 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja T. Vernik, hagejate

esindaja vandeadvokaat A. Alase ja pankrotihaldurite abilise vandeadvokaat U. Arumäe osavõtul,

vaatas läbi avalikul kohtuistungil 13. jaanuaril 1997. a.

Postipankki OY, Okobank Osuuspankkien Keskuspankki OY, Ost-West Handelsbank AG

esindaja vandeadvokaat Andres Alase erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 24. septembri 1996. a. määruse asjas menetluse lõpetamise kohta.

Tallinna Linnakohtu 30. oktoobri 1995. a. otsusega kuulutati välja RAS-i Ookean pankrot.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 24. novembril 1995. a. 4. detsembril 1995. a. esitasid

Postipankki OY, Osuuspankkien Keskuspankki OY ja Ost-West Handelsbank AG Tallinna

Linnakohtule hagiavalduse RAS-i Ookean ja pankrotihaldurite ning nende abi vastu. Hagiavalduse

kohaselt rikkusid haldurid pankrotiseaduse (PankrS) §-i 56 - vara ja võlgade nimekirja ei esitatud

kohtule hiljemalt 10 päeva enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Vastav nimekiri on dateeritud

23.11.1995. a. Hagejate pretensiooni üldkoosoleku edasilükkamiseks haldurid üldkoosolekule

arutamiseks ei esitanud. Pankrotihaldurite koostatud esimese üldkoosoleku reglement ja selle

kohaselt läbiviidud esimene üldkoosolek on vastuolus pankrotiseadusega. Kuna hagejate poolt

saadaolevat ei fikseeritud võlgade nimekirjas ja hagejaid ei registreeritud võlausaldajatena, esitasid

nad ka selle kohta kaebuse üldkoosolekule. Üldkoosolek otsustas pankadele hääli mitte anda.

Hagejad palusid PankrS §-de 4, 5, 23, 24, 26, 27 lg 1, 34 lg 2, 56, 69, 71, 72 ja 84 ning TsÜS § 67

alusel 1) tuvastada, et võlausaldajate esimesel üldkoosolekul järgitud reglement ja menetlus ei

vastanud pankrotiseaduse nõuetele; 2) tuvastada, et pankrotihaldurite ja nende abilise tegevus

võlausaldajate 24.11.1995. a. üldkoosolekul, sealhulgas hagejate koosolekule registreerimisest

keeldumine ja neile võlausaldaja õiguste mitteandmine, on vastuolus pankrotiseadusega; 3)

tunnistada kehtetuks üldkoosoleku läbiviimine ja seal vastuvõetud otsused; 4) määrata võlausaldajate

esimese üldkoosoleku toimumise uus aeg; 5) kohustada pankrotihaldureid tunnustama hagejaid

võlausaldajana koos õigusega võtta sõna ja hääletada võlausaldajate üldkoosolekul.

Tallinna Linnakohtu otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt on hagejad asja kohtu

menetlusse esitamisel järginud PankrS § 34 sätteid, kinni on peetud seda liiki asjadele kehtestatud

vaidluse eelneva kohtuvälise lahendamise korrast ning puudub alus menetluse lõpetamiseks TsKS

§ 218 p. 2 alusel. Kohus leidis, et hagi on esitatud mittekohaste kostjate vastu.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ning lõpetas asjas menetluse. Määruse kohaselt

taotlesid hagejad pretensioonis võlausaldajate üldkoosolekule oma nõude arvestamist ja hääleõiguse

andmist üldkoosolekul. Üldkoosolekul otsustati hagejatele hääli mitte anda ja selgitati õigust

vaidlustada seda kohtus. Vastavalt PankrS § 26 lg 6 ei kuulu võlausaldajatele häälte andmine mitte

halduri, vaid üldkoosoleku pädevusse. Seega üldkoosoleku otsusega mittenõustmisel oli hagejatel

õigus esitada vastav nõue kohtusse. Konkreetset haginõuet PankrS § 26 lg 6 alusel esitatud ei ole.

Kuna esitatud nõuded ei kuulu pankrotiseaduse kohaselt läbivaatamisele kohtus, kuulub TsKS § 218

p. 1 alusel asja menetlus lõpetamisele.

Erikaebuses palutakse ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samasse

kohtusse. Hagejad nõudsid PankrS § 34 alusel üldkoosoleku otsuse tühistamist, millega jäeti

rahuldamata kaebus haldurite tegevuse peale, samuti nõudsid hagejad otsuse tühistamist PankrS § 26

lg 6 alusel, kuna ei jõutud kokkuleppele hagejatele kuuluvates häälte arvus. Osundatud sätete ja

PankrS § 24 p 6 alusel kuuluvad hagejate nõuded kohtu pädevusse ja menetluse lõpetamine TsKS

§ 218 p. 1 alusel oli väär.

Vastustajad peavad erikaebust põhjendamatuks. Seadus ei näe ette hagiavalduse p.-des 1 ja 2 nõutud

asjaolude tuvastamist kohtus. Hagiavalduse p.-s 3 nõutu osas pole pankrotihaldurid ja võlgnik

asjassepuutuvad isikud PankrS § 26 lg 6 mõttes. Kohtu pädevusse ei kuulu ka hagiavalduse p.-s 5

nõutud haldurite kohustamine tunnustada hagejaid võlausaldajana koos sellest tulenevate õigustega.

Koosoleku läbiviimist ei saa kehetuks tunnistada ja hagiavalduse p.st 3 ei nähtu, milliste konkreetsete

otsuste kehtetuks tunnistamist nõuti. Samuti ei näe seadus ette võlausaldajate esimese üldkoosoleku

teistkordset kokkukutsumist kohtu poolt.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p.-de 1 ja 2 alusel

materiaalõiguse- ja protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et kui võlausaldajad ei jõua enne nõuete kaitsmist kokkuleppele

neile kuuluvate häälte arvus, on võlausaldajal PankrS § 26 lg 6 alusel õigus pöörduda 10 päeva

jooksul koosoleku toimumisest kohtusse vaidluse lahendamiseks. Kuna pankrotihaldurid ei lülitanud

hagejate nõudeid võlgade nimekirja ja ei registreerinud hagejaid võlausaldajatena esimesele

üldkoosolekule ning pärast hagejate kaebuse läbivaatamist üldkoosolek otsustas hagejatele hääli mitte

anda, siis oli neil õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse. Kohtu pädevusse kuulub PankrS

§ 24 p. 6 kohaselt kaebuste lahendamine üldkoosoleku otsuste peale. PankrS § 34 lg 2 kohaselt

kuulub kohtu pädevusse ka kaebuse lahendamine üldkoosoleku otsuse peale, millega kaebus halduri

tegevuse peale jäeti rahuldamata. Seega kuulub kohtu pädevusse ka hagiavalduse p.-s 3 nõutud

võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamine. Kui kohus leiab, et hagiavaldusest kui

tervikust tulenev kohtu pädevusse kuuluv hageja nõue pole konkreetne, siis tuleb teha hagejale

ettepanek seda konkretiseerida. Nõude ebakonkreetsus pole TsKS § 218 p. 1 kohaselt asjas menetluse

lõpetamise aluseks. Mõistmata hageja nõuet ei saa lahendada selle kohtu pädevusse kuulumist. TsKS

§ 218 kohaselt ei ole menetluse lõpetamise aluseks ka see, et nõudes üldkoosoleku otsuste kehtetuks

tunnistamist ja haldurite kohustamist tunnistada hagejaid võlausaldajana, on kostjaks valitud

pankrotihaldurid. Asjaolude kohta, mida hagiavalduse p.-des 1 ja 2 paluti tuvastada, ei saa kohus

võtta küll seisukohta kohtuotsuse resolutsioonis, kuid tulenevalt hagejate teistest nõuetest kuuluvad

need tuvastamisele kohtuotsuse põhjendavas osas. Toimunud võlausaldajate üldkoosoleku läbiviimist

ei saa kehtetuks tunnistada. Kehtetuks saab tunnistada koosolekul vastuvõetud otsuseid. Kui

kehtetuks tunnistatakse üldkoosoleku otsus, millega jäeti rahuldamata kaebus haldurite tegevuse

peale ja ei antud hagejatele esimesel üldkoosolekul hääli, siis see ei põhjusta uue esimese

võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumist. Kui kohus tunnistab kehtetuks mõne üldkoosoleku

otsuse, siis pankrotimenetluse kiire toimumise huvides kuulub praegukehtiva PankrS § 26 lg 1 alusel

kohtu pädevusse tähtaja määramine, millal peab haldur kohtu poolt kehtetuks tunnistatud otsusega

lahendatud küsimuses kokku kutsuma üldkoosoleku.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium

m ä ä r a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 24. septembri 1996. a. määrus ja saata

asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule.

Erikaebus rahuldada.

Tagastada advokaadibüroole Alas & Raudsik 7. oktoobril 1996. a. tasutud kassatsioonikautsjon

200 (kakssada) krooni.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed A. Kull, T. Vernik