Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-8-97 ECLI:EE:RK:1997:3.1.1.8.97.16 AI generated

3-1-1-8-97 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-8-97
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Marek Jaansoo süüdistuses KrK § 143 lg 2 p-de 11 ja 2 ning § 2026 lg 3 p 3 järgi. mail 1996. a kuulutas Viljandi Maakohus otsuse kriminaalasjas, millega teiste kohtualuste hulgas

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-8-97 · Riigikohus: mail 1996. a kuulutas Viljandi Maakohus otsuse kriminaalasjas, millega teiste kohtualuste hulgas

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-1-8-97

KOHTUMÄÄRUS

Tartus 16. jaanuaril 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri

Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi erikaebuse alusel kriminaalasja

Marek Jaansoo süüdistuses KrK § 143 lg 2 p-de 11 ja 2 ning § 2026 lg 3 p 3 järgi.

31. mail 1996. a kuulutas Viljandi Maakohus otsuse kriminaalasjas, millega teiste kohtualuste hulgas

tunnistati süüdi ka Maarek Jaansoo.

11. detsembril 1996. a on M. Jaansoo dateerinud apellatsioonkaebuse ning taotlenud Tartu

Ringkonnakohtult kaebuse tähtaja ennistamist. Seda taotlust põhjendab M. Jaansoo sellega, et tema

kaitsja, vandeadvokaat P. Järve ei esitanud tähtaegselt apellatsioonkaebust, kuigi neil oli selleks

kokkulepe, ning seetõttu ei olnud kohtualusel isiklikult võimalust kaebust tähtaegselt esitada.

Oma 23. detsembri 1996. a määrusega jättis Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium taotluse

rahuldamata, kuna M. Jaansoo on viibinud kohtuotsuse kuulutamise juures, talle on selgitatud

edasikaebamise korda, samuti on ta kätte saanud kohtuotsuse ärakirja. Neil asjaoludel leidis

ringkonnakohus, et miski ei takistanud kohtualust iseseisvalt oma kaebeõigust realiseerimast ning

kaitsja poolt kaebuse esitamata jätmine ei ole käsitletav mõjuva põhjusena KrMK § 86 mõttes.

Selle määruse peale esitas erikaebuse M. Jaansoo, kestaotleb Tartu Ringkonnakohtu määruse

tühistamist ja tema apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamist selles toodud motiividel.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri

selgitused, kes taotles kaebuse rahuldamata jätmist,

l e i d i s:

31. oktoobril 1996. a on vandeadvokaat P. Järve esitanud Riigikohtule erikaebuse, milles taotleb Tartu

Ringkonnakohtu 23. oktoobri 1996. a määruse tühistamist, millega keelduti tema apellatsioonkaebuse

tähtaja ennistamisest M. Jaansoo süüdistusasjas. Tähtaja möödalaskmise põhjusena nimetab

vandeadvokaat oma suurt töökoormust. Seega on leidnud kinnitust asjaolu, et kaitsja jättis nimetatud

kriminaalasjas oma kohustused nõuetekohaselt täitmata. Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab

siinkohal, et vahi all viibival isikul on rea põhiõiguste teostamine piiratud. Muuhulgas puudub sellisel

isikul õigus vabalt liikuda, kasutada operatiivse side vahendeid, mis omakorda raskendab oluliselt

vahialuse võimalust saavutada kiiresti kokkusaamine oma kaitsjaga. Seetõttu leiab Riigikohtu

kriminaalkolleegium, et vahialuse teadmist selle kohta, et apellatsioonkaebuse esitab kaitsja, tuleb

lugeda õiguspäraseks ootuseks. Selle ootuse mittetäitmine kaitsja poolt, millest viimane ei olnud vahi

all viibivat süüdimõistetut õigeaegselt informeerinud, tuleb lugeda mõjuvaks põhjuseks tähtaja

möödalaskmisel.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 65 lg-st 3, §-st 72 Riigikohtu

kriminaalkolleegium

m ä ä r a s:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 23. detsembri 1996. a määrus, millega Maarek Jaansoo taotlus

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jäeti rahuldamata, ning ennistada

apellatsioonkaebuse tähtaeg.

Kohtumäärus jõustub 16. jaanuaril 1996. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep