3-2-3-2-97 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. novembri 1994. a. otsuse Eesti Liikluskindlustuse Fondi
Legislator headnote
AI generated3-2-3-2-97 · Riigikohus: Luik, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. novembri 1994. a. otsuse Eesti Liikluskindlustuse Fondi
Full text
3-2-3-2-97
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus, 16. jaanuaril 1997. a.
Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi
avalikul kohtuistungil 6. jaanuaril 1997. a.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna
Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. novembri 1994. a. otsuse Eesti Liikluskindlustuse Fondi
hagis Imre Raidla vastu 5587 krooni nõudes.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (ELKF) hagiavalduse kohaselt põhjustas Imre Raidla 20. detsembril
1993. a. liikluskõnnetuse sõidukiga, mille suhtes oli liikluskindlustuse leping sõlmimata. ELKF
hüvitas liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 18 lg 3 alusel kannatanule tekitatud liikluskahju 4858
krooni. ELKF palus TsK §de 448, 458 ja 460 alusel kostjalt välja mõista liikluskahju ja menetluskulu
kokku 5587 krooni.
Lääne Maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt puudub alus regressinõude rahuldamiseks,
kuna LKS § 29 sätestab kindlustusandja regressiõiguse piiramise ning seadusest ei tulene, et
sõidukijuht, kes põhjustas liikluskahju kindlustamata sõidukiga, peaks tekitatud kahju väljamakstud
hüvitise suuruses ELKF-le hüvitama. Kuuekordse makse kindlustamata sõiduki kasutamise aja eest
on kostja kooskõlas liikluskindlustuse seaduse § 9 lg 2 tasunud.
Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt ei ole
vaidluse lahendamisel kohaldatavad TsK §-dest 224, 448, 458 ja 460 tulenevad üldpõhimõtted, kuna
liikluskahju hüvitamist regressi korras reguleerib LKS § 29, mis kehtestab selleks puhuks erandi.
TsÜS § 3 kohaselt kohaldatakse üld- ja erisätte olemasolu korral erisätet. LKS §-s 29 piiratakse
kindlustusandja regressiõigust, sätestades, et kindlustusseltsil ja liikluskindlustuse fondil on õigus
esitada regressinõudeid sõiduki juhi vastu üksnes juhul, kui nimetatu on tekitanud liikluskahju
alkoholi- või narkootikumijoobes või olles muu tugevatoimelise aine mõju all või omamata vastava
kategooria sõiduki juhtimise õigust. Seadusest ei tulene, et nendel juhtudel kindlustusandja
regressiõigus oleks sõltuvuses sellest, kas sõiduki juht oli oma sõiduki kindlustanud või mitte. Hageja
ei ole väitnud, et tekitatud kahju sissenõudmiseks kostjalt regressikorras esineks mõni nimetatud
alustest.
Kohtuvigade parandamise avalduses palus ELKF tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks
läbivaatamiseks samale kohtule. Avaldaja leidis, et ringkonnakohus on valesti tõlgendanud
materiaalõiguse normi. TsK § 460 sätestab regressiõiguse kahju tekitanud isiku vastu ning õnnetuse
hetkel kehtinud LKS § 29 kindlustusandja regressiõiguse piiramise. LKS § 29 lg 2 ei ole laiendava
tähendusega erinorm TsK § 460 suhtes lahus LKS § 29 1. lõikest. Koosvõetult jääb LKS § 29 siiski
kitsendavaks erinormiks TsK § 460 suhtes, kuid üksnes kindlustusvõtja osas.
Vastustaja kaebusega ei nõustu, pidades ringkonnakohtu tõlgendust LKS §-le 29 õigeks.
Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 p. 1 alusel LKS § 29 väära
tõlgendamise tõttu. Kahju tekitamise ajal kehtinud LKS § 29 lg 1 piirab kindlustusseltsi ja
liikluskindlustuse fondi regressiõigust vaid liikluskindlustuse seaduse alusel kindlustatud sõiduki
kindlustusvõtja vastu. Isik, kelle sõiduk oli kindlustamata, vastutab regressi korras liikluskindlustuse
fondi ees TsK § 460 alusel kahju eest, mida ta põhjustas. Kahju tekitamises süüdiolev isik vastutab
olenemata oma süü vormist, kuna on jätnud oma vastutuse kindlustamata. LKS § 29 lg 2 ei kuulu
selle vaidluse puhul kohaldamisele seepärast, et see on erinormina käsitletav liikluskindlustuse
seaduse alusel kindlustatud sõiduki kindlustusvõtja suhtes.
Juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 lg 2, kolleegium
o t s u s t a s:
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. novembri 1994. a. otsus ja saata asi
uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.
Tagastada Eesti Liikluskindlustuse Fondile 17. oktoobril 1996. a. tasutud kautsjon 200
(kakssada) krooni.
Eesistuja J. Luik
Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa