3-1-1-3-97 · Riigikohus

3-1-1-3-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 14. jaanuaril 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Lea Kalm ja Peeter Vaher

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

Kaupo Paesüld`i süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3, 4 ja § 207 lg 1 järgi;

K. P. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3, 4 järgi ning

L. L. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3, 4 järgi.

Kriminaalasja vaadati läbi Kaupo Paesüld`i kassatsioonkaebuse alusel piiramatu kassatsiooniõiguse korras

AKKS § 40 lg 2 alusel. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Järva Maakohtu 27. augusti 1996. a otsusega tunnistati Kaupo

Paesüld, K. P. ja L. L. süüdi KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3, 4 järgi selles, et nemad eelneval kokkuleppel 5.

detsembril 1995. a kella 20.00-21.00 paiku, J. P. linnas V. t X, tungisid keldriakna kaudu sisse Eesti

Ühispanga P. piirkonna kontori ruumidesse ning röövisid raha ja muud vara 577 000 kr väärtuses. Panga

valvurile tekitati röövimise käigus kergeid terviserikkega kehavigastusi. Kaupo Paesüld mõisteti süüdi veel

KrK § 207 lg 1 järgi selle eest, et ta ebaseaduslikult, ilma eriloata, omandas ja hoidis enda elukohas

laskemoona ja lõhkematerjali. Kaupo Paesüld`i karistati KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3, 4 järgi KrK § 39 sätteid

kohaldades vabadusekaotusega neli aastat ja kuus kuud. KrK § 207 lg 1 järgi mõisteti talle karistuseks

üheaastane vabadusekaotus. Lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 1 sätete alusel mõisteti vabadusekaotust neli

aastat ja kuus kuud kinnises vanglas, millest arvestati maha eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikuks

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti vabadusekaotus kolm aastat, üheksa kuud ja viis päeva kinnises

vanglas.

Maakohtu otsuse peale esitati apellatsioonkaebused ja -protest. Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegium otsustas 21. oktoobril 1996. a osaliselt tühistada Järva Maakohtu otsuse. Leiti, et Kaupo

Paesüld`i ja K. P. suhtes KrK § 39 sätete kohaldamine, röövimise eest alla alammäära karistuse mõistmine,

pole põhjendatud. Ringkonnakohus mõistis Kaupo Paesüld`ile röövimise eest vabadusekaotuse kuus aastat ja

kolm kuud ning lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest samuti vabadusekaotuse kuus aastat ja kolm

kuud kinnises vanglas.

Kaupo Paesüld esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles ta taotleb temale mõistetud

karistuse kergendamist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse,

mille kohaselt ringkonnakohtu otsus ei kuulu muutmisele ega kassatsioonkaebus rahuldamisele,

l e i d i s:

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on motiveeritult tühistanud Kaupo Paesüld`ile röövimise eest

alla almmäära mõistetud karistuse. Ringkonnakohus on põhjendatult mitte lugenud toimepandud röövimise

raskust oluliselt vähendavaiks erandlikeks tehioludeks pangas signalisatsioonisüsteemi puudumist ja halvasti

korraldatud turva- ja valveteenistust. Seda enam puudus igasugune seaduslik alus lugeda kohtualustele

röövimise eest alla alampiiri karistuse mõistmisel erandlikuks tehioluks asjaolu, et J. Politseprefektuuri

operatiivse jälitustegevuse tulemusena saadi röövitud vara varsti peale kuriteo toimepanemist kätte.

Riigikohus nõustub ringkonnakohtu otsuses märgituga, et kohtualuste poolt süü puhtsüdamlik kahetsus, süü

ülestunnistamine, samuti tekitatud materiaalse kahju hüvitamine on arvestatavad karistuse mõistmisel üksnes

vastutust kergendavate asjaoludena. Riigikohus rõhutab, et karistuse mõistmisel peab kohus esimese

iseseisva tegurina arvestama toimepandud kuriteo raskust ja laadi. Toimepandud röövimine on esimese astme

kuritegu, mille organisaatoriks oli Kaupo Paesüld, kes valmistas seifi valevõtme, võttis seifist röövitud raha

ja tõi raha pärast kallaletungi valvurile ka pangast välja. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on

Kaupo Paesüld`ile karistuse mõistmisel arvestanud tema osavõtu astet toimepandud raskes kuriteos, samuti

tema isikut ning mõistnud karistuse, mille muutmiseks Riigikohtul puudub seaduslik alus.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. oktoobri 1996. a otsus

Kaupo Paesüld`i süüdistusasjas.

2. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Otsus jõustub 14. jaanuaril 1997. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Rätsep

Liikmed: Lea Kalm, Peeter Vaher