3-2-2-15-96 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik vaatas läbi Valentin Afonini teistmisavalduse alusel Narva Linnakohtu 9. märtsi 1994. a. otsuse Valentin
Legislator headnote
AI generated3-2-2-15-96 · Riigikohus: Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik vaatas läbi Valentin Afonini teistmisavalduse alusel Narva Linnakohtu 9. märtsi 1994. a. otsuse Valentin
Full text
3-2-2-15-96
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus, 24. detsembril 1996. a.
Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik vaatas läbi
avalikul kohtuistungil 16. detsembril 1996. a.
Valentin Afonini teistmisavalduse alusel Narva Linnakohtu 9. märtsi 1994. a. otsuse Valentin
Afonini hagis RAS-i Kreenholmi Manufaktuur (nüüd Kreenholmi Valduse AS) vastu tööle
ennistamiseks.
Valentin Afonin töötas RAS-is Kreenholmi Manufaktuur elektrilukksepana ja vallandati 10. jaanuaril
1994. a. TLS § 86 p. 3 alusel seoses koondamisega.
28. jaanuaril 1994. a. esitatud hagis palus V. Afonin teda tööle ennistada ja välja maksta keskmine
palk sunnitud töölt puudumise aja eest, sest tema vallandamine oli ebaseaduslik. Pärast tema
koondamist võeti samale kohale tööle teine inimene, pealegi lahkus töölt omal soovil kolleeg, kelle
asemel V. Afonin oleks võinud edasi töötada.
Narva Linnakohtu 9. märtsi 1994. a. otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste
kohaselt ei ole tõendatud, et hageja vallandati eesmärgiga võtta tööle teine isik. TLS § 99 kohaselt
eelistatakse koondamisel töötajaid, kellel on paremad tööalased näitajad.
22. oktoobril 1996. a. esitatud teistmisavalduses palus V. Afonin linnakohtu otsuse tühistada uute
asjaolude ilmnemise tõttu. 1995. a. märtsis sai V. Afonin teada, et teistel töölejäänutel oli väiksem
tööstaaz kui temal. Nii töötas D. Svetlorusov peaenergeetika osakonnas alates 10.septembrist 1990. a.
ja V. Teplinski alates 1. augustist 1993. a. Kohtul ei olnud alust lugeda V. Teplinski töötulemusi
paremateks hageja omadest. Tööle jätmisel pidi kostja eelistama hageja pikemat tööstaazi. Kohtul ei
olnud võimalust võrrelda hageja, D. Svetlorusovi ja V. Teplinski töönäitajaid, sest nad asusid
osakonda tööle hiljem kui hageja.
Kreenholmi Valduse AS palus teistmisavalduse jätta rahuldamata. Kõik asjaolud olid hagejale teada.
V. Teplinski töötas osakonnas ja töönäitajate võrdlemist pidanuks taotlema linnakohtu istungil, aga
mitte teistmisavalduses. V. Teplinski töötas Kreenholmi Manufaktuuris alates 3. septembrist 1984. a.
Töönäitajate võrdlemise õigus on tööandjal. Linnakohtu toimikus on dokumendid V. Afonini
iseloomustamiseks. V. Teplinski ja D. Svetlorusovi töö kvaliteedi kohta ei ole märkusi olnud.
Tööstaaz ei ole sel juhul oluline. Hageja jättis esitamata apellatsioonkaebuse ja taotles kohtuotsuse
teistmist, kuigi kõik asjaolud olid hagejale teada ka töötüli lahendamise ajal linnakohtus.
Kolleegium leidis, et teistmisavaldus tuleb jätta rahuldamata.
TsKS § 351 lg. 2 p. 1 kohaselt võib protsessiosaline esitada teistmisavalduse kolme kuu jooksul
päevast, millal avaldaja sai teada uuest olulisest asjaolust, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale
teada kohtuotsuse tegemise ajal.
Narva Linnakohus tegi vaidlusaluse kohtuotsuse 9. märtsil 1994. a. Teistmisavaldus esitati 22.
oktoobril 1996. a., milles märgiti, et 1995. a. märtsis sai V. Afonin teada uutest olulistest asjaoludest.
Seega oli avaldaja mööda lasknud teistmisavalduse esitamiseks ettenähtud 3-kuulise tähtaja.
TsKS § 350 lg. 1 ja 2 kohaselt võib jõustunud kohtuotsuseid uuesti läbi vaadata uute asjaolude
ilmsikstulekul, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Teistmine on lubatud, kui eelmärgitud
asjaolud mõjutasid kohtulahendi tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. Sellest
tulenevalt ei saa teistmise aluseks olla peale kohtuotsuse tegemist ilmsiks tulnud uued tõendid, mis
kinnitavad või lükkavad ümber asjaolusid, mida kohus arutas. TsKS § 88 lg. 1 kohaselt peab kumbki
pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seda tuleb aga teha
esimese astme kohus. Riigikohtule uute tõendite esitamine, mis avaldajale olid või võisid olla teada,
ei ole kohtuotsuse teistmise aluseks.
Juhindudes TsKS §-st 354 lg. 2, kolleegium
o t s u s t a s:
Jätta Valentin Afonini avaldus Narva Linnakohtu 9. märtsi 1994. a. otsuse teistmiseks
rahuldamata.
Eesistuja J. Luik
Liikmed A. Kull, T. Vernik