3-2-2-15-96 · Riigikohus

3-2-2-15-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 24. detsembril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 16. detsembril 1996. a.

Valentin Afonini teistmisavalduse alusel Narva Linnakohtu 9. märtsi 1994. a. otsuse Valentin

Afonini hagis RAS-i Kreenholmi Manufaktuur (nüüd Kreenholmi Valduse AS) vastu tööle

ennistamiseks.

Valentin Afonin töötas RAS-is Kreenholmi Manufaktuur elektrilukksepana ja vallandati 10. jaanuaril

1994. a. TLS § 86 p. 3 alusel seoses koondamisega.

28. jaanuaril 1994. a. esitatud hagis palus V. Afonin teda tööle ennistada ja välja maksta keskmine

palk sunnitud töölt puudumise aja eest, sest tema vallandamine oli ebaseaduslik. Pärast tema

koondamist võeti samale kohale tööle teine inimene, pealegi lahkus töölt omal soovil kolleeg, kelle

asemel V. Afonin oleks võinud edasi töötada.

Narva Linnakohtu 9. märtsi 1994. a. otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste

kohaselt ei ole tõendatud, et hageja vallandati eesmärgiga võtta tööle teine isik. TLS § 99 kohaselt

eelistatakse koondamisel töötajaid, kellel on paremad tööalased näitajad.

22. oktoobril 1996. a. esitatud teistmisavalduses palus V. Afonin linnakohtu otsuse tühistada uute

asjaolude ilmnemise tõttu. 1995. a. märtsis sai V. Afonin teada, et teistel töölejäänutel oli väiksem

tööstaaz kui temal. Nii töötas D. Svetlorusov peaenergeetika osakonnas alates 10.septembrist 1990. a.

ja V. Teplinski alates 1. augustist 1993. a. Kohtul ei olnud alust lugeda V. Teplinski töötulemusi

paremateks hageja omadest. Tööle jätmisel pidi kostja eelistama hageja pikemat tööstaazi. Kohtul ei

olnud võimalust võrrelda hageja, D. Svetlorusovi ja V. Teplinski töönäitajaid, sest nad asusid

osakonda tööle hiljem kui hageja.

Kreenholmi Valduse AS palus teistmisavalduse jätta rahuldamata. Kõik asjaolud olid hagejale teada.

V. Teplinski töötas osakonnas ja töönäitajate võrdlemist pidanuks taotlema linnakohtu istungil, aga

mitte teistmisavalduses. V. Teplinski töötas Kreenholmi Manufaktuuris alates 3. septembrist 1984. a.

Töönäitajate võrdlemise õigus on tööandjal. Linnakohtu toimikus on dokumendid V. Afonini

iseloomustamiseks. V. Teplinski ja D. Svetlorusovi töö kvaliteedi kohta ei ole märkusi olnud.

Tööstaaz ei ole sel juhul oluline. Hageja jättis esitamata apellatsioonkaebuse ja taotles kohtuotsuse

teistmist, kuigi kõik asjaolud olid hagejale teada ka töötüli lahendamise ajal linnakohtus.

Kolleegium leidis, et teistmisavaldus tuleb jätta rahuldamata.

TsKS § 351 lg. 2 p. 1 kohaselt võib protsessiosaline esitada teistmisavalduse kolme kuu jooksul

päevast, millal avaldaja sai teada uuest olulisest asjaolust, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale

teada kohtuotsuse tegemise ajal.

Narva Linnakohus tegi vaidlusaluse kohtuotsuse 9. märtsil 1994. a. Teistmisavaldus esitati 22.

oktoobril 1996. a., milles märgiti, et 1995. a. märtsis sai V. Afonin teada uutest olulistest asjaoludest.

Seega oli avaldaja mööda lasknud teistmisavalduse esitamiseks ettenähtud 3-kuulise tähtaja.

TsKS § 350 lg. 1 ja 2 kohaselt võib jõustunud kohtuotsuseid uuesti läbi vaadata uute asjaolude

ilmsikstulekul, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Teistmine on lubatud, kui eelmärgitud

asjaolud mõjutasid kohtulahendi tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. Sellest

tulenevalt ei saa teistmise aluseks olla peale kohtuotsuse tegemist ilmsiks tulnud uued tõendid, mis

kinnitavad või lükkavad ümber asjaolusid, mida kohus arutas. TsKS § 88 lg. 1 kohaselt peab kumbki

pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seda tuleb aga teha

esimese astme kohus. Riigikohtule uute tõendite esitamine, mis avaldajale olid või võisid olla teada,

ei ole kohtuotsuse teistmise aluseks.

Juhindudes TsKS §-st 354 lg. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Valentin Afonini avaldus Narva Linnakohtu 9. märtsi 1994. a. otsuse teistmiseks

rahuldamata.

Eesistuja J. Luik

Liikmed A. Kull, T. Vernik