3-2-3-34-96 · Riigikohus

3-2-3-34-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 12. detsembril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, B. Batkovi

esindaja vandeadvokaat S. Musta osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 9. detsembril 1996. a.

Boriss Batkovi kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tartu Linnakohtu 2. mai 1996. a.

otsuse Nadeda Danilt"enko avalduses Ivan Batkovi teovõimetuks tunnistamiseks; ja Tartu

Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakonna avalduses Ivan Batkovile eestkostja määramiseks.

N. Danilt"enko esitas 24. oktoobril 1995 Tartu Linnakohtule avalduse, milles palus tunnistada oma

isa I. Batkov toevõimetuks ning tunnistada, et I. Batkov oli teovõimetu ka 25. septembril 1995. a.

Samuti palus N. Danilt"enko määrata teda oma isa I. Batkovi eestkostjaks. Tartu Linnavalitsuse

Sotsiaalabi osakond toetas avaldust I. Batkovi teovõimetuks tunnistamiseks ning palus määrata I.

Batkovi eestkostjaks N. Danilt"enko.

Tartu Linnakohus rahuldas avalduse ning tunnistas 2. mai 1996. a. otsusega Ivan Batkovi

teovõimetuks alates 25. septembrist 1995. a. ning määras Nadeda Danilt"enko oma isa Ivan Batkovi

eestkostjaks.

Otsuse kohaselt on Ivan Batkov sündinud 28. oktoobril 1926. a. I. Batkovil esinevad epilepsiahood

alates 1957. aastast. Alates 1962. a. on ta olnud arvel Tartu Psühhiaatriahaiglas ja aastatel 1963-1971

tunnistatud III grupi invaliidiks. 22. veebruari 1996. a. kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt tõendab, et I.

Batkov ei ole vähemalt alates 1995. a. võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima.

Seega ei olnud I. Batkov ka 25. septembril 1995. a. võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid

juhtima.

Kohtuvigade parandamise avalduses palub I. Batkovi poeg Boriss Batkov tühistada linnakohtu otsuse

ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Avaldaja leiab, et kohus on valesti kohaldanud

materiaalõiguse normi. Kohus pidi isiku teovõimetuks tunnistamisel juhinduma TsÜS § 13 lg. 1 ning

sellest sättest ei tulene, et isiku võib teovõimetuks tunnistada tagasiulatuvalt.

Vastustajad peavad linnakohtu otsus õigeks. Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakond leiab, et otsuse

aluseks olevad tõendid kinnitavad, et I. Batkov ei olnud vähemalt alates 1995. aastast võimeline

endale oma tegudest aru andma ega neid juhtima.

N. Danilt"enko ei pea õigeks seisukohta, et kohus ei või isikut tagasiulatuvalt teovõimetuks

tunnistada. TsÜS § 7 lg. 2 kohaselt on teovõime isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja

võtta tsiviilkohustusi, samuti neid muuta ja lõpetada. TsÜS § 13 järgi tunnistab kohus teovõimetuks

isiku, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru

saada või neid juhtida. Nimetatud sätetest tuleneb, et kohus siiski võib otsustada, millisest

ajamomendist isik teovõimetu on. Vastustaja leiab, et seadusandja, viidates teovõimetuks

tunnistamise juures kestvusele, peab silmas just ajamomenti, millest alates isik ei suutnud

vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja võtta

tsiviilkohustusi.

Kolleegiumi istungil jäi B. Batkovi esindaja kaebuses märgitud põhjenduste juurde ja palus tühistada

Tartu Linnakohtu 2. mai 1996. a. otsuse, sest kohtule esitatud avalduses on ekslikult viidatud ka 2.

mai 1995. a. otsusele.

Kolleegium leidis, et linnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi kohaldamata jätmise ja

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

TsKS § 232 kohaselt pidanuks kohus otsuse põhjendavas osas märkima ka seaduse, mille alusel ta I.

Batkovi teovõimetuks tunnistas. Kohus on teinud viite üksnes protsessiõiguse normile ja PkS sätetele,

mis reguleerivad eestkoste seadmist, kuid on jätnud kohaldamata TsÜS § 13 lg. 1, mis sätestab isiku

teovõimetuks tunnistamise aluse. TsÜS §-st 13 lg. 1 ei tulene, et kohus võib isiku teovõimetuks

tunnistada tagasiulatuvalt ning kohtuotsus on vastuolus selle seadusega. Kohus on I. Batkovi

tagasiulatuvalt teovõimetuks tunnistades ühtlasi otsustanud I. Batkovi poja B. Batkovi õiguste ja

kohustuste üle, keda protsessi ei kaasatud. Samas kohtutoimikus on aga 25. septembri 1995. a.

kinkeleping, millest selgub muuhulgas ka B. Batkovi aadress. Jättes B. Batkovi protsessi asjast

huvitatud isikuna kaasamata rikkus kohus TsKS § 254, mille kohaselt kohus peab omal algatusel

kaasama erimenetlusse asjast huvitatud isikud.

Juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tartu Linnakohtu 2. mai 1996. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale

kohtule.

Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

Tagastada Boriss Batkovile 11. detsembril 1996. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed: L. Laarmaa, J. Luik