3-2-1-131-96 · Riigikohus

3-2-1-131-96

M Ä Ä R U S

Tartus, 12. detsembril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, kassaator

L. Luusi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 2. detsembril 1996. a.

Leo Luusi erikaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. augusti 1996. a.

määruse kassatsioonkaebuse tagastamises ja 3. septembri 1996. a. määruse erikaebuse

tagastamises Leo Luusi hagis Vaado Sarapuu vastu au ja väärikuse kaitseks.

Lääne-Viru Maakohtu 24. jaanuari 1996. a. otsusega jäeti rahuldamata Leo Luusi hagi Võsu

vallavanema Vaado Sarapuu vastu au ja väärikuse kaitseks ja 20 000 krooni moraalse kahju nõudes.

Viru Ringkonnakohus jättis 10. mai 1996. a. otsusega Leo Luusi apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata.

Hageja esitas apellatsioonikohtu otsusele 8. juunil 1996. a. kassatsioonkaebuse. Apellatsioonikohus

tagastas hagejale kassatsioonkaebuse 14. augusti 1996. a. kohtumäärusega TsKS § 327 alusel

läbivaatamatult, kuna kassaator ei tasunud TsKS § 53 lg. 1 ettenähtud kautsjoni 400 krooni (au ja

väärikuse kaitse nõudelt 200 krooni ja 1% 20 000 krooni moraalse kahju hüvitamise nõudelt 200

krooni). Kassatsioonkaebusele lisatud Virumaa Kommertspanga 7. juuni 1996. a. maksekviitungist

kautsjoni 200 krooni tasumise kohta ei nähtu, millisesse panka ja kelle kontole on raha üle kantud.

Apellatsioonikohtu 14. augusti 1996. a. määrusele esitas hageja erikaebuse, mille Viru

Ringkonnakohus 3. septembri 1996. a. kohtumäärusega läbivaatamatult tagastas. Määruse

põhjenduste kohaselt ei vasta erikaebus TsKS § 325 lg. 1 p. 4 ja 5 nõuetele. Kaebuses ei ole märgitud,

milles seisnes kaevata kohtulahendi ebaõigsus ja milliseid seadusi on apellatsioonikohus vääralt

kohaldanud ning milliseid muudatusi kaebaja 14. augusti 1996. a. määruses nõuab. Tasumata on

erikaebuse esitamisel kautsjon 200 krooni.

Riigikohtule esitatud erikaebuses palus Leo Luus 14. augusti 1996. a. ja 3. septembri 1996. a.

kohtumäärused tühistada protsessiõiguse normide rikkumise tõttu ja võtta kassatsioonkaebus

menetlusse. Ringkonnakohus rikkus TsKS § 328 sätteid. Kohus pidi kassatsioonkaebuse tagastama

koheselt, mitte aga kaks kuud hiljem, 200 krooni kautsjoni oli hagejal tasutud ja seetõttu ei olnud

ringkonnakohtul alust pärast kassatsioonitähtaja lõppu mitte edastada kaebust Riigikohtusse.

Kviitungi kautsjoni tasumise kohta oli hageja kassatsioonkaebusele lisanud ja kautsjoni

mittelaekumisest Riigikohtu arvele sai hageja teada alles 14. augusti 1996. a. kohtumäärusest, samuti

selle, et ta pidi tasuma kautsjoni 400 krooni.

3. septembri 1996. a. määrusele erikaebuse esitamisel tasus ta 20. augustil 1996. a. Riigikohtu arvele

kautsjoni 300 krooni. 16. septembril 1996. a. tasus hageja täiendavalt kautsjoni 300 krooni, seega on

ta kokku tasunud kautsjoni 800 krooni. Erikaebuses soovis ta kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja

ennistamist ja asja menetlemise võimaldamist Riigikohtus. Apellatsioonikohtu viide tema poolt TsKS

§ 325 lg. 1 p. 4 ja 5 nõuete rikkumisele pole õige, sest tsiviilkohtupidamise seadustik ei sätesta

nõudeid erikaebusele.

Kolleegiumi istungil jäi Leo Luus erikaebuse juurde ning palus tühistada ringkonnakohtu määärused

kassatsioonkaebuse ja erikaebuse läbivaatamatult tagastamiseks.

Kolleegium leidis, et erikaebus on põhjendatud ja kohtumäärused tuleb tühistada TsKS § 347 p. 2

alusel protsessiõiguse normide väära kohaldamise tõttu.

Vastavalt TsKS § 53 lg. 1 kassatsioonkaebuse esitaja maksab eelnevalt kautsjoni üks protsent

taotletavalt või vaidlustatavalt summalt, kuid mitte alla 200 ja mitte üle 5000 krooni. Hinnata hagilt

tasutakse kautsjoni 200 krooni. Hageja vaidlustas kohtuotsuse, millega jäeti rahuldamata tema nõue

au ja väärikuse kaitseks ja moraalse kahju hüvitamiseks. TsKS § 53 mõtte kohaselt maksab kautsjoni

iga kassatsioonkaebuse esitaja. Apellatsioonikohtu seisukohta, et kaebuse esitaja peab maksma

kautsjoni nii hinnata hagilt ja taotletavalt või vaidlustatavalt summalt eraldi, ei pea kolleegium õigeks

ja seaduses pole see ka sõnaselgelt väljendatud. Kolleegium asus seisukohale, et kassatsioonkaebuse

esitamisel nii hinnata hagi kui ka taotletava või vaidlustatava summa osas samaaegselt, tuleb tasuda

kautsjoni taotletava või vaidlustatava nõude summa järgi. Hagejal tuli kassatsioonkaebuse esitamisel

tasuda kautsjoni 200 krooni. Maksekviitungi kautsjoni tasumise kohta esitas hageja

kassatsioonkaebuse juurde. Maksekviitungil 7. juunist 1996. a. on selgelt märge - Riigikohtu

kautsjon, kuigi puudub Riigikohtu konto number ja panga nimetus. Sellises olukorras ei olnud

apellatsioonikohtul õigust TsKS § 327 alusel kaebust hagejale tagastada läbivaatamatult ja seda kaks

kuud pärast kaebuse esitamist. TsKS § 328 kohaselt peale kassatsioonitähtaja möödumist edastab

apellatsioonikohus kaebuse koos esimese astme kohtu ja apellatsioonikohtu toimikutega viivitamatult

Riigikohtule. Kui apellatsioonikohus leidis, et kassatsioonkaebus tuli tagastada läbivaatamatult, siis

pidanuks ta seda tegema kohe, lähtudes tsiviilkohtupidamise ülesandest, milleks on tsiviilasja õige ja

võimalikult kiire läbivaatamine ning lahendamine (TsKS § 3 lg. 2).

Apellatsioonikohtu seisukoht, et hageja esitatud erikaebus ei vasta TsKS § 325 lg. 1 p. 4 ja 5

nõuetele, ei ole õige. Hageja soovis erikaebuses kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist ja

sellega oli ta kohtulahendi ebaõigsusele, millega tagastati kassatsioonkaebus läbivaatamatult,

viidanud. Ringkonnakohtu põhjendus hageja poolt kautsjoni tasumata jätmises pole kooskõlas

tehioludega. Erikaebuse lisas oli märge kautsjoni tasumise kohta ja asja juures oli kviitung 20.

augustist 1996. a. Riigikohtu arvele kaustjoni tasumise kohta. Erikaebuse esitamisel ei rikkunud

kaebaja TsKS § 53 lg. 1 nõudeid ja apellatsioonikohtul puudus alus TsKS § 327 alusel erikaebuse

tagastamiseks läbivaatamatult.

Kohus võib TsKS § 43 lg. 1 kohaselt kaalukatel põhjustel mööda lastud tähtaja ennistada. Kolleegium

leidis, et kassatsioonkaebuse esitamisel oli kautsjoni tasutud, selle hilisem kandmine panga poolt

valele arvele, mis ei sõltunud kaebajast (kautsjon laekus Riigikohtu arvele 21. augustil 1996. a.), ei

saa olla takistuseks kassatsioonkaebuse esitamisel. Kaebus oli esitatud TsKS § 324 lg. 1 sätestatud

tähtaja jooksul ja tähtaja ennistamine oleks olnud põhjendatud.

Kuna tsiviilkohtupidamise seadustik ei reguleeri kautsjoni tagastamist juhul, kui seda on tasutud

ettenähtust rohkem, siis tuleb kohaldada seadust, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedasi suhteid

ning sellise seaduse puudumisel tuleb lähtuda õiguse üldisest mõttest (TsKS § 9 lg. 3).

Tsiviilkohtupidamise seadustik näeb ette riigilõivu tagastamise TsKS § 48 lg. l p. 1 alusel, kui

riigilõivu tasuti ettenähtust rohkem. Seega tuleb L. Luusile ettenähtust rohkem tasutud kautsjon 400

krooni tagastada.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 4, kolleegium

m ä ä r a s:

Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. augusti 1996. a. ja 3. septembri 1996. a. määrused

tühistada ja ennistada Leo Luusile kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg Viru Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 10. mai 1996. a. otsusele.

Erikaebus rahuldada.

Tagastada Leo Luusile 20. augustil 1996. a. erikaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada)

krooni ning ettenähtust rohkem tasutud kautsjon 20. augustil 1996. a. 100 (ükssada) krooni ja

16. septembril 1996. a. 300 (kolmsada) krooni.

Anda kassatsioonkaebus Riigikohtu loakogule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Eesistuja J. Luik

Liikmed: L. Laarmaa, T. Vernik