3-3-1-30-96 · Riigikohus

3-3-1-30-96

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 11. oktoobril 1996. a.

I. Kut"areva ja S. Kut"arevi esindaja kassat-sioonkaebuse läbivaatamine HÕS § 1374 lg. 2 p. 2

kohaldamise ning Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 1994. a. määruse nr. 486 punkti 2 ja lisa

mittevastavuse tõttu Põhiseaduse §-le 87 p. 6 kohaldamata jätmise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel

vaatas 10. oktoobril 1996. a. avalikul kohtuistungil läbi Irina Kut"areva ja Sergei Kut"arevi esindaja

vandeadvokaat Ann Saare kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 13. mai 1996. a. otsusele

haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3õ-28/96.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Sergei Kut"arev, tema esindaja vandeadvokaat Ann Saar ja

Tartu Politseiprefektuuri esindaja vandeadvokaat Rein Pärtel. Juures olid halduskolleegiumi sekretär

Tiiu Varend ja Riigikohtu tõlk Lüüli Lomp.

21. detsembri 1995. a. teostatud võetuste ja läbiotsimiste käigus võeti I. Kut"areva ja S. Kut"arevi

kasutuses olnud sõiduautost Volkswagen Passat 383 TBO, Tartu Jaamamõisa garaazikompleksi

boksist nr. 115 ja korterist Tartus Mõisavahe 36-24 ära 3037 liitrit alkoholi ja 35 956 pakki

tubakatooteid.

19. veebruaril 1996. a. lõpetati 20. detsembril 1995. a. algatatud kriminaalasi määrusega KrMK § 5

lg. 1 p. 2 alusel. Sama määrusega algatati I. Kut"areva ja S. Kut"arevi suhtes haldusõiguserikkumise

asi HÕS § 30 lg. 2 järgi vastavalt HÕS §le 1374.

Tartu Politseiprefektuuri majanduspolitsei inspektor koostas 19. veebruaril 1996. a. HÕS § 1374 lg. 1

p. 2 ja lg. 2 p. 2 rikkumiste eest haldusõiguserikkumise protokolli, millest nähtub, et I. Kut"areva

hoidis maksumärgistamata tubakatooteid ja Eestisse sissevedamiseks mittelubatud alkoholi ning

toimetas neid sõiduautol Volkswagen Passat 383 TBO edasi. Sama politseiinspektor koostas samal

päeval HÕS § 1374 lg. 1 p. 2 ja lg. 2 p. 2 rikkumise eest haldusõiguserikkumise protokolli, mille

kohaselt S. Kut"arev hoidis maksumärgistamata tubakatooteid ja Eestisse sissevedamiseks

mittelubatud alkoholi.

Tartu Halduskohtu 13. märtsi 1996. a. otsusega haldusõiguserikkumise asjas nr. 4-391/96 lõpetati

menetlus I. Kut"areva suhtes HÕS §s 1374 lg. 1 p. 2 ja lg. 2 p. 2 sätestatud haldusõiguserikkumiste

koosseisu puudumise tõttu.

Tartu Halduskohtu 18. märtsi 1996. a. otsusega haldusõiguserikkumise asjas nr. 4-391/96 tunnistati

S. Kut"arev süüdi HÕS § 1374 lg. 1 p. 2 järgi ja karistati rahatrahviga 200 päevapalga ulatuses. Sama

otsusega tunnistati S. Kut"arev süüdi ka HÕS § 1374 lg. 2 p. 2 rikkumises ja karistati rahatrahviga

150 päevapalga ulatuses. Juhindudes HÕS §st 27 lg. 1, määrati lõplikuks karistuseks rahatrahv 200

päevapalga ulatuses. Kohus otsustas, et erikonfiskeerimisele saab kuuluda ainult kaup, mille väljalase

on tõendatud alates 16. märtsist 1995. a., s.o. HÕS § 1374 jõustumise momendist. Ülejäänud alkohol

ja tubakatooted kuuluvad S. Kut"arevile tagastamisele pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohus leidis, et

Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 1994. a. määrusega nr. 486 keelati alates 31. märtsist 1995. a. kõigi

selle määruse lisas nimetamata viinamarkide hulgi ja jaemüük. S. Kut"arevilt äravõetud viinamarkide

nimetused selle määruse lisas puuduvad. 14. detsembril 1994. a. vastuvõetud Tubakaaktsiisi seaduse

muutmise seadusega täiendati Tubakaaktsiisi seadust §ga 131, mille kohaselt enne 1. jaanuari

1995. a. Eestisse toimetatud või Eestis toodetud tubakatooteid võib Eesti tolliterritooriumil ilma

maksumärkideta müüa kahe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist. Tubakaaktsiisi seaduse

muutmise seaduse § 2 kohaselt jõustus see seadus Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, s.o.

28. detsembril 1994. a. Seega oli maksumärkideta tubakatoodete müük Eestis keelatud alates

28. veebruarist 1995. a. HÕS § 1374, mis sätestab karistuse Eestisse sissevedamiseks mittelubatud

alkoholi ja maksumärgistamata tubakatoodete hoidmise, jõustus 16. märtsil 1995. a.

Tartu Politseiprefektuur esitas Tartu Halduskohtu 13. märtsi 1996. a. otsusele apellatsioonkaebuse,

milles palus tühistada otsus ja saata asi halduskohtule uueks arutamiseks.

Tartu Politseiprefektuur esitas Tartu Halduskohtu 18. märtsi 1996. a. otsusele apellatsioonkaebuse,

milles palus muuta otsus ja teha asjas uus otsus, millega tunnistada S. Kut"arev süüdi HÕS § 1374

lg. 1 p. 2 ja lg. 2 p. 2 järgi kogu temalt äravõetud alkoholi ja tubakatoodete ebaseaduslikus hoidmises

ning vastavalt HÕS §le 238 lg. 3 erikonfiskeerida kõik temalt äravõetudalkoholi ja tubakatooted.

S. Kut"arevi esindaja vandeadvokaat A. Saar esitas Tartu Halduskohtu 18. märtsi 1996. a. otsusele

apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada otsus, teha asjas uus otsus, millega lõpetada menetlus

HÕS §s 218 p. 1 sätestatud alustel.

Tartu Ringkonnakohtu 13. mai 1996. a. otsusega rahuldati Tartu Politseiprefektuuri

apellatsioonkaebused, S. Kut"arevi apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Tartu Halduskohtu

13. märtsi 1996. a. otsus tühistati ja tehti uus otsus, millega I. Kut"areva tunnistati süüdi HÕS § 1374

lg. 1 p. 2 alusel ja karistati rahatrahviga 150 päevapalga ulatuses. Sama otsusega tunnistati

I. Kut"areva süüdi HÕS § 1374 lg. 2 p. 2 alusel ja karistati rahatrahviga 150 päevapalga ulatuses.

Lõplikuks karistuseks loeti rahatrahv 150 päevapalga ulatuses. Tartu Halduskohtu 18. märtsi 1996. a.

otsus tühistati osaliselt HÕS § 238 järgi erikonfiskeerimise kohaldamata jätmise osas.

Erikonfiskeerimist kohaldati kogu äravõetud alkoholi ja tubakatoodete suhtes vastavalt 19. märtsil

1996. a. koostatud vara üleskirjutamise ja arestimise aktis toodud loetelule. Muus osas jäeti

kohtuotsus muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et S. Kut"arevi ja I. Kut"areva tegevus, mis seisnes Eestisse sissevedamiseks

mittelubatud alkoholi ja maksemärgistamata sigarettide suures koguses hoidmises mitte isiklikuks

otstarbeks, moodustab HÕS §s 1374 lg. 1 p. 2 ja lg. 2 p. 2 toodud haldusõiguserikkumise koosseisu.

Tuvastatud on nende ühine osavõtt haldusõiguserikkumise toimepanemisest. I. Kut"areva tegevuses

haldusõiguserikkumise koosseisu puudumist ei tõenda asjaolu, et ta ei tunnistanud end süüdi ja ei

osanud seletada, kuidas alkohol ja tubakas sattusid tema kasutatud autosse. I. Kut"areva seletuste

kohaselt elab ta koos S. Kut"areviga. Asja materjalidega on tõendatud, et abikaasad kasutasid ühiseid

autosid ja eluruumi, millest ühes, Mõisavahe 36-24 korteris, hoiti suures koguses alkoholi ja

tubakatooteid. I. Kut"areva seletas, et ta teadis, et korteris on alkoholi ja tubakatooteid. Tõendamata

on I. Kut"areva ja S. Kut"arevi väited, et äravõetud alkohol osteti erinevatest hulgiladudest ja

kauplustest 1994. a. ning oli mõeldud isiklikuks tarbimiseks. S. Kut"arev ei osanud ringkonnakohtus

nimetada ühtki ladu ega kauplust, kust ta 1994. a. ostis alkoholi. Majandusministeeriumi

litsentsikomisjoni esimehe kirjast nähtub, et viina "Magic Crystal", piirituse "Royal American

Spirits" ja piirituse toidukompositsiooni "Troopilised viljad" sisseveoks ja hulgimüügiks pole

taotletud ega väljastatud sisse-väljaveo või hulgimüügi litsentsi. Tartu Linnavalitsuse välissuhete ja

ettevõtluse arengu osakonna teatel pole Tartu Linnavalitsus aastatel 1993 kuni 1995 väljastanud

litsentsi ka piirituse jaemüügiks. Vara üleskirjutamise ja arestimise aktist nähtub, et sigarettide

valmistamise ajaks on 4. september 1995. a., osadel sigarettidel valmistamise kuupäev puudub.

Alkoholi markeeringu järgi toodeti osa alkoholi 1995. a. septembris, osal alkoholil on tootmise aeg

märkimata. Tõendatud on, et I. Kut"arevalt ja S. Kut"arevilt võeti ära suurem kogus erinevaid

alkohoolseid jooke ja maksumärgistamata tubakatooteid, et neil pole selle kauba omandamise ega

hoidmise kohta esitada dokumente, et nad pole isikud, kellel on tegevuslitsents alkoholi müügiks.

Paljasõnalised on S. Kut"arevi ringkonnakohtus esitatud väited, et alkoholi ja tubakatoodete pakendid

hangiti kaubast eraldi ja hiljem. Eeltoodu alusel ei vasta tegelikkusele I. Kut"areva ja

S. Kut"areviväited, et kogu äravõetud kaup osteti 1994. a. Üheks tõendiks, et alkoholi ja

tubakatooteid ei hoitud isiklikuks tarbimiseks, on S. Kut"arevi märkmed esimese astme kohtu

toimikus (lk. 25-31). HÕS § 238 lg. 3 kohaselt erikonfiskeeritakse sama seadustiku §s 1374

sätestatud haldusõiguserikkumiste asjades rikkumise vahetuks objektiks olnud alkohol, tubakas ja

tubakatooted. I. Kut"areva ja S. Kut"arev ei tõendanud, et nad tõid alkoholi Eestisse enne sisseveo

keelu kehtimahakkamist ega esitanud alkoholi omandamise legaalsust tõendavaid dokumente. Ka

pole tõendatud, millal omandati tubakatooted. Seetõttu, hinnates tõendeid kogumis, tuleb vastavalt

HÕS §le 238 lg. 3 erikonfiskeerida kogu I. Kut"arevalt ja S. Kut"arevilt võetud alkohol ja

tubakatooted. HÕS § 9 lg. 2 kohaselt kuuluvad haldusõiguserikkumisest osavõtu korral

haldusvastutusele võtmisele kõik haldusõiguserikkujad, arvestades iga isiku osavõtu astet ja

iseloomu. Tõendatud on I. Kut"areva osavõtt alkoholi ja tubakatoodete hoidmisest. Arvestades

S. Kut"arevi osa antud haldusõiguserikkumises, tuleb I. Kut"areva tunnistada süüdi HÕS § 1374 lg. 1

p. 2 järgi ja karistada rahatrahviga 150 päevapalga ulatuses ning HÕS § 1374 lg. 2 p. 2 järgi ja

karistada rahatrahviga 150 päevapalga ulatuses. Lõplikuks karistuseks loeti rahatrahv 150 päevapalga

ulatuses, s.o. rahatrahv 3300 krooni suuruses.

I. Kut"areva ja S. Kut"arevi esindaja vandeadvokat A. Saar esitas Tartu Ringkonnakohtu 13. mai

1996. a. otsusele kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada kasseeritav kohtuotsus, teha uus otsus,

millega lõpetada asja menetlus I. Kut"areva ja S. Kut"arevi suhtes HÕS § 1374 järgi

haldusõiguserikkumise sündmuse puudumise tõttu, tunnistada ebaseaduslikuks S. Kut"arevi suhtes

kohaldatud erikonfiskeerimine ning mõista välja Tartu Politseiprefektuurilt alkoholi ebaseadusliku

võetusega tekitatud kahju I. Kut"areva kasuks kümne kuupalga alammäära ulatuses ja S. Kut"arevi

kasuks kümne kuupalga alammäära ulatuses. Kassaator leiab:

1. HÕS § 1374 lg. 1 p. 2 on blanketne norm. Blanketse koosseisu kohaldamisel peab kohus kindlaks

tegema, millist vastava eeskirja sätet isik rikkus ning veenduma eeskirja õiguspärasuses. Tartu

Ringkonnakohus pole osundanud, millise eeskirja millist sätet I. Kut"areva rikkus.

2. Antud haldusõiguserikkumise asjas on alkoholi, tubaka või tubakatoodete tootmise, müümise,

hoidmise või edasitoimetamise eeskirjade tähenduses käsitletud Vabariigi Valitsuse 7. jaanuari

1994. a. määrusega nr. 4 kinnitatud "Alkoholi, tubaka ja tubakatoodete sisse ja väljaveo, tootmise

ning müügikorraldamise juhendit" ning Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 1994. a. määrust nr. 486

"Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1993. a. määruse nr. 408 täiendamine ja viina sisseveo ning hulgi-

ja jaemüügi korralduses tehtavad muudatused". Need eeskirjad on vastuolus Põhiseaduse §ga 87 p. 6,

sest nende määruste andmiseks pole seaduses delagatsiooninormi. Tarbijakaitseseaduse § 8 lg. 2,

sätestades, et keelud ja piirangud tubakatoodete ja alkohoolsete jookide reklaami, müügi või tootmise

kohta kehtestatakse seadusega, jätab nimetatud valdkonna seadusandja ainupädevusse. Seega on

Vabariigi Valitsuse nimetatud määrused vastuolus ka Tarbijakaitseseaduse §ga 8 lg. 2. Kuna HÕS §s

1374 lg. 1 p. 2 nimetatud eeskirjad on vastuolus Põhiseaduse ja seadusega, siis puudub

haldusõiguserikkumise sündmus. Seetõttu pole I. Kut"areva ja S. Kut"arev toime pannud HÕS §s

1374 lg. 1 p. 2 sätestatud haldusõiguserikkumist. Selle haldusõiguserikkumise sündmuse puudumise

tõttu on ebaseaduslik alkohoolsete jookide erikonfiskeerimine.

3. Tartu Politseiprefektuuri apellatsioonkaebuses paluti I. Kut"areva suhtes asja uueks arutamiseks

saatmist. Tartu Ringkonnakohus tegi aga uue otsuse, millega ise kohaldas I. Kut"areva suhtes

haldusvastutust. I. Kut"areva, olles teadlik kohtuistungist, ei osalenud istungil. Ta lähtus

apellatsioonkaebuse taotlusest ega eeldanud, et ringkonnakohus teeb sisulise otsuse. Seepärast ei

pidanud I. Kut"areva vajalikuks osaleda ringkonnakohtu istungil. Asja sisuline lahendamine ilma

I. Kut"arevata piiras tema kaitseõigust. HÕS § 1374 lg. 1 ja 2 näevad karistusena ette ka haldusaresti.

HÕS § 248 lg. 3 kohaselt tuleb asja arutada haldusõiguserikkuja juuresolekul, kui seaduses on

karistusena sätestatud haldusarest.

Tartu Politseiprefektuuri kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse:

1. Kassatsioonkaebuses on esitatud täiesti uued motiivid, mida pole esitatud ei Tartu Halduskohtus

ega ringkonnakohtus. Kassaator on loobunud kõigist varasematest väidetest, mille kohaselt äravõetud

alkohol ja tubakatooted muretseti 1994. a. suvel, kuulusid ainult S. Kut"arevile ja olid mõeldud ainult

isiklikuks tarbimiseks. Seega on kassaator sisuliselt õigeks võtnud, et ringkonnakohtu otsus oli

tõenduslikus osas õige - tegemist oli I. Kut"arevale ja S. Kut"arevile kuuluva alkoholi ja

tubakatoodetega, mis omandati 1995. a. Alkoholi ja tubakatooteid hoiti ja transporditi kolmandatele

isikutele müümise eesmärgil, s.o. kasutati Eestis keelatud käibes.

2. Ebaõige on kassaatori väide, et HÕS § 1374 lg. 1 p. 2 ja lg. 2p. 2 järgi ei saa I. Kut"arevat ja

S. Kut"arevi vastutusele võtta. Peale Vabariigi Valitsuse 7. jaanuari 1994. a. määrust nr. 4 ja Vabariigi

Valitsuse 28. detsembri 1994. a. määruse nr. 486 reguleerivad tubakatoodete käivet Eestis veel

Maksumärkide seadus, Tubakaaktsiisi seadus ja rahandusministri 7. märtsi 1995. a. määrusega nr. 36

kinnitatud Tubakaaktsiisi juhend. Vabariigi Valitsuse vaidlustatud määruste jaoks on

delegatsiooninorm Tolliseaduse §-s 21 lg. 3.

3. Ebaõige on väide, et ringkonnakohus piiras I. Kut"areva kaitseõigust, kuna viimane ei viibinud

kohtuistungil. I. Kut"areva õigusi ei piiratud, sest istungil oli tema esindaja vandeadvokaat A. Saar,

kes ei esitanud mingeid vastuväiteid asja arutamiseks ilma I. Kut"areva osavõtuta. HÕS § 248 lg. 3

näeb küll ette, et haldusõiguserikkumise asja arutatakse kohustuslikult haldusvastutusele võetava

isiku juuresolekul, kui seaduses on karistusena ette nähtud haldusarest. Haldusvastutusele võetava

isiku kohtuistungil viibimine on vajalik vaid haldusaresti viivitamatuks täitmiseks. HÕS § 330 lg. 2

kohaselt kuulub haldusarest viivitamatule täitmisele sõlumata sellest, kas karistuse määramise

otsusele edasi kaevati. Kuna I. Kut"arevale ei mõistetud haldusaresti, siis puudus seaduse mõtte

kohaselt sisuline vajadus tema viibimiseks kohtuistungil. Protsessinorme oluliselt ei rikutud.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s:

1. HÕS § 316 sätestab: "Asja kassatsiooni korras läbivaatamisel kontrollib kohus asjas olemasoleva

materjali põhjal kohtuotsuse seaduslikkust: kas kohtuotsus tugineb seadusele ja kas asja arutamisel ei

ole rikutud protsessinorme, mille rikkumine käesoleva seadustiku järgi toob tingimata kaasa

kohtuotsuse tühistamise". Siit tuleneb, et kassatsioonikohus pole haldusõiguserikkumise asjade

läbivaatamisel seotud kassatsioonkaebuse piiridega.

2. HÕS § 1374 lg. 1 p. 2, mis kehtib 8. veebruari 1995. a. redaktsioonis, sätestab karistuse alkoholi

müümise või hoidmise või edasitoimetamise eest, kui alkohol on tollieeskirju rikkudes sisse veetud

või alkoholi tootmiseks kehtestatud eeskirju rikkudes toodetud või Eestisse sissevedamiseks

mittelubatud või kvaliteedinõuetele mittevastav.

I. Kut"arevat ja S. Kut"arevi karistati HÕS § 1374 lg. 1 p. 2 järgi Eestisse sissevedamiseks

mittelubatud viina hoidmise eest. Eestisse sissevedamiseks mittelubatud viina hoidmise eest

karistamine eeldab, et oleks seadus või seaduse alusel antud halduse üldakt, mis keelab mingi viina

Eestisse sisseveo.

Karistuse määramise põhjuseks loeti Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 1994. a. määruse nr. 486

"Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1993. a. määruse nr. 408 täiendamine ja viina sisseveo ning hulgi-

ja jaemüügi korralduses tehtavad muudatused" rikkumist. Selle määruse punktiga 2 peatati alates

15. jaanuarist 1995. a. ajutiselt, kuni vastavate andmete sama määruse punktis 1 nimetatud

andmepanka kandmiseni, valge viina sissevedamiseks antud tegevuslitsentside kehtivus, välja arvatud

sama määruse lisas loetletud viinad. Faktiliselt keelati sellega määruse lisas nimetamata viinade

kaubanduslikes kogustes Eestisse sissevedu. Siit tuleneb, et halduskaristuse määramiseks tuleb

tuvastada, et vastav viin pole kantud alkohoolsete jookide andmepanka ja mitte keegi pole saanud

tegevuslitsentsi selle viina Eestisse sisseveoks. Käesolevas haldusõiguserikkumise asjas on selliseid

tõendeid kogutud. Majandusministeeriumi litsentsikomisjoni esimehe kirjast nähtub, et viina "Magic

Crystal", piirituse "Royal American Spirits" ja piirituse toidukompositsiooni "Troopilised viljad"

sisseveoks ja hulgimüügiks pole taotletud ega väljastatud sisse-väljaveo või hulgimüügi litsentsi.

Põhiseaduse § 87 p. 6 sätestab, et Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi.

Samasisuline oli 10. oktoobril 1992. a. vastuvõetud Vabariigi Valitsuse seaduse § 5 esimene lause,

mis kehtis Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 1994. a. määruse nr. 486 andmise ajal. Need sätted

eeldasid, et Vabariigi Valitsus saab määruse anda vaid siis, kui seaduses on vastavasisuline

delegatsiooninorm. Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 1994. a. määruse nr. 486 preambulas

märgitakse, et see määrus tugineb Tarbijakaitseseadusele, täpsustamata Tarbijakaitseseaduse sätet,

mis volitab valitsust määrust andma. 15. detsembril 1993. a. vastuvõetud Tarbijakaitseseaduses

polnud 28. detsembril 1994. a. ühtegi sätet, mis volitanuks Vabariigi Valitsust andma sellesisulist

määrust.

26. juunil 1996. a. võeti vastu "Vabariigi Valitsuse seaduse ja selle rakendamisega seotud õigusaktide

muutmise seadus". Selle seaduse §ga 30 muudeti Tarbijakaitseseaduse § 11. Tarbijakaitseseaduse § 11

lg. 3 esimene lause sätestab: "Käesoleva seadusega sätestatud tarbija õiguste tagamiseks kehtestab

Vabariigi Valitsus kaupluse töö üldeeskirjad, toitlustamise üldeeskirjad, toiduainete ja muude toodete

märgistamise eeskirjad, alkoholi, tubaka ja tubakatoodete sisse ja väljaveo, tootmise ja müügi

eeskirjad, tervisekaitse eeskirjad toiduainete valmistamisel, säilitamisel, vedamisel ja müümisel,

samuti seaduses sätestatud juhtudel muud eeskirjad tarbija õiguste tagamiseks". 26. juuni 1996. a.

seadus jõustus 26. juulil 1996. a. ega omanud tagasiulatuvat jõudu. Vabariigi Valitsuse seaduse ja

selle rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse §ga 30 ei sätestatud, et

Tarbijakaitseseaduse § 11 lg. 3 tagasiulatuvalt sanktsioneerib varem antud Vabariigi Valitsuse

määrusi. Demokraatlikus õigusriigis ei saa seadusandja tagasiulatuvalt sanktsioneerida halduse

üldakte, mis piiravad õigusi ja vabadusi ja mille täitmist tagatakse karistustega. Tarbijakaitseseaduse

§ 11 lg. 3 26. juuni 1996. a. redaktsioonis annab Vabariigi Valitsusele õigusliku aluse anda alkoholi

Eestisse sissevedamist reguleerivaid määrusi üksnes pärast seaduse selle redaktsiooni jõustumist.

Seega ei legaliseeritud Vabariigi Valitsuse seaduse ja selle rakendamisega seotud õigusaktide

muutmise seadusega Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 1994. a. määruse nr. 486 punkti 2 ja lisa

Põhiseaduse § 87 p. 6 mõttes.

Ebaõige on Tartu Politseiprefektuuri esindaja väide, et delegatsiooninormi Vabariigi Valitsuse

28. detsembri 1994. a. määrusele nr. 486 kehtestab Tolliseaduse § 21 lg. 3. 15. septembril 1993. a.

vastuvõetud Tolliseaduse § 21 lg. 3 sätestab: "Tolliterritooriumile või sellelt välja lubatakse kaup,

mille sisse ja väljavedu tolliterritooriumile ei ole keelatud või piiratud eriloa taotlemise nõudega

Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Eriluba nõudev kaup lubatakse Eesti tolliterritooriumile või

sellelt välja eriloa esitamisel. Kauba sisse ja väljaveo keeld ning eriloa nõue laieneb ka

transiitveosele". See säte pole delegatsiooninormiks Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 1994. a.

määrusele nr. 486, sest ta ei anna valitsusele õiguslikku alust peatada valge viina sisseveoks antud

tegevuslitsentside kehtivust, keelates sellega faktiliselt sama määruse lisas loetlemata viinamarkide

sisseveo kaubanduslikes kogustes.

HÕS § 2 lg. 1 sätestab: "Eeskirjad, mille rikkumise eest on käesoleva seadustikuga ette nähtud

haldusvastutus, kehtestatakse seadusega, Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega või Eesti Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud korras". See säte pole Vabariigi Valitsuse vaidlustatud määruse jaoks

delegatsiooninormiks Põhiseaduse § 87 p. 6 mõttes. Demokraatlikus õigusriigis ei saa

delegatsiooninorm olla üldist laadi. Sellise delegatsiooninormi lubatavuse tunnustamine tähendaks

möönmist, et Riigikogu võib üheainsa delegatsiooninormiga praktiliselt loobuda talle kohustusliku

legislatiivfunktsiooni teostamisest Vabariigi Valitsuse või ministrite kasuks. Tulenevalt Põhiseaduse

§-s 4 sätestatud võimude lahususe põhimõttest, ei saa HÕS § 2 lg. 1 olla delegatsiooninormiks

Põhiseaduse § 87 p. 6 mõttes. Ta on käsitatav nn. abistava normina, mis suunab normi rakendajat

otsima seadustest, Vabariigi Valitsuse määrustest või subdelegatsiooni alusel antud ministri

määrustest eeskirju, mille rikkumise eest Haldusõiguserikkumiste seadustik kehtestab vastutuse.

Seega on Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 1994. a. määruse nr. 486 punkt 2 ja lisa, mis

Põhiseadusele vastavuse korral oleksid kohaldatavad käesolevas haldusasjas, antud pädevust

ületades. Seetõttu on Vabariigi Valitsuse nimetatud määruse punkt 2 ja lisa vastuolus Põhiseaduse §ga

87 p. 6. Vastavalt Põhiseaduse §le 152 ja Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §le 5

lg. 1 jätab Riigikohtu halduskolleegium Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 1994. a. määruse nr. 486

selle punkti ja lisa käesolevas haldusasjas põhiseadusevastasuse tõttu kohaldamata. Vabariigi

Valitsuse 28. detsembri 1994. a. määruse nr. 486 ülejäänud sätted pole käesolevas

haldusõiguserikkumise asjas asjakohased, mistõttu nende vastavust Põhiseadusele Riigikohtu

halduskolleegium ei käsitle. Kassatsioonkaebus on põhjendatud osas, mis puudutab Vabariigi

Valitsuse 28. detsembri 1994. a. määruse nr. 486 punkti 2 ja lisa põhiseadusevastasust.

3. HÕS § 6 lg. 1 sätestab: "Haldusõiguserikkumine on süüline - tahtlik või ettevaatamatu tegu, mis

väljendub tegevuses või tegevusetuses, mille eest seadusega on ette nähtud halduskaristus". HÕS § 4

lg. 1 kohaselt kannab haldusõiguserikkuja vastutust haldusõiguserikkumise ajal kehtiva seaduse

kohaselt. Tuvastatud on, et I. Kut"areva ja S. Kut"arev hoidsid kaubanduslikus koguses viina "Magic

Crystal", piiritust "Royal American Spirits" ja piirituse toidukompositsiooni "Troopilised viljad".

Kuna viina "Magic Crystal" hoidmise ajal oli selle viina kaubanduslikes kogustes Eestisse

sissetoomist keelav Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 1994. a. määruse punkt 2 ja lisa

põhiseadusevastane, siis puudus I. Kut"areva ja S. Kut"arevi teos haldusõiguserikkumise üks

kohustuslik element - teo õigusvastasus. Seetõttu ei pannud I. Kut"areva ja S. Kut"arev, hoides

kaubanduslikus koguses viina "Magic Crystal", toime HÕS §s 1374 lg. 1 p. 2 sätestatud

haldusõiguserikkumist.

I. Kut"arevale ja S. Kut"arevile määrati halduskaristus HÕS § 1374 lg. 1 p. 2 järgi ka piirituse "Royal

American Spirits" ja piirituse toidukompositsiooni "Troopilised viljad" kaubanduslikus koguses

hoidmise eest, lähtudes sellest, et Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 1994. a. määrus nr. 486 keelab ka

selle sisseveo. Isegi kui valitsuse nimetatud määrus oleks kooskõlas Põhiseadusega, ei saaks väita, et

selle määrusega keelati piirituse Eestisse sissevedu. Määrusega keelati üksnes selle lisas loetlemata

valge viina sortide Eestisse sissevedu.

Menetlus haldusõiguserikkumise asjas kuulub lõpetamisele HÕS § 218 p. 1 alusel I. Kut"areva ja

S. Kut"arevi teos HÕS §s 1374 lg. 1 p. 2 sätestatud haldusõiguserikkumise (Eestisse sissevedamiseks

mittelubatud alkoholi hoidmine) koosseisu puudumise tõttu. Kuna I. Kut"areva ja S. Kut"arevi poolt

toimepandud tegu - viina hoidmine - on tõendatud, siis on ebaõige kassaatori väide, et menetlus

käesolevas haldusõiguserikkumise asjas tuleks lõpetada haldusõiguserikkumise sündmuse puudumise

tõttu.

Kuna I. Kut"areva ja S. Kut"arevi teos puudus HÕS §s 1374 lg. 1 p. 2 sätestatud

haldusõiguserikkumise koosseis, siis on erikonfiskeerimist alkoholi suhtes kohaldatud alusetult.

4. Asjakohatu on kassaatori taotlus tunnistada põhiseadusevastaseks ja jätta kohaldamata Vabariigi

Valitsuse 7. jaanuari 1994. a. määrusega nr. 4 kinnitatud "Alkoholi, tubaka ja tubakatoodete sisse ja

väljaveo, tootmise ning müügi korraldamise juhend".

Põhiseaduse § 152 sätestab: "Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või

muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega". Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

seaduse § 5 lg. 1 sätestab, et kui kohus jõuab kohtuasja arutamisel järeldusele, et kohaldamisele

kuuluv seadus või muu õigusakt on vastuolus Põhiseadusega, siis tunnistab ta õigusakti

põhiseadusevastaseks ja jätab kohaldamata. Nendes sätetes peetakse silmas seadusi ja muid

õigusakte, mis kuuluksid antud kohtuasja lahendamisel kohaldamisele, kui nad poleks

põhiseadusevastased.

Kassaator pole kaebuses täpsustanud, missuguseid juhendi sätteid käesolevas haldusõiguserikkumise

asjas ei tohtinud kohaldada või tulnuks kohaldada. Tartu Halduskohus ega Tartu Ringkonnakohus

pole kohtuotsustes viidanud sellele juhendile.

Vabariigi Valitsuse 7. jaanuari 1994. a. määrusega nr. 4 kinnitatud juhend ei kuulu käesolevas

haldusõiguserikkumise asjas kohaldamisele, sest ta pole asjakohane. Seetõttu puudub Riigikohtu

halduskolleegiumil vajadus ja võimalus hinnata Vabariigi Valitsuse 7. jaanuari 1994. a. määrusega

nr. 4 kinnitatud juhendi põhiseaduslikkust.

5. Põhjendamatu on kassaatori taotlus lõpetada I. Kut"areva ja S. Kut"arevi suhtes

haldusõiguserikkumise menetlus HÕS § 1374 järgi haldusõiguserikkumise sündmuse puudumise

tõttu. I. Kut"areva ja S. Kut"arevi teos puudub küll HÕS §s 1374 lg. 1 p. 2 sätestatud

haldusõiguserikkumise koosseis, kuid esineb HÕS §s 1374 lg. 2 p. 2 sätestatud

haldusõiguserikkumise koosseis. HÕS §s 1374 lg. 2 p. 2 sätestatud haldusõiguserikkumise koosseisu

pole kassatsioonkaebuses üldse vaidlustatud. Ringkonnakohus on õigesti tuvastanud, et I. Kut"areva

ja S. Kut"arevi teos on HÕS §s 1374 lg. 2 p. 2 sätestatud haldusõiguserikkumise koosseis.

HÕS § 1374 lg. 2 p. 2 sätestab karistuse tubakatoodete hoidmise eest maksumärgistamise nõudeid

eirates. 10. märtsil 1994. a. vastuvõetud ja 1. mail 1994. a. jõustunud Maksumärkide seaduse § 3 lg. 1

kohaselt kehtestab maksumärgistamisele kuuluvate kaupade loetelu Vabariigi Valitsus. Käesolevaks

ajaks pole Vabariigi Valitsus sellist loetelu kehtestanud. Tubaka ja tubakatoodete maksumärgistamise

nõue tuleneb 29. juunil 1994. a. vastuvõetud Tubakaaktsiisi seaduse §st 1 lg. 2. Selle sätte kohaselt on

maksumärgiga märgistamata tubakatoodete käive Eestis keelatud. Maksumärkide seaduse § 1

kohaselt sätestab see seadus muuhulgas ka aktsiisimaksuga maksustatavate kaupade maksumärgid ja

maksumärgistatavate kaupade käibe tingimused. Seega toimivad Tubakaaktsiisi seadus ja

Maksumärkide seadus koos. Maksumärkide seaduse § 2 lg. 10 kohaselt on kaupade käive käesoleva

seaduse mõttes ka kaupade laos, väljaarvatud tollivabad laod, hoidmine. Sama paragrahvi 4. lõike

kohaselt on laoks käesoleva seaduse mõttes ka igasugune ruum, kus hoitakse maksuesemeid, ning

selle juurde kuuluvad abiruumid. Seega on laoks ka eluruum ja selle juurde kuuluvad abiruumid ning

garaaz.

Tubakaaktsiisi seadus jõustus sama seaduse § 15 kohaselt 1. jaanuaril 1995. a. 14. detsembri 1994. a.

vastuvõetud Tubakaaktsiisi seaduse muutmise seaduse §ga 1 täiendati Tubakaaktsiisi seadust §ga

131. Selle sätte kohaselt on enne 1. jaanuari 1995. a. Eestisse toimetatud või Eestis toodetud

tubakatooteid Eesti tolliterritooriumil ilma maksumärkideta lubatud müüa kahe kuu jooksul pärast

käesoleva seaduse jõustumist. Tubakaaktsiisi seaduse muutmise seaduse § 2 kohaselt jõustus see

seadus Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, s.o. 28. detsembril 1994. a. Seega oli

maksumärgistamata tubakatoodete müük Eestis keelatud alates 28. veebruarist 1995. a.

Tubakaaktsiisi seaduse muutmise seadus aga ei keelanud maksumärgistamata tubakatoodete

hoidmist. Selle seadusega keelati üksnes maksumärgistamata tubakatoodete müük. Faktiliselt lubas

Tubakaaktsiisi muutmise seadus tubakatooteid siiski hoida, sest tubakatoodete müük pärast

1. jaanuari 1995. a. ilma nende hoidmise õiguseta olnuks võimatu.

Halduskaristus tubaka ja tubakatoodete hoidmise eest maksumärgistamise nõudeid eirates kehtestati

8. veebruaril 1995. a. HÕS §ga 1374 lg. 2 p. 2. HÕS § 1374 jõustus 16. märtsil 1995. a. See säte on

kohaldatav maksumärgistamata tubakatoodete kaubanduslikus koguses hoidmisele alates 16. märtsist

1995. a. HÕS § 1374 lg. 2 p. 2 kohaldamise seisukohalt pole oluline, millal maksumärgistamata

tubakatooted toodeti või toimetati Eestisse.

6. Osaliselt põhjendatud on kassaatori väide, et ringkonnakohus pole osundanud, millise eeskirja

millist sätet I. Kut"areva rikkus. Tartu Halduskohtu otsuses, millega määrati karistus S. Kut"arevile,

osundati S. Kut"arevi poolt rikutud eeskirjadele. Ringkonnakohus leidis, et I. Kut"areva võttis osa

samast haldusõiguserikkumisest, mille pani toime S. Kut"arev, täpsustamata, missuguseid eeskirju

rikkus I. Kut"areva. Selle täpsustamata jätmine pole aga antud juhul kohtuotsuse tühistamise aluseks.

Täiesti arusaadav on, missuguste eeskirjade rikkumist pidas ringkonnakohus I. Kut"areva

karistamisel silmas.

7. HÕS § 1374 lg. 1 p. 2 ja lg. 2 p. 2, mille järgi karistati I. Kut"arevat ja S. Kut"arevi, kehtestavad

sanktsioonina ka haldusaresti. HÕS § 248 lg. 3 sätestab, et haldusõiguserikkumise asja arutatakse

kohustuslikult haldusvastutusele võetava isiku juuresolekul, kui seaduses on haldusõiguserikkumise

eest karistusena ette nähtud haldusarest. Põhjendatud on kassaatori väide, et Tartu Ringkonnakohus,

arutades haldusõiguserikkumise asja asja arutamisele kutsutud I. Kut"areva juuresolekuta, rikkus

HÕS § 248 lg. 3. HÕS § 325 lg. 1 sätestab: "Kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise aluseks on

protsessiõiguse normide oluline rikkumine või seaduse ebaõige kohaldamine. Sisuliselt õiget

kohtuotsust ei tohi tühistada üksnes vormilistel kaalutlustel, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2.

lõikesloetletud juhtudel". Käesoleval juhtumil pole tegemist HÕS §s 325 lg. 2 sätestatud juhtudega,

mil kohtuotsus tuleb igal juhul tühistada. I. Kut"areva suhtes faktiliselt ei kohaldatud haldusaresti.

Tema esindaja viibis kohtuistungil. Käesoleval juhtumil pole tegemist HÕS §s 325 lg. 1 sätestatud

protsessiõiguse olulise rikkumisega, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise.

8. Motiveerimata on kassaatori taotlus mõista Tartu Politseiprefektuurilt välja alkoholi ebaseadusliku

võetusega tekitatud kahju I. Kut"areva ja S. Kut"arevi kasuks kummalegi kümne kuupalga alammäära

ulatuses. Kassatsioonkaebusest ei nähtu, milles kahju seisnes ja kui suures ulatuses kahju tekitati.

Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o. osas, millega taotletakse Vabariigi Valitsuse

28. detsembri 1994. a. määruse nr. 486 "Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1993. a. määruse nr. 408 ja

viina sisseveo ning hulgi ja jaemüügi korralduses tehtavad muudatused" punkti 2 ja lisa kohaldamata

jätmist ja menetluse lõpetamist I. Kut"areva ja S. Kut"arevi suhtes HÕS § 1374 lg. 1 p. 2 järgi ning

S. Kut"arevilt alkoholi erikonfiskeerimise tühistamist. Muus osas jäävad Tartu Halduskohtu ja Tartu

Ringkonnakohtu otsused muutmata.

Juhindudes Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §st 5 lg. 1 ja 2 ning HÕS §dest

218 p. 1, 324 lg. 1 p. 3 ja 311 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b :

1. Rahuldada Irina Kut"areva ja Sergei Kut"arevi esindaja vandeadvokaat Ann Saare

kassatsioonkaebus osaliselt.

2. Jätta Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 1994. a. määruse nr. 486 "Vabariigi Valitsuse

21. detsembri 1993. a. määruse nr. 408 täiendamine ja viina sisseveo ning hulgija jaemüügi

korralduses tehtavad muudatused" punkt 2 ja lisa vastuolu tõttu Põhiseaduse §ga 87 p. 6

käesolevas haldusõiguserikkumise asjas kohaldamata ja algatada nende sätete kehtetuks

tunnistamiseks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus.

3. Lõpetada haldusõiguserikkumise asja menetlus HÕS § 1374 lg. 1 p. 2 järgi Irina Kut"areva

ja Sergei Kut"arevi teos HÕS §s 1374 lg. 1 p. 2 sätestatud haldusõiguserikkumise koosseisu

puudumise tõttu.

4. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 13. mai 1996. a. otsus haldusõiguserikkumise asjas nr. II-

3õ-28/96 osaliselt, s.o. Irina Kut"areva HÕS § 1374 lg. 1 p. 2 järgi süüdi tunnistamise ja talle

mõistetud lõpliku karistuse ning Sergei Kut"arevi suhtes kohaldatud alkoholi

erikonfiskeerimise osas. Sergei Kut"arevilt erikonfiskeeritud alkohol kuulub tagastamisele.

Jätta jõusse Irina Kut"areva süüdi tunnistamine HÕS § 1374 lg. 2 p. 2 järgi ja talle määratud

rahatrahv 150 päevapalga ulatuses, s.o. 3300 krooni, ning Sergei Kut"arevi suhtes kohaldatud

kogu tubakatoodete erikonfiskeerimine vastavalt 19. märtsil 1996. a. koostatud vara

üleskirjutamise ja arestimise aktis toodud loetelule.

5. Tühistada Tartu Halduskohtu 18. märtsi 1996. a. otsus haldusõiguserikkumise asjas nr. 4-

391/96 osaliselt, s.o. Sergei Kut"arevi HÕS § 1374 lg. 1 p. 2 järgi süüdi tunnistamise ja talle

mõistetud lõpliku karistuse osas. Jätta jõusse Sergei Kut"arevi süüdi tunnistamine HÕS § 1374

lg. 2 p. 2 järgi ja talle määratud rahatrahv 150 päevapalga ulatuses, s.o. 3300 krooni.

6. Tagastada Irina Kut"areva ja Sergei Kut"arevi esindaja vandeadvokaat Ann Saarele

kassatsioonikautsjon.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel