3-2-1-128-96 · Riigikohus

3-2-1-128-96

M Ä Ä R U S

Tartus, 28. novembril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed J. Rätsep ja T. Vernik, hageja

esindaja vandeadvokaat A. Kalme osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 18. novembril 1996. a.

Hermann Kontuse esindaja Rein Kontuse erikaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 14. augusti 1996. a. määruse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja

ennistamisest keeldumise kohta Hermann Kontuse hagis Kaili Mägi vastu eluruumide

vabastamiseks, eluruumide hõivajate väljatõstmiseks, üürilepingu kehtetuks tunnistamiseks

ning omandiõiguse tunnustamiseks poolele mõttelisele osale elamust.

30. oktoobril 1995. a. toimus Lääne-Viru Maakohtu istung, kus vaadati läbi H. Kontuse hagi K. Mägi

vastu. Asja arutamise lõppemisel kohus otsust ei kuulutanud ja teatas protsessiosalistele, et

kohtuotsus tehakse teatavaks 9. novembril 1995. a. kohtu kantselei kaudu.

Lääne-Viru Maakohtu otsus, millega jäeti rahuldamata H. Kontuse hagi K. Mägi vastu, kannab 8.

novembri 1995. a. kuupäeva. Kohtuotsuses on selgitatud, et otsuse peale on õigus esitada

apellatsioonkaebus ringkonnakohtule maakohtu kaudu 20 päeva jooksul; kaebuse esitamisest teatada

maakohtule 10 päeva jooksul.

2. detsembril 1995. a. esitas H. Kontuse esindaja R. Kontus Viru Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse.

Lääne-Viru Maakohtu 6. detsembri 1995. a. määrusega tagastati apellatsioonkaebus läbivaatamatult

põhjusel, et apellant ei järginud TsKS § 281 lg. 2 ettenähtud protsessitähtaega, mille kohaselt oli

apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev 29. november 1995. a.

9. jaanuaril 1996. a. esitas R. Kontus Lääne-Viru Maakohtule avalduse tähtaja ennistamiseks. R.

Kontus leidis, et kaebuse esitamise tähtaega tuleb lugeda arvates kohtuotsuse postiga kättesaamise

päevast, sest hageja esindaja oli kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemise päeval haige ega

saanud otsusest teada enne, kui see talle 14. novembril 1995. a.

saabus. Seega pidanuks ta teate apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest saatma kohtule hiljemalt

24. novembril ja apellatsioonkaebuse hiljemalt 4. detsembril. Kuna R. Kontus tegi protsessitoimingud

õigeaegselt - 20. novembril saatis apellatsiooniteate ja 2. detsembril postitas apellatsioonkaebuse, siis

ta ei teadnud paludagi apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist enne, kui maakohus talle

kaebuse 6. detsembri määrusega tagastas põhjendusega, et tähtaeg oli mööda lastud. R. Kontus leidis,

et ta ei lasknud tähtaega mööda ja kui kohtu arvates laskiski, siis mõjuvatel põhjustel. R. Kontus oli

haige 8.-16. novembrini, mistõttu ei saadud talle 9. novembril kohtuotsust teatavaks teha kohtu

kantseleis ja ta ei saanud juriidilist abi. Kui kohus leidis, et tähtaeg hakkas igal juhul kulgema alates

otsuse kantselei kaudu teatavaks tegemise päevast, siis tuleks tähtaeg lugeda möödalastuks mõjuvatel

põhjustel ning ennistada.

Lääne-Viru Maakohtu 29. jaanuari 1996. a. määrusega jäeti R. Kontuse taotlus apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata põhjusel, et tsiviilkohtupidamise seadustiku

mitteküllaldane tundmine või sellest mitte arusaamine ei ole takistuseks apellatsioonkaebuse

õigeaegsele esitamisele. Maakohtu määruse kohaselt ei saa tähtaja möödalaskmise mõjuva põhjusena

arvestada R. Kontuse haigust, kuna ta oli haiguslehel 8.-16. novembrini 1995. a., kuid avalduse

tähtaja ennistamiseks esitas ta kohtule alles 9. jaanuaril 1996. a. Maakohus ei arvestanud tõendina R.

Kontuse haiguslehest tehtud tõestatud fotokoopia fotokoopiat, kuna R. Kontus haiguslehe originaali

ei esitanud.

Viru Ringkonnakohtu 14. augusti 1996. a. määrusega jäeti R. Kontuse erikaebus rahuldamata ja

maakohtu määrus muutmata.

Apellatsioonikohus leidis, et maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus, kuna R. Kontus ei

pidanud kinni TsKS § 281 lg. 2 ettenähtud tähtaegadest. Maakohtu otsus tehti avalikult teatavaks

kantselei kaudu 9. novembril, seega lõppes apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 29. novembril.

Apellatsioonkaebuse esitas R. Kontus pärast apellatsioonitähtaega 2. detsembril.

Vastavalt TsKS § 43 lg. 1 võib kohus kaalukatel põhjustel möödalastud tähtaja ennistada.

Apellatsioonikohus leidis, et R. Kontusel ei olnud kaalukaid põhjusi apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaja möödalaskmiseks. R. Kontuse viibimist ambulatoorsel ravil 8.16. november ei lugenud kohus

kaalukaks põhjuseks, kuna haiguslehel viibides esitas ta apellatsiooniteate õigel ajal, s.o. 20.

novembril ning muid põhjusi apellatsioonitähtaja möödalaskmise kohta esitatud ei ole.

Apellatsioonikohus leidis, et tsiviilkohtupidamise seadustiku sätete mittetundmine või nendest

mittearusaamine ei ole kaalukas põhjus apellatsioonitähtaja ennistamiseks.

R. Kontuse väide erikaebuses, et maakohus rikkus TsKS § 177 lg. 1 p. 4 sätteid, jättes rahuldamata

tema taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks seoses sooviga esitada kohtule haiguslehe originaal, ei

ole õige. Maakohtu 29. jaanuari 1996. a. protokollist ei nähtu, et R. Kontus oleks sellise taotluse

esitanud.

Riigikohtule esitatud erikaebuses palus R. Kontus apellatsioonikohtu määruse tühistada ja teha uus

otsus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Apellatsioonikohus rikkus TsKS § 213

lg. 1 p. 5 sätteid, jättes põhjendamata, milliste tsiviilkohtupidamise seadustiku sätete mittetundmine

või nendest mittearusaamine ei ole kaalukas põhjus apellatsioonitähtaja ennistamiseks. Kohus jättis

seisukoha võtmata, kas TsKS § 227 lg. 3 kohane kantselei kaudu otsuse teatavakstegemine on

samastatav otsuse avaliku kuulutamisega või mitte.

R. Kontus leidis, et maakohus jättis tema taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks protokollimata. Kui

kohus pidas haiguslehe originaali esitamist oluliseks, siis pidanuks kohus selle välja nõudma. Kohus

ei põhjendanud, miks 9-päevane haigus ei saanud takistada apellatsioonkaebuse esitamist ja miks

kohus leidis, et kui R. Kontus sai esitada teate apellatsioonikavatsusest tähtaegselt, siis pidanuks

saama ka sisulise apellatsioonkaebuse esitada

enne tähtaja möödumist. R. Kontus leidis, et ta hilines kaebuse esitamisega vaatamata 9päevasele

haigusele vaid 3 päeva.

Alaealise kostja K. Mägi esindaja Aime Mägi esindaja vandeadvokaat R. Bergson erikaebuse

väidetega ei nõustunud ja leidis, et apellatsioonikohtu määruse tühistamiseks ei ole seaduslikku alust.

Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja vandeadvokaat A. Kalme kaebuses toodud väidete juurde.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus tuleb tühistada protsessiõiguse normi väära

kohaldamise tõttu.

TsKS § 227 kohaselt teeb kohus otsuse avalikult teatavaks otsuse kuulutamisega kohtusaalis samal

istungil ja selgitab otsuse peale kaebamise korda ja tähtaega. Sellest üldreeglist on seadusandja teinud

möönduse, et kui otsuse tegemine ja vormistamine nõuab enam aega, võib kohus selle kuulutamise

kuni 10 päevaks edasi lükata, arvates kohtuistungi lõppemisele järgnevast päevast ja sellisel juhul

teatab kohus protsessiosalistele, millal kohtuotsus avalikult kuulutatakse või kohtu kantselei kaudu

teatavaks tehakse. TsKS § 281 lg. 2 kohaselt peab protsessiosaline hiljemalt 20 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast esitama põhjendatud

apellatsioonkaebuse.

Kolleegium leidis, et kohtuotsusele kaebuse esitamise õigus tekib protsessiosalisel sel päeval, mil

kohtuotsus avalikult teatavaks saab - ükskõik, kas see toimub avaliku kuulutamisena samal istungil

kohtusaalis, avaliku kuulutamisena kohtu poolt teatatud päeval või teatavaks tegemisega kohtu

kantselei kaudu kohtu poolt teatatud päeval. Seadus ei tee erandit kellelegi - ei neile, kes

kohtuistungil ei viibinud ega neile, kes kohtuotsuse hilisema teatavaks tegemise päeval mingil

põhjusel otsusest teada ei saanud.

Käesolevas vaidluses tehti kohtuotsus teatavaks kohtu kantselei kaudu 9. novembril 1995. a. ja seda

ei ole keegi protsessiosalistest vaidlustanud. Seega oli apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev

29. november 1995. a.

TsKS § 43 lg. 1 kohaselt võib kohus kaalukatel põhjustel möödalastud tähtaja ennistada.

Kolleegium leidis, et käesolevas vaidluses on protsessiosalise haigestumine kaalukas põhjus tähtaja

ennistamiseks. Ükski seadus ei sunni protsessiosalist tegema toiminguid haiguse ajal.

Apellatsioonikohus eksis tähtaja möödalaskmise põhjuste hindamisel. Põhjusi võib olla mitu, kuid

üks neist on põhiline ja teised võivad tuleneda sellest. Põhjus, miks R. Kontus ajahätta jäi, oli

haigestumine, ja seda pidanukski kohus arvestama. Kohtu järeldus, et kuna haigus ei takistanud R.

Kontust esitamast teadet apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest õigel ajal ja vahetult enne tähtaja

möödumist R. Kontus haige ei olnud, siis ei saa tähtaja möödalaskmist põhjendatuks pidada, ei ole

õige. Teate esitamine ei nõua erilisi juriidilisi teadmisi, küll aga nõuab seda apellatsioonkaebus.

Seetõttu ongi seadused ette näinud õigusabi võimalused ja küllalt pika aja kaebuse esitamiseks.

Asjaolu, kas R. Kontus sai seadusest nii või teisiti aru, on käesolevas vaidluses teisejärguline.

TsKS § 65 lg. 1 kohaselt on protsessiosaline kohustatud heauskselt kasutama kõiki temale kuuluvaid

protsessiõigusi. R. Kontus seda ka tegi, esitades apellatsioonkaebuse vaid 3-päevase hilinemisega,

kuigi oli haige olnud 7 päeva. Ka seda pidanuks kohus hindama.

Vastavalt TsKS §-le 117 lg. 1 esitatakse kirjalik dokument originaalis. R. Kontus esitas kohtule

haiguslehe fotokoopia ja kohus võttis selle toimikusse. Asjakohane ei ole vaidlus haiguslehe

fotokoopia ümber, sest kohtud on haiguslehega arvestanud vaidluse sisulisel lahendamisel.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium

m ä ä r a s:

Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. augusti 1996. a. määrus ja asi saata

uueks läbivaatamiseks samale kohtule.

Erikaebus rahuldada.

Tagastada Rein Kontusele 19. septembril 1996. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Luik

Liikmed J. Rätsep, T. Vernik