3-1-1-125-96 · Riigikohus

3-1-1-125-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 26. novembril 1996. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja

Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

Aleksandr Ivanovi süüdistuses KrK § 101 p 7 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Aleksandr Ivanovile esitati kriminaalasja eeluurimisel süüdistus KrK § 101 p 7 järgi ja ta anti samas

süüdistuses kohtu alla.

Esitatud süüdistuse kohaselt lõi A. Ivanov 9. veebruaril 1996. a umbes kell 13 oma korteris Narva

linnas Kreenholmi t 6-53 abikaasale Olga Ivanovale riiu ajal tapmise eesmärgil noaga korduvalt keha

erinevatesse piirkondadesse, tekitades talle eriti piinaval ja julmal viisil 33 torke-lõikehaava.

O. Ivanova suri kohapeal.

Narva Linnakohtu 15. mai 1996. a otsusega mõisteti A. Ivanov süüdi KrK § 100 järgi ja teda karistati

12-aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas.

Linnakohtu otsuse peale esitas Narva abiprokurör Tatjana Golovanova apellatsioonprotesti. Protestis

vaidlustati kohtu järeldused, mille järgi ei ole tuvastatud A. Ivanovi tahtlust tekitada kannatanule

erilisi kannatusi ning arvukad noalöögid ei anna tunnistust surma põhjustamisest eriti julmal viisil.

A. Ivanovile mõistetud karistust apellatsioonprotestis ei vaidlustatud.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. septembri 1996. a otsusega tühistati Narva

Linnakohtu 15.mai 1996.a otsus A. Ivanovi süüdimõistmise osas KrK § 100 järgi. A. Ivanov

tunnistati süüdi KrK § 101 p 7 järgi, kusjuures talle mõistetud karistus jäeti muutmata.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas süüdimõistetu A. Ivanov

kassatsioonkaebuse. Kaebuses väidab kassaator, et ta ei olnud talle süüksarvatud kuriteo

toimepanemisel normaalses psüühilises seisundis ja taotleb talle mõistetud karistuse kergendamist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja ära kuulanud prokuröri

arvamuse, milles ta ei toetanud kassatsioonkaebust,

t u v a s t a s:

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. septembri

1996. a otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, nõustudes ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi järeldustega,

nendib kooskõlas oma 17. oktoobri 1995. a otsusega A. T. süüdistusasjas KrK § 101 p-de 2 ja 7 ning

§ 140 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, et löökide arv ning kannatanule tekitatud kehavigastuste hulk koos

kuriteo toimepanemise viisi iseloomustavate muude asjaoludega on kohtule aluseks, hindamaks

süüdlase tahtlust põhjustada kannatanu surm eriti piinaval ja julmal viisil. Kohtumeditsiinieksperdi

arvamuse kohaselt tekitati kannatanule 33 torke-lõikehaava pähe, näkku, kaelale ja rindkerre,

kusjuures vigastati peaaju, kägiveeni, vasakut kopsu ja südant. Kõik vigastused olid elupuhused.

Haavad põhjustasid kainele kannatanule kestvalt suurt valu (tl 53). Samuti nähtub tunnistaja Antonina

Gofmani ütlustest, et kuriteosündmuse ajal kuulis ta korterist 53, mis paikneb tema korteri kohal, u

10-15 minuti vältel hädakisa (tl 112 p). Tapmise toimepanemise viis ja tunnistaja ütlused kinnitavad,

et kannatanule tekitati erilisi piinu ja kannatusi suure hulga haavade löömise teel. Seega hõlmas

süüdlase tahtlus teadlikkust kuriteo toimepanemisest eriti julmal ja eriti piinaval viisil.

Süüdimõistetu suhtes on kriminaalasjas korraldatud ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis

komisjoniekspertiisina (tl 126). Eksperdiarvamusest järeldub, et A. Ivanov pani kuriteo toime

süüdivusseisundis ning ta oli võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima. Seejuures

välistab ringkonnakohtu kriminaalkolleegium põhjendatult, viidates kriminaalasjas tuvastatud

asjaoludele, tapmise KrK § 103 tunnustel äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille

põhjustas vägivald või raske solvamine kannatanu poolt.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, jättes linnakohtu poolt A. Ivanovile mõistetud karistuse

muutmata, soostus linnakohtu ostuses esitatud põhjendusega. Kooskõlas KrK §-s 36 esitatud

karistuse mõistmise üldsätetega on linnakohus karistuse mõistmisel arvestanud toimepandud kuriteo

raskust ja laadi ning süüdlase isikut ning nentinud, et puuduvad KrK §-des 37 ja 38 sätestatud

vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Seega on karistuse mõistmisel lähtutud

kriminaalseaduse sätetest, mis reguleerivad karistuse mõistmise aluseid ja tingimusi

kriminaalmenetluses.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses tehtud järeldused vastavad faktilistele asjaoludele ning

kohus on õigesti kohaldanud kriminaalseadust. Samuti ei tuvastatud kriminaalasja läbivaatamisel

kriminaalmenetluse seaduse ebaõiget kohaldamist.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 1ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. septembri 1996. a otsus Aleksandr Ivanovi

süüdistusasjas KrK § 101 p 7 järgi muutmata.

Süüdimõistetu Aleksandr Ivanovi kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 26. novembril 1996. a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Herbert Lindmäe, Peeter Vaher