3-1-1-124-96 · Riigikohus

3-1-1-124-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 26. novembril 1996. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja: Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

T. V. jt süüdistuses KrK § 203 lg 2 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa T. V., tema kaitsja vandeadvokaat Priit Tartu ning

Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli T. V. antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 203 lg 2 järgi selles, et ta

ajavahemikul 16. juulist 1994. a kuni 15. märtsini 1995. a omandas süstemaatiliselt teadvalt kuritegelikul teel

saadud vara, ostes jätkuvalt kaaskohtualuselt R. V. tema poolt varastatud tehnikat - arvuteid, laserprintereid

ja koopiamasinaid, kokku 66743,80 krooni väärtuses. Osa kuritegelikul teel saadud varast müüs ta maha.

Järva Maakohtu 13. juuni 1996. a otsusega mõisteti T. V. talle KrK § 203 lg 2 järgi esitatud süüdistuses

õigeks süütõendite puudumise tõttu.

Prokuröri Kaarel Ilusa apellatsioonprotestis taotleti Järva Maakohtu otsuse tühistamist T. V. õigeksmõistmise

osas, süüdimõistava otsuse tegemist ning süüdlase õiglast karistamist.

Protesti motiivide kohaselt ei ole maakohtu järeldused kooskõlas kriminaalasja faktiliste asjaoludega, T. V.

õigeksmõistmine on kohtuotsuses puudulikult motiveeritud.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. septembri 1996. a otsusega tühistati Järva Maakohtu otsus

T. V. õigeksmõistmise osas. T. V. tunnistati süüdi KrK § 203 lg 2 järgi ja teda karistati 1-aastase

vabadusekaotusega tingimisi 1-aasta ja 6-kuulise katseajaga, kohaldades KrK § 47 sätteid. Muus osas jäeti

kohtuotsus muutmata.

Kriminaalkolleegium nõustus apellatsioonprotesti väidetega, mille kohaselt maakohtu otsuses sisalduvad

kohtu järeldused ei vasta kriminaalasjas tuvastatud faktilistele asjaoludele. Ringkonnakohus leidis, et

maakohus ei ole T. V. käitumisele juriidilise hinnangu andmisel järginud KrMK § 50 sätteid ning tema

õigeks mõistmine on kohtuotsuses motiveerimata.

Tallinna Ringkonnakohtu 4. septembri 1996. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu T. V.

kaitsja vandeadvokaat Priit Tartu.

Kassatsioonkaebuses taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist T. V. süüditunnistamises KrK § 203 lg 2

järgi ja tema õigeksmõistmist, kuna kohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust.

Kassaator leiab, et ringkonnakohus on T. V. süüditunnistamisel tuginenud kaudsetele tõenditele ning

käsitlenud kogutud tõendeid valikuliselt. Kaitsja on seisukohal, et KrK § 203 koosseis eeldab subjektiivsest

küljest otsest tahtlust s.t kindlat teadmist, et omandatakse või turustatakse kuritegelikul teel saadud vara. T.

V. puhul puuduvad usaldusväärsed tõendid tema otsese tahtluse kohta ning sellest tulenevalt on

ringkonnakohus kohaldanud kriminaalseadust ebaõigesti.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära T. V. seletuse, kes

väitis, et ei olnud teadlik R. V. poolt talle müüdud arvutitehnika päritolust, vandeadvokaat P. Tartu seletuse,

kelle arvates ei ole tõendatud KrK § 203 koosseisu subjektiivne külg T. V. käitumises ning prokuröri

seletuse, kes palus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata,

l e i d i s :

Kehtiv kriminaalmenetlus lubab kuriteokoosseisu subjektiivse külje tuvastamisel muude tõendite kõrval

arvestada ka teo toimepanemise faktiliste asjaolude so. objektiivse külje analüüsi. Tallinna Ringkonnakohus

on kõikide selle kuriteoepisoodi kohta kogutud tõendite põhjaliku analüüsi tulemusel jõudnud põhjendatud

järeldusele, et kohtualuse vastuolulised seletused kriminaalmenetluse erinevates staadiumites ei saa olla

aluseks tõe tuvastamisel, kuna need on ilmses vastuolus iseenesega, teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega

kui ka rea üldtuntud asjaoludega. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu otsuses toodud

tõendite analüüsiga, rõhutades eriti järgmist.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud kuriteo objektiivsesse külge kuuluvate asjaolude jada - et

15-16-aastane nooruk R. V. pakkus väikepartiidena süstemaatiliselt müügiks kasutuses olnud arvuti- ja muud

kontoritehnikat; et kogu tehnika oli ilma valmistajafirma dokumentatsioonita; et pakutav arvutitehnika oli

sellises komplektsuses, mis välistab selle pärinemise ühelt ja samalt omanikult; et pakkumine toimus

hinnaga, mis oli tunduvalt madalam turuhinnast - kinnitab tõsikindlalt, et selline vara oli saadud kuritegelikul

teel. Sellise järelduse tegemine ei vaja eriteadmisi ega spetsiaalset ettevalmistust ühes või teises

inimtegevuse sfääris, olles seega üldtuntud asjaoluks. Seega on ringkonnakohus, hinnates tõendeid kogumis,

nagu seda nõuab KrMK § 50, tulnud õigele järeldusele, et T. V. tahtlus oli suunatud KrK § 203 ettenähtud

kuriteo toimepanemisele

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. septembri 1996.a otsus T. V. süüdistuses KrK § 203lg 2

järgi jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 26. novembril 1996.a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher