3-2-1-122-96 · Riigikohus

3-2-1-122-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 7. novembril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, kassaatori

L. Zaurami osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 28. oktoobril 1996. a.

Lea Zaurami kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai

1996. a. otsuse Lea Zaurami hagis AS-i Samsill vastu 25 774 krooni nõudes.

Lea Zauram esitas 14. novembril 1994. a. AS-i Samsill vastu hagi TsK § 477 alusel 25 774 krooni

nõudes.

Tallinna Linnakohus jättis 26. veebruari 1996. a. otsusega hagi rahuldamata ja mõistis hagejalt kostja

kasuks välja kohtukulu 1 180 krooni. Otsuse kohaselt reguleerib vaidlusaluseid suhteid

põllumajandusreformi seadus (PõRS), mis ei näe ette tööosaku väljamaksmist rahas, samuti on Kiili

Vallavolikogu tõendi kohaselt Kiili osaühingu põllumajandusreform lõpetamata.

Tallinna Ringkonnakohus jättis L. Zaurami apellatsioonkaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse

muutmata. Otsusega on tuvastatud, et AS Samill ostis Kiili osaühingult viimase endiste töötajate

tööosakute eest kasvuhooned. Ostuks andis Lea Zauram oma tööosaku summas 25 774 krooni.

Tööosaku eest lubas AS Samsill hiljemalt 16. detsembriks 1993. a. anda kostja aktsiaid. Kostja ei ole

hagejale tagastanud tööosakut ega võtnud teda ka aktsionäriks. Kuna Kiili osaühingu varad on

jaotatud ning puudub võimalus tööosakuga midagi erastada, soovis hageja tööosaku hüvitamist rahas.

Ringkonnakohus leidis, et PõRS-st ei tulene apellandi õigust nõuda tööosaku eest raha. Ka pole

apellant kohtule esitanud ühismajandi reorganiseerimise või likvideerimise kava, millest tuleneks

tema õigus nõuda tööosaku eest raha. TsK § 477 ei ole vaidluse lahendamisel kohaldatav, kuna

põllumajandusreformi käigus saadud tööosaku käsutamist reguleerib PõRS § 17 ning üld- ja erisätte

olemasolul kohaldatakse TsÜS § 3 kohaselt erisätet.

Kassatsioonkaebuses palus L. Zauram tühistada ringkonnakohtu otsuse tervikuna ning saata asi uueks

arutamiseks samale kohtule. Kassaator leidis, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse norme. Kaebuse kohaselt ei ole ringkonnakohus arvestanud, et L. Zauramil ei ole

kellegi suhtes põllumajandusreformi seaduse sätetest tulenevaid vaidlusi. Põllumajandusreformi

seadusega reguleeritavad suhted kassaatori ja Kiili OÜ vahel lõppesid 29. novembril 1993. a. kui

aiandi omandiõigus läks PõRS § 25 kohaselt Kiili OÜ-lt üle AS-le Samsill. Kassaator soovis

tööosaku paigutada Kiili OÜ aiandi varasse, saada seeläbi kooskõlas PõRS § 17 lg. 1 vara

kaasomanikuks ning teostada aktsionärina ühist omandiõigust varale juriidilise isiku kaudu. Tema

kaasomandiõigust pole keegi vaidlustanud. AÕS § 77 lg. 2 kohaselt lahendab kohus kaasomanike

vahelise vaidluse kaasomandis oleva asja jagamise viisi osas. Kuna kassaatoril ei ole võimalik

nõudega mujale pöörduda, pidanuks kohus tegema asjas sisulise otsuse. AÕS § 108 sätestab, et isik,

kes kandis vallasasja ühendamise tagajärjel kahju, võib nõuda kahju hüvitamist ka alusetu

rikastumise sätete kohaselt. Vastavalt AÕSrakS §-le 8 kohaldatakse AÕS §-s 108 tähendatud alusetu

rikastumise sätetena TsK § 477 ja 478 sätteid. TsK § 477 lg. 3 kohaselt hüvitatakse vara omandamise

momendil määratud väärtus rahas, kui ei ole võimalik alusetult omandatud vara natuuras tagastada.

Vastutaja peab ringkonnakohtu otsust õigeks.

Kolleegiumi istungil jäi L. Zauram kaebuses toodus väidete juurde ning palus ringkonnakohtu otsuse

tühistada.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 p. 1 alusel materiaalõiguse

normi väära kohaldamise tõttu.

Põllumajandusreformi seaduse § 1 lg. 1 kohaselt reguleerib põllumajandusreformi seadus ühistatud

vara tagastamist ja kompenseerimist põllumajanduses ning ühismajandite reorganiseerimist või

likvideerimisest. Hageja oli põllumajandusreformi õigustatud subjekt (PõRS § 3 lg. 1 p. 2) ja Kiili

osaühing oli põllumajandusreformi kohustatud subjekt (PõRS § 3 lg. 2). Ühismajandist saadud

tööosaku käsutamist reguleerib PõRS § 17. Hageja andis Kiili OÜ -lt saadud tööosaku üle AS-le

Samsill. Sellega oli hageja põllumajandusreformi käigus oma tööosakut käsutanud vastavalt PõRS §

17 ning ringkonnakohtu seisukoht PõRS § 17 kui erisätte kohaldamisest on ekslik. Tööosaku

üleandmisega AS-le Samsill oli hageja, kui põllumajandusreformi õigustatud subjekti osas tööosaku

käsutamiseks põllumajandusreformi seaduse sätete reguleeriv toime lõppenud. PõRS § 25 kohaselt

tööosakute alusel natuuras eraldatava vara omandiõigus läheb üle akti alusel. 29. novembril 1993. a.

andis Kiili OÜ aktiga AS-le Samsill kasvuhooned üle.

Ringkonnakohtu seisukoht, et hageja ei esitanud ühismajandi reorganiseerimise või likvideerimise

kava, millest tuleneb tema õigus nõuda tööosakute eest raha, ei ole õige. Hageja ei põhistanud nõuet

põllumajandusreformi seadusega. Hageja taotles AS-lt Samsill, kes omandas hageja tööosaku eest

vara ja keeldus teda aktsionäriks võtmast, TsK § 477 alusel hüvitada üleantud tööosaku väärtus rahas.

Juhindudes TsKS § 346 p. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 1996. a. otsus jaasi saata uueks

läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Lea Zauramile 28. juunil 1996. a. makstud kautsjon 260 (kakssada kuuskümmend)

krooni.

Esimees J. Odar

Liikmed: L. Laarmaa, J. Luik