3-2-1-115-96 · Riigikohus

3-2-1-115-96

M Ä Ä R U S

Tartus, 7. novembril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, RE Eesti

Raudtee esindaja vandeadvokaat J. Oja ja AS-i S.K.K. esindaja vandeadvokaat A. Hallmäe osavõtul,

vaatas läbi avalikul kohtuistungil 28. oktoobril 1996. a.

RE Eesti Raudtee erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviil-kolleegiumi 30. mai 1996.

a. määruse menetluse lõpetamise kohta AS-i S.K.K. hagis RE Eesti Raudtee vastu viivise 4 976

667 krooni nõudes.

AS S.K.K. esitas 1. märtsil 1994. a. RE Eesti Raudtee vastu hagi, paludes kostjalt 31. augusti 1993. a.

seisuga välja mõista 100 000 krooni viivist. Nõue tulenes poolte vahel 26. aprillil 1993. a. sõlmitud

lepingust laevakütuse hankimiseks, mille eest kostja tasus lõplikult 30. novembril 1993. a., hilinedes

maksmisega 180 päeva. Lepingu kohaselt suurenes viivis geomeetrilises progressioonis iga viivitatud

päeva eest.

Tallinna Linnakohus rahuldas hagi osaliselt. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas hagi täies ulatuses.

Mõlemas otsuses tuvastati, et viivist nõuti ühe päeva - 31. augusti 1993. a. - eest.

23. mail 1994. a. esitas hageja uue hagi samal alusel, paludes välja mõista 4 967 667 krooni viivist

1993. a. 22. novembri eest. Tallinna Linnakohus lõpetas asjas menetluse, leides, et nõuded põhinevad

samal alusel ning tegemist on vaidlusega sama eseme suhtes samade poolte vahel, milles on olemas

jõustunud kohtuotsus.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium tühistas linnakohtu määruse ning saatis asja samale

kohtule menetluse jätkamiseks. Määruse kohaselt ei ole antud juhul tegemist sama hagiesemega, sest

hagides nõutakse viivise väljamõistmist erinevate ajavahemike eest. Viivise nõudeid erinevate

perioodide eest, mis on esitatud erinevate iseseisvate hagidena, ei saa käsitleda hagi eseme

samasusena ning asjas menetlust lõpetada TsKS § 218 p. 3 alusel.

Kassatsioonkaebuses palub RE Eesti Raudtee tühistada ringkonnakohtu määrus ja lõpetada asjas

menetlus. Kassaator leiab, et hageja on esitanud mõlemal korral iseseisva nõude viivise saamiseks,

mis tuleneb ühe ja sama lepingu ühest ja samast punktist ning on seotud sellesama lepingu

rikkumisega. See, millise metoodika alusel või mitmenda päeva eest viivist arvutatakse, ei oma

tähtsust, sest mõlemas asjas on tegemist viivise nõudega.

Vastustaja kassatsioonkaebusega ei nõustu ning palub jätta kaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu

määruse muutmata. Vastuse kohaselt on viivis kuni kohustise täitmiseni ajas piiramatult kulgev

sanktsioon ning vaid iga hagi eseme piiritlemiseks on vajalik selle ajavahemiku näitamine, mille eest

viivist nõutakse. Vastustaja leiab, et kaebusest ei selgu, kas kassaator peab hagide esitamist erinevate

päevade eest viivise saamiseks samal alusel või sama esemega esitatud hagiks ning kas nendeks on

leping, lepingupunkt või viivis kui institutsioon ja vahend. Kassaatori seisukoht, et ringkonnakohus

on pööranud tähelepanu rahasummade erisusele, ei ole õige, sest sellega ei ole ringkonnakohus

määrust põhjendanud.

Kolleegiumi istungil jäid erikaebuse esitaja ja vastustaja oma kaebuse seisukohtade juurde.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada protsessiõiguse normi ebaõige

kohaldamise tõttu. TsKS § 218 p. 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui samade poolte vaidluses

sama hagieseme üle samadel alustel on jõustunud kohtuotsus. Ringkonnakohus on asunud TsKS §

218 p. 3 rakendamisel ebaõigele seisukohale, et samade poolte vahel samal hagi alusel 23. mail 1994.

a. esitatud hagi erineb 1. märtsil 1994. a. esitatud hagist, milles kohtuotsus jõustus 13. oktoobril 1994.

a. tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega, hagi eseme poolest. Väide, et tegu ei ole sama

hagiesemega, on ekslik. Kohus arutas hageja viivise nõuet kostja vastu. Hageja soovis, et kohus

viivise tema kasuks välja mõistaks. Viivise nõude esitas hageja esimest korda 1. märtsil 1994. a.

Selles hagis piiras hageja ise oma viivisenõuet, mis oli hagi esemeks, viivisega 31. augusti 1993. a.

eest rahaliselt 100 000 krooniga, kuigi võinuks nõuda viivist kogu viivitatud aja eest 2. juunist 1993.

a. kuni 30. novembrini1993. a., arvestades hagi aegumist. Sellest järeldab kolleegium, et hageja ise

määras oma dispositiivset õigust kasutades esimese hagi esitamisega kindlaks selle osa viivisest,

mille tasumist ta kostjalt nõuab. Ühtlasi tähendas see seda, et hageja ise loobus vabatahtlikult

ülejäänud osas viivise nõudmisest, mille kogu suurus oli talle esimese hagi esitamise ajaks teada.

Asjaolu, et hageja piiritles oma nõudmise ühe kuupäeva eest viivise nõudmisega, ei ole oluline, sest

see, kuidas oma nõuet piiritleda ja kindlaks määrata on hageja enda asi. Esimese astme kohus on

õigesti asunud seisukohale, et teise viivisehagi esitamisel on tegemist hagide samasusega ning sel

alusel menetluse lõpetanud. Siinjuures ei oma tähtsust asjaolu, et teises viivisehagis, mis esitati

kohtule 23. mail 1994. a. ja mida täpsustati (hinda suurendati) viimast korda 30. mail 1995. a., nõuti

viivist 22. novembri 1993. a. eest. Teadaoleva võimaliku kindla viivisesumma sissenõudmist juba

möödunud päevade eest osade kaupa ei pea kohtukolleegium võimalikuks, kuna tegu on ühtse

hagiesemega - viivise nõudega, mille arvutamise viisiks on selle väljatoomine päevade kaupa. Viivise

puhul, mis käesoleval juhul on kindel rahasumma saab kõne alla tulla üksnes nõude suurendamine

või vähendamine. Seda TsKS §-is 70 lg. 2 sätestatud võimalust võis hageja kasutada juba esimese

viivisehagi menetlemise käigus, et soovi korral nõuda kostjalt kogu saadaolev viivis. Hageja valis

samal alusel ja sama eseme kohta sama kostja vastu uue hagi esitamise tee, mis on vastuolus exceptio

rei judicata põhimõttega.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 4 ja 218 p. 3, kolleegium

m ä ä r a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. mai 1996. a. määrus ja lõpetada asja

menetlus.

Erikaebus rahuldada.

Tagastada RE-le Eesti Raudtee 1. juulil 1996. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Välja mõista AS-lt S.K.K. 2000 (kaks tuhat) krooni RE Eesti Raudtee kasuks kohtukulude

katteks.

Eesistuja J. Odar

Liikmed: L. Laarmaa, J. Luik