Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-116-96 ECLI:EE:RK:1996:3.1.1.116.96.375 AI generated

3-1-1-116-96 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-116-96
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Ida-Viru Maakohtu 13. mai 1996.a otsusega tunnistati N. Z. süüdi KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi, teda karistati

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-116-96 · Riigikohus: § 39 lg 3 ega 4 mõttes oleks takistanud või võinud takistada seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-1-116-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 5. novembril 1996. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

N. Z. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

Ida-Viru Maakohtu 13. mai 1996.a otsusega tunnistati N. Z. süüdi KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi, teda karistati

kolmeaastase vabadusekaotusega ja ta vabastati KrK § 47 alusel kolmeaastase katseajaga tingimuslikult

karistuse kandmisest.

N. Z. tunnistati süüdi selles, et ta ebakainena koos kahe kaaslasega varastas ööl vastu 12. novembrit 1993.a

X linnas kioskist "A." mitmesugust Aiandus- ja mesindusseltsi vara 2 772 krooni väärtuses. Ööl vastu

25. veebruari 1995. a tungis ta koos K. T. ja V. K. (need isikud on sellest kuriteost osavõtu eest varem süüdi

mõistetud) Järvekülas asuvasse samanimelise garaazikooperatiivi garaaziboksi ning varastas sealt kannatanu

A. B. auto ja muud vara koguväärtusega 42 270 krooni. Ööl vastu 20. märtsi 1995.a võttis ta koos N. S., J. T.

ja V. M. osa murdvargusest Ida-Virumaa A. külas, kus varastasid OÜ J. laudast neli vasikat koguväärtusega

4000 krooni.

Sama kohtuotsusega on koos N. Z. süüdi tunnistatud D. V., kuid kuriteos KrK § 195 lg 2 järgi ja tema suhtes

ei ole kohtuotsust vaidlustatud.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. augusti 1996. a otsusega tühistati nimetatud kohtuotsus

prokuröri apellatsioonprotesti alusel N. Z. KrK § 47 alusel karistusest vabastamise osas. Apellatsioonikohus

on rõhutanud, et N. Z. jätkas kuritegude toimepanemist enne varasema karistatuse kustumist, hoidus uute

kuritegude uurimisest kõrvale ja oli kuulutatud tagaotsitavaks, kellena võttis osa järjekordsest

murdvargusest.

Sellise käitumislaadiga näitas kinnipidamiskohast ja viimasest elukohast negatiivselt iseloomustatud N. Z.

jätkuvat soovimatust kuritegudest loobuda ning apellatsioonikohus pidas seda järeldust kaalukamaks

süüdimõistetu põhjendatud viidetest perekondlikule olukorrale ja süüditunnistamisele.

Ringkonnakohtu otsuse on vaidlustanud süüdimõistetu N. Z. Ta leiab, et karistuse reaalse kandmise puhul ei

suuda ta hooldada oma alla 2 aasta vanust tütart, tal oli kujunemas uus perekond ja ta on otsustavalt oma

eluhoiakut muutmas. Kohus ei arvestanud väidetult tema siirast ülestunnistust ja kahetsust.

N. Z. osundab ka sellele, et Ida-Viru Maakohus on apellatsioonikohtu hinnangul rikkunud kriminaalprotsessi

norme. Ringkonnakohus on küll tauninud seda, et maakohus peatas 3. oktoobril 1995.a N. Z. ja D. V. osas

menetluse, kuid jättis selle menetlust jätkates uuendamata. Kassaatori arvates võis selline menetlusnormide

eiramine mõjutada tema karmimat karistamist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse,

kes taotles kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist,

l e i d i s:

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on oma 29. augusti 1996.a otsuses asjakohaselt analüüsinud N. Z.

kuriteolise käitumise raskust ja laadi ning süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid. Käsitletud on nii

vastutust raskendavaid kui ka kergendavaid asjaolusid. Temale reaalse vabadusekaotuse mõistmine on

vastavuses karistuse mõistmise üldalustega. N. Z. jätkunud hoolimatus kriminaalseaduse ja distsipliininõuete

suhtes ei võimaldanud tema karistusest vabastamist KrK § 47 sätestatud alustel.

Õigesti on Viru Ringkonnakohus täheldanud, et Ida-Viru Maakohus on N. Z. ja D. V. kohtulikust arutamisest

kõrvalehoidmise ajal nende suhtes menetluse KrMK § 218 lg 3 alusel peatanud, kuid on jätnud peatamise

aluse äralangemisel sama sätte nõuete kohaselt menetluse kohtumäärusega uuendamata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium jagab apellatsioonikohtu seisukohta, et menetluse uuendamise määruse

puudumine konkreetses asjas ei kujuta kriminaalmenetluse seaduse niivõrd olulist rikkumist, et see AKKS

§ 39 lg 3 ega 4 mõttes oleks takistanud või võinud takistada seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist.

Juhindudes AKKS § 63 p 1 ja § 65 lg 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. augusti 1996.a otsus N. Z. süüdistuses KrK § 139

lg 2 p 1,2,3 järgi muutmata.

2. N. Z. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 5. novembril 1996.a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Lea Kalm

Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep