3-1-1-116-96 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedMenetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Ida-Viru Maakohtu 13. mai 1996.a otsusega tunnistati N. Z. süüdi KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi, teda karistati
Legislator headnote
AI generated3-1-1-116-96 · Riigikohus: § 39 lg 3 ega 4 mõttes oleks takistanud või võinud takistada seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist.
Full text
3-1-1-116-96
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 5. novembril 1996. a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep
vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja
N. Z. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi.
Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.
Ida-Viru Maakohtu 13. mai 1996.a otsusega tunnistati N. Z. süüdi KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi, teda karistati
kolmeaastase vabadusekaotusega ja ta vabastati KrK § 47 alusel kolmeaastase katseajaga tingimuslikult
karistuse kandmisest.
N. Z. tunnistati süüdi selles, et ta ebakainena koos kahe kaaslasega varastas ööl vastu 12. novembrit 1993.a
X linnas kioskist "A." mitmesugust Aiandus- ja mesindusseltsi vara 2 772 krooni väärtuses. Ööl vastu
25. veebruari 1995. a tungis ta koos K. T. ja V. K. (need isikud on sellest kuriteost osavõtu eest varem süüdi
mõistetud) Järvekülas asuvasse samanimelise garaazikooperatiivi garaaziboksi ning varastas sealt kannatanu
A. B. auto ja muud vara koguväärtusega 42 270 krooni. Ööl vastu 20. märtsi 1995.a võttis ta koos N. S., J. T.
ja V. M. osa murdvargusest Ida-Virumaa A. külas, kus varastasid OÜ J. laudast neli vasikat koguväärtusega
4000 krooni.
Sama kohtuotsusega on koos N. Z. süüdi tunnistatud D. V., kuid kuriteos KrK § 195 lg 2 järgi ja tema suhtes
ei ole kohtuotsust vaidlustatud.
Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. augusti 1996. a otsusega tühistati nimetatud kohtuotsus
prokuröri apellatsioonprotesti alusel N. Z. KrK § 47 alusel karistusest vabastamise osas. Apellatsioonikohus
on rõhutanud, et N. Z. jätkas kuritegude toimepanemist enne varasema karistatuse kustumist, hoidus uute
kuritegude uurimisest kõrvale ja oli kuulutatud tagaotsitavaks, kellena võttis osa järjekordsest
murdvargusest.
Sellise käitumislaadiga näitas kinnipidamiskohast ja viimasest elukohast negatiivselt iseloomustatud N. Z.
jätkuvat soovimatust kuritegudest loobuda ning apellatsioonikohus pidas seda järeldust kaalukamaks
süüdimõistetu põhjendatud viidetest perekondlikule olukorrale ja süüditunnistamisele.
Ringkonnakohtu otsuse on vaidlustanud süüdimõistetu N. Z. Ta leiab, et karistuse reaalse kandmise puhul ei
suuda ta hooldada oma alla 2 aasta vanust tütart, tal oli kujunemas uus perekond ja ta on otsustavalt oma
eluhoiakut muutmas. Kohus ei arvestanud väidetult tema siirast ülestunnistust ja kahetsust.
N. Z. osundab ka sellele, et Ida-Viru Maakohus on apellatsioonikohtu hinnangul rikkunud kriminaalprotsessi
norme. Ringkonnakohus on küll tauninud seda, et maakohus peatas 3. oktoobril 1995.a N. Z. ja D. V. osas
menetluse, kuid jättis selle menetlust jätkates uuendamata. Kassaatori arvates võis selline menetlusnormide
eiramine mõjutada tema karmimat karistamist.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse,
kes taotles kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist,
l e i d i s:
Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on oma 29. augusti 1996.a otsuses asjakohaselt analüüsinud N. Z.
kuriteolise käitumise raskust ja laadi ning süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid. Käsitletud on nii
vastutust raskendavaid kui ka kergendavaid asjaolusid. Temale reaalse vabadusekaotuse mõistmine on
vastavuses karistuse mõistmise üldalustega. N. Z. jätkunud hoolimatus kriminaalseaduse ja distsipliininõuete
suhtes ei võimaldanud tema karistusest vabastamist KrK § 47 sätestatud alustel.
Õigesti on Viru Ringkonnakohus täheldanud, et Ida-Viru Maakohus on N. Z. ja D. V. kohtulikust arutamisest
kõrvalehoidmise ajal nende suhtes menetluse KrMK § 218 lg 3 alusel peatanud, kuid on jätnud peatamise
aluse äralangemisel sama sätte nõuete kohaselt menetluse kohtumäärusega uuendamata.
Riigikohtu kriminaalkolleegium jagab apellatsioonikohtu seisukohta, et menetluse uuendamise määruse
puudumine konkreetses asjas ei kujuta kriminaalmenetluse seaduse niivõrd olulist rikkumist, et see AKKS
§ 39 lg 3 ega 4 mõttes oleks takistanud või võinud takistada seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist.
Juhindudes AKKS § 63 p 1 ja § 65 lg 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s:
1. Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. augusti 1996.a otsus N. Z. süüdistuses KrK § 139
lg 2 p 1,2,3 järgi muutmata.
2. N. Z. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Kohtuotsus jõustub 5. novembril 1996.a ja edasikaebamisele ei kuulu.
Eesistuja: Lea Kalm
Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep