3-2-3-26-96 · Riigikohus

3-2-3-26-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 24. oktoobril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, hageja

Maire Tikk'u osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 14. oktoobril 1996. a.

Urmas Niliski kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Linnakohtu 8. novembri

1995. a. otsuse Maire Tikk'u ja Leopold-Johannes (ka Leopoldo Juan) Niiluse hagis Urmas

Niliski vastu üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks.

Urmas Nilisk kasutab üürilepingu alusel 3-toalist korterit üldpinnaga 80 m2 Tallinnas Kopli 14-8.

Tallinna Linnavalitsuse 16. veebruari 1994. a. korralduse nr. 256-k alusel tagastati Kopli 14 elamu 10.

juunil 1994. a. aktiga nr. 57 omandireformi õigustatud subjektidele Maire Tikkule ja Leopold-

Johannes Niilusele.

Tallinna Linnakohtule 29. augustil 1995. a. esitatud hagis palusid hagejad üürilepingu kostjaga

lõpetada, sest kostja keeldus uue üürilepingu sõlmimisest ega ole tasunud üüri ja kommunaalteenuste

eest alates 1995. aasta algusest, s.o. üle kolme kuu. Kostja ei ela vaidlusaluses korteris, mistõttu

palusid hagejad teda kohtusse kutsuda ajalehekuulutusega.

Tallinna Linnakohtu 8. novembri 1995. a. otsusega hagi rahuldati ES § 54 lg. 1 p. 1 alusel. Kohus

otsustas kostjaga eluruumi üürilepingu ennetähtaegselt lõpetada ja ta eluruumist välja tõsta

hagiavalduses toodud põhjustel.

Avalduses kohtuvigade parandamisekspalus kostja linnakohtu otsuse tühistada protsessiõiguse

normide olulise rikkumise tõttu. Kohus ei kutsunud kostjat nõuetekohaselt kohtuistungile. Kostjale

kohtukutset ei saadetud, vaid avaldati teade ajalehes. Hagejale Maire Tikkule oli kostja elu- ja

töökoht teada, sest kohtuotsuse täitmiseks pöördus ta kohe kostja töökohta. Jättes kostja

kohtuistungile nõuetekohaselt kutsumata, võttis kohus kostjalt võimaluse esitada hagile vastuväiteid

ja tõendeid, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Kohtuotsuse ärakirja kostjale ei saadetud,

mistõttu sai kostja kohtuotsusest teada alles siis, kui seda täitma hakati. Kohus tegi otsuse enne

kohtuistungi toimumist. Kohtuotsus kannab 8. novembri 1995. a. kuupäeva, kohtuistungi protokoll

aga alles 9. novembri 1995. a. kuupäeva. Kostja leidis, et ta ei pidanud tasuma üüri, kuna

majaomanikud lasid majal nii laguneda, et selles asuvate korterite kasutamine muutus võimatuks -

maja katus jooksis läbi ja talvel külmus väliskoridoris asuv WC, mis jäeti remontimata ja likvideeriti

hoopis.

Vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele leidis Maire Tikk, et kohtuotsus on õige. Vaidlusaluses

majas on võimalik elada, sest seda on remonditud. Hagejale oli teada kostja töökoha telefoninumber,

kuid kostja keeldus hagejaga rääkimast. Hagejale ei olnud teada kostja asukoht, kuid vaatamata

sellele saatis kohus korduvalt kostjale kohtukutseid. Kostja ei reageerinud kutsetele.

Kolleegiumi istungil palus Maire Tikk jätta kohtuotsuse muutmata.

Kolleegium leidis, et linnakohtu otsus tuleb tühistada protsessiõigusnormide olulise rikkumise tõttu.

TsKS § 146 lg. 2 p. 3 kohaselt peab hagiavalduses olema kirjas kostja nimi, elu- või asukoht ja

postiaadress, töökoht (amet või tegevusala), sidevahendite numbrid. Kui hageja ei tea kostja aadressi,

siis tuleb lisada, mida hageja on teinud selle teadasaamiseks.

Kohus ei nõudnud hagejalt hagiavaldust vastu võttes, et selles oleksid kõik seadusega ettenähtud

andmed kostja kohta. Hageja kinnitas vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele, et talle oli teada

kostja töökoht ja telefoninumber. TsKS § 65 lg. 1 kohaselt on protsessiosaline kohustatud heauskselt

kasutama kõiki temale kuuluvaid protsessiõigusi. Hageja ei olnud siiras, kui jättis hagiavalduses

kostja kohta osa teadaolevaid andmeid märkimata. Hageja viis kohtu eksitusse, mistõttu kohus

rahuldas hageja taotluse ja kutsus kostja kohtusse ajalehekuulutusega. Kohus jättis tähelepanuta, et

kohtusse kutsumise korda ei määra mitte hageja, vaid see toimub vastavalt tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatule.

Tsiviilkohtupidamise seadustiku §-id 25-30 sätestavad kohtusse kutsumise korra. Protsessiosalised

kutsutakse kohtusse kutsega, mis toimetatakse kätte elukoha aadressil, kuid kui isik tegelikult sel

aadressil ei ela, võib kohtukutse saata tema töökohta (ka telefonogrammiga). Kohtukutse antakse

isikule kätte allkirja vastu kutsele lisatud teatisel. Kui posti kättetoimetav isik ei saa kätte asjas

väljakutsutud isikut tema elu- või töökohas, antakse kutse allkirja vastu kätte piirkonna

politseiametnikule või töökoha ametnikule, kes on kohustatud selle esimesel võimalusel adressaadile

kätte andma. Ainult siis, kui kostja elukoht või asukoht on hagejale teadmata, vaatamata hageja

pöördumisele aadressbüroo ja politsei poole, kutsustakse kostja kohtusse ajalehekuulutusega.

Linnakohus rikkus TsKS § 146 lg. 2 p. 3 sätteid, kui ei nõudnud hagejalt kõiki andmeid kostja kohta

ja jättis kostjale kohtukutse üldse saatmata. Hageja väide vastuses kohtuvigade parandamise

avaldusele, et kohus saatis kostjale korduvalt kutseid, ei vasta tõele. Kohtutoimikust ei nähtu, et

kohus oleks kostjale kutseid saatnud.

TsKS § 246 lg. 1 kohaselt saadetakse ärakiri kohtuotsusest poolele, kes kohtuistungil ei olnud, viie

päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohtuotsuse resolutiivosas on märgitud, et otsus tehti teatavaks 17. novembril 1995. a. Linnakohtu

toimikus ei ole märkigi sellest, et kostjale oleks kohtuotsus saadetud. TsKS § 64 kohaselt on

protsessiosalise üheks õiguseks kaevata edasi kohtuotsuse peale. Kohus rikkus kostja seda õigust, kui

jättis kostjale, keda kohtuistungil ei olnud, kohtuotsuse üldse saatmata.

TsKS § 227 kohaselt teeb kohus otsuse avalikult teatavaks otsuse kuulutamisega kohtusaalis samal

istungil ja selgitab otsuse peale edasikaebamise korda ja tähtaega. Ainult siis, kui otsuse tegemine ja

vormistamine nõuab enam aega, võib kohus selle kuulutamise kuni 10 päevaks edasi lükata. Kui

otsust ei kuulutatud asja arutamise lõppemisel, teatab kohus protsessiosalistele, millal kohtuotsus

avalikult kuulutatakse või kohtu kantselei kaudu teatavaks tehakse. TsKS § 226 lg. 5 kohaselt kannab

kohtuotsus allakirjutamise kuupäeva.

Avalikult kuulutamiseks peab otsus olema tehtud, vormistatud ja alla kirjutatud. Sellest tulenevalt

kannab kohtuotsus kohtuistungi toimumise kuupäeva, kui otsus kuulutati samal istungil. Kui

kohtuotsuse tegemine ja vormistamine nõudis enam aega, siis peab kohtuotsus kandma kuupäeva, mil

ta avalikult kuulutati.

Linnakohtu otsus kannab 8. novembri 1995. a. kuupäeva. Kohtuistung oli määratud ja toimus

tegelikult 9. novembril 1995. a. Järelikult ei ole linnakohtu otsuses märgitud kuupäev ei istungipäev

ega otsuse avalikult kuulutamise päev. Otsus kuulutati avalikult 17. novembril 1995. a. ja seda

kuupäeva pidanukski otsus kandma. Kuna kohtuotsus kannab seletamatut kuupäeva, siis ei vasta

kohtuotsus seaduses esitatud nõuetele ja tuleb tühistada.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS §-idest 354 lg 2 ja 357 tsiviilkolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Linnakohtu 8. novembri 1995. a. otsus ja asi saata uueks läbivaatamiseks

samale kohtule.

Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

Tagastada Urmas Niliskile 3. juulil 1996. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Luik

Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik