3-1-1-114-96 · Riigikohus

3-1-1-114-96

K O H T U M Ä Ä R U S

Tartus 16. oktoobril 1996. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter

Vaher vaatas avalikul kohtuistungil eriprotesti alusel läbi kriminaalasja

V. F. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 3 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

V. F. oli esitatud süüdistus KrK § 139 lg 2 p 3 järgi selles, et ta 15. aprillil 1996. a varastas salaja Narva

Kutsekooli nr 14 laboratooriumis õpetaja J. I. rahakotist 119 krooni.

Narva Linnakohtu 5. juuli 1996. a määrusega lõpetati kriminaalasjas menetlus seoses V. F. käitumises

kuriteokoosseisu puudumisega. Nimelt leidis linnakohus, et kuna V. F. poolt toimepandud vargus ei olnud

seotud vara asukohta pääsemiseks tõkke või lukustuse kõrvaldamisega ja varastatu väärtus on väiksem kui

kümme miinimumpalka, siis võib tema käitumises olla küll HÕS § 1441 lg 1 ettenähtud

haldusõigusrikkumise koosseis, kuid igal juhul puudub kuriteokoosseis.

Narva Linnakohtu 5. juuli 1996. a määruse peale esitas Narva abiprokurör Gennadi Jegorov eriprotesti,

taotledes eelnimetatud kohtumääruse tühistamist ja kriminaalasja samasse kohtusse arutamiseks saatmist.

Prokurör leidis, et tuginedes Riigikohtu seisukohale, tuleb salajast vargust, millega seondub omaniku vara

muust maailmast kaitsva tõkke kõrvaldamisele suunatud füüsilise jõu kasutamine, kvalifitseerida KrK § 139

lg 2 p 3 järgi.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. augusti 1996. a määrusega jäeti eriprotest läbi vaatamata

põhjendusega, et vastavalt AKKS § 68 lg 1 p-le 3 ei ole KrMK § 5 lg 1 p 2 alusel tehtud kriminaalasja

lõpetamise määrus erikaebe korras vaidlustatav.

Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaberi poolt Riigikohtule esitatud eriprotestis taotletakse ringkonnakohtu

määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist arutamiseks Narva Linnakohtule.

Prokurör, tuginedes ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. juuni 1995. a otsusele I. T. süüdistusasjas,

rõhutab, et ringkonnakohus on ekslikult jätnud eriprotesti läbivaatamata, sest põhimõtteliselt ei ole

kriminaalasju, mille terviklahend ei oleks vaidlustatav.

Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas Riigiprokuratuuri prokurör T. Vee põhimõtteliselt eriprotestis

sisalduvat taotlust, kuid möönis samas, et Narva Linnakohtu 5. juuli 1996. a määruse peale oleks prokurör

pidanud eriprotesti asemel esitama apellatsioonprotesti.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse,

l e i d i s :

Eriprotestis esitatud kohtukaebe õiguse olemust käsitlev seisukoht on põhjendatud, kooskõlas

kriminaalmenetluse seaduse mõtte ja Riigikohtu senise praktikaga.

Riigikohtukriminaalkolleegiumi 6. juuni 1995. a otsuses I. T. süüdistusasjas on rõhutatud, et vastavalt

põhiseaduse § 24 lg-le 5 on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras

edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule.

Lahkukirjutatud sõnaühend "kohtu otsus" tähistab põhiseaduse, samuti AKKS § 5 mõttes kõiki

kohtulahendeid - nii kohtuotsuseid kui ka kohtumäärusi. Seega ei saa olla kriminaalasju, mille

terviklahenduseks olev kohtulahend ei kuulu üldse edasikaebamisele.

"Seaduses sätestatud kord" kriminaalmenetluses tehtud kohtulahendite peale edasikaebamiseks sisaldub

AKKS-s, kusjuures see kord ei pea põhiseaduse mõtte kohaselt olema ja AKKS-s sätestatu kohaselt ei

olegi kõigi kohtulahendite ja kõigi menetlusosaliste puhul täpselt samasugune.

Vastavalt AKKS § 68 sättele ja mõttele on erikaebe instituudi eesmärk selles, et erandkorras, küsimuse

kiiret lahendamisvajadust silmas pidades, võimaldada teatud kohtumääruste vaidlustamist ka

iseseisvalt, lahus kriminaalasjast kui tervikust. Seadusandja tahte kohaselt on AKKS § 68 lg-s 1 ja §-s 69

ammendavalt loetletud need kohtumäärused, mida saab vaidlustada erikaebe korras. AKKS §-s 68 lg 2

sätestatust tuleneb aga, et kõiki kohtumäärusi, mida erikaebe korras vaidlustada ei saa, saab vaidlustada

kriminaalasja kui terviku suhtes tehtud lahendi - kohtuotsuse või kriminaalasja lõpetamise määruse -

vaidlustamisel apellatsiooni korras.

Seega oleks ka Narva Linnakohtu 5. juuli 1996. a määrust tulnud vaidlustada apellatsiooni korras.

Samas on aga Riigikohtu kriminaalkolleegium jätkuvalt oma 6. juuni 1995. a otsuses I. T. süüdistusasjas

väljendatud seisukohal, et eksimine protesti nimetuse valikul ei ole käsitatav kriminaalmenetluse seaduse

oluline rikkumisena ei AKKS § 39 lg 3 ega ka mitte lg 4 mõttes. Kooskõlas eeltooduga oleks Viru

Ringkonnakohus pidanud menetlema Narva Linnakohtu 5. juuli 1996. a määruse peale esitatud protesti

apellatsioonimenetluse eeskirju järgides.

Vaatamata eelöeldule kuulub riigiprokuröri asetäitja eriprotest rahuldamisele vaid osaliselt. Vastavalt AKKS

§ 76 lg-le 2 piirdub kohus erikaebuste ja -protestide läbivaatamisel vaid neis märgitud küsimuste

lahendamisega, võtmata seisukohta asja sisu kohta. Sellest tulenevalt puudub Riigikohtu

kriminaalkolleegiumil erikaebemenetluse raames võimalus Narva Linnakohtu 5. juuli 1996. a määruse

seaduslikkuse ja põhjendatuse küsimuse lahendamiseks ning selle kohtumääruse tühistamiseks. Sellest

tulenevalt tuleb kriminaalasi saata arutamiseks Viru Ringkonnakohtusse.

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes AKKS § 72 lg-st 2, §-dest 76 ja 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium

m ä ä r a s:

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. augusti 1996. a määrus.

2. Saata kriminaalasi V. F. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 3 järgi arutamiseks Viru Ringkonnakohtule.

3. Prokuröri eriprotest rahuldada osaliselt.

Riigikohtu määrus jõustub 16. oktoobril ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Jüri Ilvest

Liikmed Eerik Kergandberg, Peeter Vaher