Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-110-96 ECLI:EE:RK:1996:3.1.1.110.96.345 AI generated

3-1-1-110-96 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-110-96
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Tallinna Linnakohtu 27. novembri 1995. a otsusega mõisteti õigeks I. H., A. G. ja R. K., kes olid kohtu alla antud võimu kuritarvitamise eest KrK § 259 lg 1 järgi. I. H., A. G. ja R. K. süüdistati selles, et nad kasutasid

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-110-96 · Riigikohus: Tallinna Linnakohtu 27. novembri 1995. a otsusega mõisteti õigeks I. H., A. G. ja R. K., kes olid kohtu alla antud võimu kuritarvitamise eest KrK § 259 lg 1 järgi. I. H., A. G. ja R. K. süüdistati selles, et nad kasutasid

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-1-110-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 15. oktoobril 1996. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Lea Kalm ja Eerik

Kergandberg, vaatas avalikul kohtuistungil piiramatu kassatsiooniõiguse korras AKKS § 40 lg 2 alusel läbi

kriminaalasja I. H., A. G. ja R. K. süüdistuses KrK § 259 lg 1 järgi.

Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

Tallinna Linnakohtu 27. novembri 1995. a otsusega mõisteti õigeks I. H., A. G. ja R. K., kes olid kohtu alla

antud võimu kuritarvitamise eest KrK § 259 lg 1 järgi. I. H., A. G. ja R. K. süüdistati selles, et nad kasutasid

neile alluvate kaitseväelaste suhtes Mereväe Rannakaitsekompanii õpperühmas karistusi, mis pole ette

nähtud kaitseväe distsiplinaarkaristuste seaduses. Kuritarvitades võimu teenistushuvide vastaselt, alandasid

nad õpperühma isikkoosseisu inimväärikust ja diskrediteerisid sellega Eesti Kaitsejõude, millega põhjustasid

olulise kahju ajateenijatele ning riigi huvidele. Linnakohus põhistas kohtualuste õigeksmõistmist asjaoluga,

et kuigi I. H., A. G. ja R. K. kohaldasid alluvate suhtes määrustikuväliseid mõjutusvahendeid, ei tekitanud

nad olulist kahju isikute seadusega kaitstud õigustele ja huvidele ega riigi huvidele.

Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna prokuröri asetäitja M. Toming, kes taotles

linnakohtu õigeksmõistva otsuse tühistamist ning kohtualuste süüdimõistmist ja karistamist KrK § 259 lg 1

järgi. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. juuli 1996.a otsusega tühistati apelleeritud

kohtulahend - I. H., A. G. ja R. K. mõisteti süüdi võimu kuritarvitamises ja kõiki kohtualuseid karistati

ühekuulise arestiga.

Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused süüdimõistetud A. G. ja R. K., kes taotlevad

kergemat karistust ja süüdimõistetu I. H., kes taotleb süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja asjas menetluse

lõpetamist seoses tema tegevuses kuriteo koosseisu puudumisega.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse,

mille kohaselt esitatud kassatsioonkaebused ei kuulu rahuldamisele,

l e i d i s:

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on andnud õige juriidilise hinnangu Kaitsejõudude Mereväe

Rannakaitsekompanii allohvitseride I. H., A. G. ja R. K. tegevusele määrustikeväliste karistuste

kohaldamisel. Riigikohus nõustub ringkonnakohtu otsuses väljendatud seisukohaga, et kohtualused

kuritarvitasid neile teenistusseisundiga antud võimu ja meelevaldselt represseerisid isegi neid alluvaid, kes ei

olnud eksimustes süüdi. Kohtualused ei kasutanud neile antud võimu ajateenijatele vajalike oskuste

õpetamiseks, vaid nende inimväärikuse alandamiseks, millega kahjustasid kaitseväelaste õigusi ja huve saada

vajalikku väljaõpet ilma isikut solvamata ja alavääristamata. Noorsõdurite väljaõppel kasutatud

määrustikevälised karistused diskrediteerivad kaitseväge, tekitavad kaitseväekohuslastes usaldamatust ja

hirmu teenistuse suhtes, põhjustavad teenistusest kõrvalehoidumist või sealt omavolilist lahkumist - seega

tekitavad olulist kahju Eesti riigi huvidele.

Kassatsioonkaebustes sisalduvad taotlused karistuste kergendamiseks ei kuulu rahuldamisele, sest

Riigikohtul puudub seaduslik alus vähendada niigi sanktsiooni alammäära piires mõistetud karistusi.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. juuli 1996.a otsus I. H., A. G. ja R. K.

süüdistusasjas KrK § 259 lg 1 järgi muutmata.

2. Kassatsioonkaebused jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 15. oktoobril 1996.a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Rätsep

Liikmed: Lea Kalm, Eerik Kergandberg