Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-106-96 ECLI:EE:RK:1996:3.2.1.106.96.311 AI generated

3-2-1-106-96 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-106-96
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, kassaatori Kärme ja tema esindaja vandeadvokaat K. Kooga osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 23.

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-106-96 · Riigikohus: Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, kassaatori Kärme ja tema esindaja vandeadvokaat K. Kooga osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 23.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-2-1-106-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 27. septembril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, kassaatori

A. Kärme ja tema esindaja vandeadvokaat K. Kooga osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 23.

septembril 1996. a.

Ain ja Svetlana Kärme kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10.

mai 1996. a. otsuse Valentina Genina hagis Svetlana ja Ain Kärme vastu 11 614 krooni 15 sendi

nõudes.

28. jaanuaril 1995. a. hammustas Svetlana ja Ain Kärme koer 19. märtsil 1986. a. sündinud Julia

Geninat, tekitades lapse paremale jalale kolm sügavat haava, millele tehti üheksa õmblust.

14. märtsil 1995. a. esitas J. Genina ema Valentina Genina Kohtla-Järve Linnakohtule hagi S. ja

A. Kärme vastu varalise kahju 349 kr. ja moraalse kahju 10 000 kr. väljamõistmiseks. Kohtuistungil

2. oktoobril 1995. a. suurendas hageja oma nõuet ning palus kostjatelt täiendavalt välja mõista tütre

ravikulud 1265 kr. 15 s.

Linnakohus rahuldas 12. oktoobri 1995. a. otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjatelt solidaarselt

välja varalise kahju hüvitamiseks 1139 kr. 15 s., moraalse kahju hüvitamiseks 6000 kr. ja 935 kr. 15 s.

kohtukulusid. Varalise kahju hüvitamise nõudest arvestas kohus maha kostjate poolt vabatahtlikult

tasutud 475 kr. Otsuse kohaselt on 17. veebruari 1995. a. haldusõigusrikkumise protokolliga nr. 7

tõendatud kostjate süü selles, et nende koer hammustas hageja tütart, mille tagajärjel tekitati hagejale

varalist kahju. Kohus leidis, et rikuti hageja tütre isiklikku õigust füüsilisele puutumatusele, mis

võimaldab TsÜS § 26 alusel moraalse kahju hüvitamist. Seaduses sätestatud korras võib nõuda ka

nende isiklike õiguste rikkumise lõpetamist, mis ei ole TsÜS §-des 23-25 ette nähtud ning sellega

tekitatud varalise ja moraalse kahju hüvitamist.

Viru Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse riigilõivu 935 kr. 25 s. väljamõistmise osas ja tegi

selles osas uue otsuse. TsKS § 57 lg. 1 kohaselt mõistetakse hagi osalisel rahuldamisel kohtukulud

välja proportsionaalselt rahuldatud nõude suurusega. Kuna linnakohus rahuldas nõude summas 7139

kr. 15 s., tuleb A. ja S. Kärmelt kummaltki välja mõista 214 kr. 20 s. Apellatsioonikohus leidis, et

TsÜS § 26 kohaselt võib isik seaduses sätestatud juhtudel nõuda ka TsÜS §-des 23-25 nimetamata

isiklike õiguste rikkumise lõpetamist ja sellega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist.

Isiklikud õigused on isiku subjektiivsed õigused mittemateriaalsetele hüvedele, milleks on ka isiku

füüsiline puutumatus. Seega on hageja tütre füüsilise puutumatuse rikkumisega tekitatud hagejale ja

tema tütrele moraalset kahju.

Kassatsioonkaebuses paluvad A. ja S. Kärme muuta Viru Ringkonnakohtu 10. mai 1996. a. otsust ja

teha uus otsus, millega jätta V. Genina hagi moraalse kahju hüvitamiseks ja riigilõivu

väljamõistmiseks rahuldamata. Kassaatorid leiavad, et moraalse kahju väljamõistmisel ei ole

ringkonnakohus viidanud seadusele, milles on sätestatud põhimõte, et isiku füüsilise puutumatuse

rikkumisel on õigus nõuda moraalse kahju hüvitamist. TsÜS § 26 kohaselt peab moraalse kahju

hüvitamise nõue olema seotud isiklike õiguste rikkumise lõpetamise nõudega, kuid sellist nõuet ei ole

V. Genina esitanud. Samuti ei ole ringkonnakohus andnud hinnangut, milliste süüvormide puhul on

võimalik moraalse kahju tekitamine ja millise süüvormiga oli kostjate puhul tegemist. Kuna kostjad

on vabatahtlikult tasunud neile teatavaks tehtud lapse raviga seotud kulud, ei ole ka riigilõivu

väljamõistmine varalise kahju osas õigustatud.

Vastustaja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.

Kolleegiumi istungil jäi kassaator A. Kärme kaebuses esitatud motiivide juurde.

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus ei ole näidanud otsuses ära

seadust, mille alusel isiku füüsilise puutumatuse rikkumise korral TsÜS § 26 kohaselt võib nõuda

moraalse kahju hüvitamist, on põhjendatud. Ringkonnakohtu otsus tuleb selles osas tühistada TsKS §

347 p. 1 alusel TsÜS § 26 väära kohaldamise tõttu. TsÜS § 26 annab aluse selleks, et isik võib nõuda

ka sama seaduse paragrahvides 23-25 nimetamata isiklike õiguste rikkumisega tekitatud moraalse ja

varalise kahju hüvitamist. TsK § 463 kohaselt on kohus pannud kostjatele õigesti kohustuse hüvitada

tervisekahjustusega tekitatud kulutused ja nõudnud kostjatelt varalise kahju hüvitise välja hageja

kasuks. Kohus on aga jätnud tähelepanuta, et füüsilise puutumatuse rikkumisega tekitatud moraalse

kahju hüvitamise nõue võib kuuluda rahuldamisele juhtudel, mis seadusega on sätestatud.

Otsustanud moraalse kahju hagi rahuldada, ei ole kohus märkinud otsuses asjaolusid, mille kohaselt

ta leiab, et füüsilise puutumatuse rikkumisega on hagejale, kelle tütart hammustas kostjate koer,

tekitatud moraalset kahju, nagu seda nõuab TsÜS § 172 lg. 3. Hageja on esitanud kohtule hagi enda,

mitte tütre nimel.

Riigilõivu on kohus välja mõistnud kooskõlas riigilõivu seadusega sellelt summalt, mille osas hagi

rahuldati. Kuna 6000 kr. osas tuleb kohtuotsus tühistada, siis selle summa pealt riigilõivu võtmine ei

ole samuti põhjendatud.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. mai 1996. a. otsus osas, millega Ain

Kärmelt ja Svetlana Kärmelt mõisteti solidaarselt välja moraalse kahju katteks 6000 krooni

hüvitist Valentina Genina kasuks ja sellele vastavalt riigilõivu Ain Kärmelt ja Svetlana Kärmelt

kummaltki 180 krooni 5 senti samuti Valentina Genina kasuks ja saata asi selles osas uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Jätta Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. mai 1996. a. otsus muutmata osas, millega Ain

Kärmelt ja Svetlana Kärmelt mõisteti solidaarselt 1139 (ükstuhat ükssada kolmkümmend

üheksa) krooni 15 senti ja kummaltki 34 (kolmkümmend neli) krooni 15 senti Valentina Genina

kasuks.

Ain Kärme ja Svetlana Kärme kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada Ain Kärmele ja Svetlana Kärmele kummalegi 200 (kakssada) krooni, mis on tasutud

vastavalt 31. mail 1996. a. ja 14. juunil1996. a.

Eesistuja J. Odar

Liikmed L. Laarmaa, J. Luik