3-2-3-21-96 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, Viljandi Haigla esindaja vandeadvokaat M. Normanni osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 16.
Legislator headnote
AI generated3-2-3-21-96 · Riigikohus: Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, Viljandi Haigla esindaja vandeadvokaat M. Normanni osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 16.
Full text
3-2-3-21-96
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus, 26. septembril 1996. a.
Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, Viljandi
Haigla esindaja vandeadvokaat M. Normanni osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 16.
septembril 1996. a.
Voldemar Saviku kohtuvigade parandamise avalduse alusel Viljandi Rajooni Rahvakohtu 30.
juuni 1961. a. otsuse Viljandi Rajooni Prokuröri hagis Viljandi Rajooni TSN TK huvides
Viljandi Linna TSN TK, Viljandi Evangeeliumi Kristlaste-Baptistide Usuühingu ja Voldemar
Saviku vastu hoonestuslepingu tühistamiseks.
Viljandi Rajooni Rahvakohtu 30. juuni 1961. a. otsusega tühistati Viljandi Rajooni Riikliku
Notariaalkontori notari tõestatud hoonestusleping Viljandis Uku tänava kvartalis nr. 52 krundi nr. 10-
A tähtajatuks kasutamiseks andmise kohta Voldemar Savikule individuaalelamu ehitamiseks.
Hoonestusleping oli sõlmitud Viljandi Linna TSN Täitevkomitee ja Voldemar Saviku vahel 9. märtsil
1959. a., registri nr. 757 all.
Otsuse põhjenduste kohaselt on toimiku materjalide ja kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate Saureni,
Kahu, Meisteri jt. ütlustega ning kostja Saviku seletusega tõendatud, et Viljandi linnas, Uku tänav 10
majavalduse ehitas Viljandi Evangeeliumi Kristlaste-Baptistide Usuühing annetuste ja korjanduste
arvel oma liikmete tööjõuga palvelaks usuliste talituste läbiviimiseks, kusjuures fiktiivselt on 9.
märtsil 1959. a. V. Saviku nimel sõlmitud Viljandi Linna TSN Täitevkomiteega hoonestusleping ja
teised majavaldusega seotud dokumendid, et näidata Saviku poolt maja ehitamist, mida ta tegelikult
teinud ei ole.
Avaldaja taotleb kohtuotsuse tühistamist ja hagi rahuldamata jätmist, sest: 1) kohtuotsuses pole viidet
materiaalõiguse normile, millele otsus tugineb; 2) maja oli enne otsuse tegemist ekspluatatsiooni
võetud ja kuulus isikliku omandiõiguse alusel avaldajale; 3) avaldajalt individuaalelamu tasuta
äravõtmine ei tuginenud ühelegi materiaalõiguse normile, sest otsuse tegemise ajal kehtis Eestis
ajutiselt jõustatuna Vene NFSV tsiivilkoodeks, mille § 1 järgi olid kodaniku tsiviiilõigused kaitstud
seadusega. Individuaalelamu tasuta äravõtmist tsiviilkoodeks ette ei näinud; 4) hoonestuslepinguga
seonduvad küsimused olid reguleeritud Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeeriumi 18. aprilli
1957. a. ringkirjaga nr. E-1555, mis nägi ette hoonestajale teatud kohustusi, mida avaldaja rikkunud
pole; 5) kohtu järeldused teeseldud tehingu kohta on meelevaldsed ning ei tugine nendel tõenditel,
mis olid kohtu käsutuses. ENSV Ministrite Nõukogu 9. aprilli 1958. a. määrusega nr. 122 kehtestatud
"Juhend individuaalelamute ehituskruntide eraldamise korra kohta ENSV linnades, rajoonikeskustes
ja alevites" punkti 16 kohaselt oli hoonestajalt kohtu korras võimalik ehituskrunti ära võtta vaid
lepinguliste tingimuste rikkumise tõttu. Selliseid rikkumisi kohus tuvastanud pole.
Viljandi Linnavalitsusel ja Viljandi Baptistikogudusel ei ole kohtuvigade parandamise avaldusele
vastuväiteid. Viljandi Haigla leidis, et sisuliselt on võimalik tsiviilasja lahendada ainult siis kui toimik
taastatakse. Haigla ei ole teadlik hoone varasemast võõrandamisest.
Kohtuistungil palus Viljandi Haigla esindaja jätta avalduse rahuldamata.
Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.
Kohus on vääralt kohaldanud otsuse tegemise ajal ENSV territooriumil kehtinud tsiviilkoodeksi
sätteid, leides, et hoonestusleping oli teeseldud tehing. Vaidlusalune hoonestusleping elamu
ehitamiseks Viljandis, Uku tänav 10 sõlmiti 9. märtsil 1959. a., elamu valmis 1960. a. suvel ja võeti
ekspluatatsiooni 7. juulil 1960. a. riikliku komisjoni poolt. Kogu dokumentatsioon individuaalelamu
ehitamiseks ja selle ekspluatatsiooni võtmisel oli avaldaja nimel. Asjaolu, milliste vahenditega ja
kelle tööjõuga avaldaja elamu ehitas, ei muutnud hoonestuslepingut teeseldud tehinguks.
Kui kohus leidis, et hoonestusleping oli teostatud sihiga varjata mõnd teist toimingut, siis tulenevalt
sel ajal Eesti NSV territooriumil kehtinud TsK §-st 35 tulnuks rakendada eeskirju, mis käsitlevad
toimingut, mille teostamist oli tõelikult tahetud. Hoonestusleping oli toiming, mis tõi pooltele
vastastikused õigused ja kohustused. Hoonestusleping ei toonud kaasa kolmandate isikute õiguste ja
huvide rikkumist.
Juhindudes TsKS §-dest 357, 354 lg. 2, kolleegium
o t s u s t a s:
Tühistada Viljandi Rajooni rahvakohtu 30. juuni 1961. a. otsus ja asi saata uueks
läbivaatamiseks samale kohtule.
Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.
Tagastada Voldemar Savikule 7. mail 1996. a. tasutud kassatsioonikautsjon 200 (kakssada)
krooni.
Eesistuja J. Odar
Liikmed L. Laarmaa, J. Luik