3-2-3-21-96 · Riigikohus

3-2-3-21-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 26. septembril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, Viljandi

Haigla esindaja vandeadvokaat M. Normanni osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 16.

septembril 1996. a.

Voldemar Saviku kohtuvigade parandamise avalduse alusel Viljandi Rajooni Rahvakohtu 30.

juuni 1961. a. otsuse Viljandi Rajooni Prokuröri hagis Viljandi Rajooni TSN TK huvides

Viljandi Linna TSN TK, Viljandi Evangeeliumi Kristlaste-Baptistide Usuühingu ja Voldemar

Saviku vastu hoonestuslepingu tühistamiseks.

Viljandi Rajooni Rahvakohtu 30. juuni 1961. a. otsusega tühistati Viljandi Rajooni Riikliku

Notariaalkontori notari tõestatud hoonestusleping Viljandis Uku tänava kvartalis nr. 52 krundi nr. 10-

A tähtajatuks kasutamiseks andmise kohta Voldemar Savikule individuaalelamu ehitamiseks.

Hoonestusleping oli sõlmitud Viljandi Linna TSN Täitevkomitee ja Voldemar Saviku vahel 9. märtsil

1959. a., registri nr. 757 all.

Otsuse põhjenduste kohaselt on toimiku materjalide ja kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate Saureni,

Kahu, Meisteri jt. ütlustega ning kostja Saviku seletusega tõendatud, et Viljandi linnas, Uku tänav 10

majavalduse ehitas Viljandi Evangeeliumi Kristlaste-Baptistide Usuühing annetuste ja korjanduste

arvel oma liikmete tööjõuga palvelaks usuliste talituste läbiviimiseks, kusjuures fiktiivselt on 9.

märtsil 1959. a. V. Saviku nimel sõlmitud Viljandi Linna TSN Täitevkomiteega hoonestusleping ja

teised majavaldusega seotud dokumendid, et näidata Saviku poolt maja ehitamist, mida ta tegelikult

teinud ei ole.

Avaldaja taotleb kohtuotsuse tühistamist ja hagi rahuldamata jätmist, sest: 1) kohtuotsuses pole viidet

materiaalõiguse normile, millele otsus tugineb; 2) maja oli enne otsuse tegemist ekspluatatsiooni

võetud ja kuulus isikliku omandiõiguse alusel avaldajale; 3) avaldajalt individuaalelamu tasuta

äravõtmine ei tuginenud ühelegi materiaalõiguse normile, sest otsuse tegemise ajal kehtis Eestis

ajutiselt jõustatuna Vene NFSV tsiivilkoodeks, mille § 1 järgi olid kodaniku tsiviiilõigused kaitstud

seadusega. Individuaalelamu tasuta äravõtmist tsiviilkoodeks ette ei näinud; 4) hoonestuslepinguga

seonduvad küsimused olid reguleeritud Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeeriumi 18. aprilli

1957. a. ringkirjaga nr. E-1555, mis nägi ette hoonestajale teatud kohustusi, mida avaldaja rikkunud

pole; 5) kohtu järeldused teeseldud tehingu kohta on meelevaldsed ning ei tugine nendel tõenditel,

mis olid kohtu käsutuses. ENSV Ministrite Nõukogu 9. aprilli 1958. a. määrusega nr. 122 kehtestatud

"Juhend individuaalelamute ehituskruntide eraldamise korra kohta ENSV linnades, rajoonikeskustes

ja alevites" punkti 16 kohaselt oli hoonestajalt kohtu korras võimalik ehituskrunti ära võtta vaid

lepinguliste tingimuste rikkumise tõttu. Selliseid rikkumisi kohus tuvastanud pole.

Viljandi Linnavalitsusel ja Viljandi Baptistikogudusel ei ole kohtuvigade parandamise avaldusele

vastuväiteid. Viljandi Haigla leidis, et sisuliselt on võimalik tsiviilasja lahendada ainult siis kui toimik

taastatakse. Haigla ei ole teadlik hoone varasemast võõrandamisest.

Kohtuistungil palus Viljandi Haigla esindaja jätta avalduse rahuldamata.

Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

Kohus on vääralt kohaldanud otsuse tegemise ajal ENSV territooriumil kehtinud tsiviilkoodeksi

sätteid, leides, et hoonestusleping oli teeseldud tehing. Vaidlusalune hoonestusleping elamu

ehitamiseks Viljandis, Uku tänav 10 sõlmiti 9. märtsil 1959. a., elamu valmis 1960. a. suvel ja võeti

ekspluatatsiooni 7. juulil 1960. a. riikliku komisjoni poolt. Kogu dokumentatsioon individuaalelamu

ehitamiseks ja selle ekspluatatsiooni võtmisel oli avaldaja nimel. Asjaolu, milliste vahenditega ja

kelle tööjõuga avaldaja elamu ehitas, ei muutnud hoonestuslepingut teeseldud tehinguks.

Kui kohus leidis, et hoonestusleping oli teostatud sihiga varjata mõnd teist toimingut, siis tulenevalt

sel ajal Eesti NSV territooriumil kehtinud TsK §-st 35 tulnuks rakendada eeskirju, mis käsitlevad

toimingut, mille teostamist oli tõelikult tahetud. Hoonestusleping oli toiming, mis tõi pooltele

vastastikused õigused ja kohustused. Hoonestusleping ei toonud kaasa kolmandate isikute õiguste ja

huvide rikkumist.

Juhindudes TsKS §-dest 357, 354 lg. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Viljandi Rajooni rahvakohtu 30. juuni 1961. a. otsus ja asi saata uueks

läbivaatamiseks samale kohtule.

Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

Tagastada Voldemar Savikule 7. mail 1996. a. tasutud kassatsioonikautsjon 200 (kakssada)

krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed L. Laarmaa, J. Luik