3-2-1-99-96 · Riigikohus

3-2-1-99-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 26. septembril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, vastustaja

O. Terase osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 16. septembril 1996. a.

Erika Terase kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. märtsi

1996. a. otsuse Erika Terase hagis Olev Terase vastu eluruumist väljatõstmiseks.

Erika Teras esitas 10. mail 1995. a. Saare Maakohtusse hagi ES § 41 lg. 1 p. 1 alusel Olev Terase

väljatõstmiseks korterist asukohaga Kuressaare linn Marienthali tn. 19-12. Hagiavalduse kohaselt

lahutati poolte abielu kostja jõhkra käitumise tõttu. Pärast seda on olukord veelgi halvenenud. O.

Teras teeb E. Terasele ja poolte alaealistele lastele kooselu ühises korteris võimatuks - takistab

telefoni ja majapidamisesemete kasutamist, traumeerib lapsi psüühiliselt. Selle tulemusena käib E.

Teras koos lastega psühhiaatriakabinetis ravil.

Maakohus rahuldas hagi. Maakohus luges hageja seletuse, tunnistajate T. Sepa, L. Kaju ja Ene Terase

ütlustega tõendatuks, et O. Teras terroriseerib füüsiliselt ja psüühiliselt endist abikaasat ja lapsi,

mistõttu poolte elamine ühises korteris on võimatu.

O. Teras vaidlustas maakohtu otsuse, leides, et kohus tõlgendas ebaõigesti ES § 41, mis sätestab

eluruumi üürilepingu muutmise mitmel põhjusel. Hageja aga ei ole taotlenud üürilepingu muutmist.

Seda taotlemata ei ole ES § 41 alusel võimalik kedagi välja tõsta. Apellant leidis, et tõenditeks

eluruumist väljatõstmisel ei saa olla tõendid, mis olid aluseks abielu lahutamisele. Peale abielu

lahutamist ei ole ta hageja suhtes vääralt käitunud.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata.

Apellatsioonikohtu otsuse põhjenduste kohaselt võib ES § 41 lg. 1 p. 1 alusel üürniku temaga koos

elava perekonnaliikme või üürile andja nõudel teist eluruumi vastu andmata kohtu

korras välja tõsta üürilepingu alusel eluruumi kasutava isiku, kes oma käitumisega teeb võimatuks

teiste isikute kooselu temaga samas korteris või majas. Ringkonnakohus pidas tunnistajate ütlustele ja

asja materjalidele tuginedes eluruumist väljatõstmist teist eluruumi vastu andmata liialt äärmuslikuks

abinõuks. Tunnistajad T. Sepp ja L. Kaju ei ole viibinud tülide ajal poolte korteris ja teadsid neist

rääkida vaid hageja sõnade järgi. Ene Terase ütlustest ei nähtu, millal ja mis asjaoludel kostja

süüliselt käitus ning kas ta oli sellise käitumise pealtnägija. Asjast nähtub, et poolte omavahelised

suhted on juba pikemat aega halvad. Konflikt on tekkinud põhiliselt ühisvara ja telefoni kasutamise

pärast, mis aga ei ole aluseks kostja väljatõstmisele korterist. Eluruumi on vajadusel võimalik ka

vahetada.

Kassatsioonkaebuses palub E. Teras apellatsioonikohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks

läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaatori põhjendustel on apellatsioonikohus otsuse tegemisel

oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme.

TsKS § 301 lg. 1 rikkumine seisnes selles, et apellatsioonikohus lubas kohtuistungil apellandil

laiendada oma kaebust ka maakohtu tõendite hindamisele ning nende alusel asjaolude tuvastamisele.

Sellest tulenevalt asus apellatsioonikohus kontrollima tõendite hindamise ja nende alusel asjaolude

tuvastamiseõigsust. Apellatsioonikohus, laiendades vastuolus TsKS §-ga 301 lg. 1 kohtuotsuse

läbivaatamise ulatust, rikkus samas ka TsKS § 64 nõudeid, kuna jättis vastustaja ilma võimalusest

vastu vaielda apellandi ringkonnakohtu istungil esitatud põhjendustele.

Apellatsioonikohus, lükates tagasi tunnistajate T. Sepa ja L. Kaju ütlused, kuna tunnistajad ei ole

viibinud tülide ajal poolte korteris ja teadsid neist rääkida vaid hageja sõnade järgi, jättis

tähelepanuta, et maakohus on otsuses võtnud arvesse nende ütlused selles osas, mida nad on vahetult

tajunud. Põhjendamatu on tunnistaja E. Terase ütluste tagasilükkamine põhjusel, et neist ei ole

võimalik aru saada. Tunnistaja ütluste ebaselguse korral tulnuks ta TsKS §-de 98 ja 317 kohaselt

uuesti üle kuulata. Tunnistaja ütluste tagasilükkamine selle ebaselguse motiivil ilma selles sisalduvaid

asjaolusid täielikult välja selgitamata on vastuolus ka TsKS §-ga 92 lg. 1, mille kohaselt peab tõendite

hindamine põhinema asjaolude igakülgsel ja täielikul läbivaatamisel.

Vastustaja O. Teras leiab, et ringkonnakohus ei ole rikkunud protsessiõiguse norme. Kassaatori

sellekohased väited on paljasõnalised, ebakonkreetsed ega ole kooskõlas toimiku materjalidega.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsKS § 347 p. 2 alusel tühistada protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

Tulenevalt TsKS §-st 301 lg. 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

lahendi seaduslikkust ja põhjendatust ainult kaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Nähtuvalt

23. mai 1996. a. kohtuistungi protokollist, laiendas apellatsioonikohus asja läbivaatamise ulatust,

lubades vastuolus TsKS §-is 301 lg. 3 sätestatule, apellandil pärast kaebuse esitamist laiendada oma

kaebust maakohtu otsuses hageja seletuse ja tunnistajate ütlustega tuvastatud asjaoludele, mida ta

apellatsioonkaebuses eivaidlustanud. Apellatsioonkaebuses leidis O. Teras, et maakohus kohaldas

ebaõigesti ES § 41, kuid ta ei vaidlustanud hageja E. Terase seletusel ja tunnistajate T. Sepa, L. Kaju

ja E. Terase ütlustel põhinevat maakohtu järeldust, et poolte elamine ühises eluruumis on muutunud

võimatuks O. Terase süülise käitumist tõttu. Kaebuseks tõendite hindamise peale ei saa lugeda O.

Terase paljasõnalist väidet, et peale abielu lahutamist pole ta korteris süüliselt käitunud.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. märtsi 1996. a. otsus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Erika Terasele 22. aprillil 1996. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Luik

Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa