3-1-1-96-96 · Riigikohus

3-1-1-96-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 17. septembril 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ja liikmed Jüri Ilvest ning Lea

Kalm vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

L.D. jt. süüdistuses KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi.

Menetlusosalisena võttis kriminaalasja läbivaatamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Harju Maakohtu 15. aprilli 1996.a otsusega mõisteti L.D. süüdi KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi ja teda karistati 3-

aastase vabadusekaotusega tingimisi 2-aastase katseajaga. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi S.Z. ja G.K..

L.D. mõisteti süüdi selles, et tema, olles R valveteenistuse vanemkontrolör, ööl vastu 19. märtsi 1995.a,

eelneval kokkuleppel kaaskohtualuste S.Z., G.K.i ja käesolevas kriminaalasjas kohtu alla mitteantud S.K-ga

riisusid R valvataval territooriumil asuvast AS T laost 51,6 tonni mineraalväetist ammooniumfosfaat,

tekitades "veitsi firmale H kokku varalise kahju 98711.- krooni.

Harju Maakohtu 15. aprilli 1996.a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kohtualune L.D..

Apellant väitis, et tal ei olnud ametiseisundit ning tema tööülesanded olid vaid tehnilist laadi. Samas leidis

L.D., et pole tõendatud tema otsene tahtlus riisumise toimepanemiseks. Tulenevalt eeltoodust palus L.D. end

talle esitatud süüdistuses õigeks mõista.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. mai 1996.a otsusega jäeti Harju Maakohtu 15. aprilli

1996.a otsus L.D. suhtes muutmata ja tema apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kriminaalkolleegium leidis, et L.D. oli teadlik riisumisest ning ta tegutses eelneval kokkuleppel ja

kaaskohtualustega koos. Tema ülesandeks oli mitte teha takistusi autode pääslast väljasõiduks.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et juhul kui koos isikuga, kes saab olla KrK § 1411 kuriteo subjektiks,

võtab riisumisest vahetult osa ka mitteametiisik või isik, kellele vara polnud usaldatud ning kelle korralduses

see ei olnud, vastutab see isik KrK § 1411 järgi täideviijana.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. mai 1996.a otsuse peale esitas süüdimõistetu L.D.

kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise

tõttu. L.D. leiab, et kohtu järeldused selle kohta, et tema oli teadlik grupilise riisumise toimepanemisest, on

oletuslik ning tõendamata. Samas leiab kassaator, et pole leidnud tõendamist tema otsene tahtlus ja isikliku

kasusaamise eesmärk talle süüksarvatud kuriteos.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvus kriminaalasja materjalidega ja kuulas ära prokuröri, kes taotles

kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Samas esitas prokurör taotluse väljuda kassatsioonkaebuse piiridest

ning lahendada küsimus L.D. osavõtu astmest ja vormist toimepandud grupilises kuriteos. Riigikohtu

kriminaalkolleegium nendib, et L.D. kassatsioonkaebuses toodud põhjendused olid kohtuliku arutamise

objektiks nii maa- kui ka ringkonnakohtus. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub asjas tehtud

kohtulahenditega neis toodud motiividel.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p 1 ja § 65 lg 1, KrK § 1411 lg 3 p 1, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Jätta Harju Maakohtu 15. aprilli 1996.a. otsus ja Tallina Ringkonnakohtu 27. mai 1996.a. otsus L.D. suhtes

muutmata.

2. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 17. septembrist 1996.a. ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Eerik Kergandberg

Liikmed: Jüri Ilvest, Lea Kalm