3-1-1-93-96 · Riigikohus

3-1-1-93-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 17. septembril 1996. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Ilvest ja Lea

Kalm vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi

kriminaalasja T.N. süüdistuses KrK § 161 järgi.

Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa kohtualune T.N., tema kaitsja vandeadvokaat Uno Lõhmus,

tsiviilhageja esindaja K.K. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Põlva Maakohtu 29. märtsi 1996. a otsusega tunnistati T.N. süüdi KrK

§ 161 järgi ja karistati 3-kuulise vabadusekaotusega. KrK § 47 lg 1 alusel vabastati ta üheaastase katseajaga

karistuse kandmisest. T.N. mõisteti süüdi selles, et tema ametiisikuna töötades alates 1. detsembrist 1972. a

kuni 1. juunini 1993. a Värska sovhoosi mineraalveetsehhi juhatajana ja täites haldamis-, juhtimis-,

organisatsioonilisi-, operatiivseid- ning materiaalsete väärtuste liikumist korraldavaid ülesandeid, kasutas ära

oma ametiseisundit tahtlikult teenistushuvide vastaselt. Ajavahemikul 24. maist 1993. a kuni 1. juunini

1993. a andis ta korralduse raamatupidajatele M.K-le ja S.O-le väljastada arved toodangu kohta tasumiseks

mitte Värska sovhoosi, vaid eraaktsiaseltsi VV arveldusarvele. Värska sovhoosil puudus võimalus kasutada

toodangu müügist laekunud summasid. Kirjeldatud tegevusega tekitati Värska sovhoosile 128 792 kr

ulatuses varalist kahju.

Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused süüdimõistetu T.N. kaitsja vandeadvokaat Sirje Must ja

tsiviilhageja esindaja Värska sovhoosi põllumajandusreformi haldur K.K.. Kaitsja taotles Põlva Maakohtu

süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja antud asjas menetluse lõpetamist; tsiviilhageja esindaja taotles

maakohtu otsuse tühistamist väljamõistetud tsiviilhagi osas.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. mai 1996. a otsusega jäeti Põlva Maakohtu otsus muutmata

ja apellatsioonkaebused rahuldamata.

Nimetatud ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse kohtualuse T.N. kaitsja vandeadvokaat

U. Lõhmus. Kassatsioonkaebuses taotleb ta Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja T.N.

õigeksmõistmist. Kaebust põhistatakse alljärgnevalt:

1. T.N.le süüksarvatud teod ei ole seotud tema kui Värska sovhoosi mineraalveetsehhi juhataja

õiguspädevuse ärakasutamisega. T.N. ei olnud pädev andma korraldusi raamatupidajatele M.K-le ja S.O-le

ning need korraldused ei olnud täitmiseks kohustuslikud. Seetõttu pole alust rääkida teo toimepanemisest

ametiseisundit ära kasutades.

2. Ringkonnakohtu otsuses sisaldub seisukoht, et ametiseisundit saab kuritarvitada ettevaatamatusest. KrK

§ 161 järgi on karistatav ainult tahtlikult toimepandud tegu, tagajärje suhtes võib esineda ettevaatamatus.

3. Eristatakse varaliste õiguste ja vara ülemineku aega. Mööndes, et omandiõigus varale on üle läinud

10. juunil 1993. a peab kaitsja võimalikuks, et varalised õigused läksid üle märksa varem.

4. Nii tervikvara enampakkumisel 21. aprillil 1993. a kui ka tervikvara üleandmisel 10. juunil 1993. a oli

vara hind 1,3 milj. krooni. Sellest järeldub, et vara ja vahendite tegelik hind enampakkumisel ja üleandmisel

ei omanud tähtsust.

Kassaator leiab, et nii esimese astme kui ka ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud kriminaalseadust ja KrK

§-s 161 dispositsiooni sisustavaid õigusakte ning teinud põhjendamatult süüdimõistva kohtuotsuse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud kohtualuse T.N. ja tema

kaitsja vandeadvokaat U. Lõhmuse seletused, kes toetavad kassatsioonkaebust ning tsiviilhageja esindaja

K.K. ja Riigiprokuratuuri prokurör M. Püssi seletused, mille kohaselt ringkonnakohtu otsus ei kuulu

muutmisele ega kassatsioonkaebus rahuldamisele,

l e i d i s:

I. Tartu Ringkonnakohus on põhistatult nõustunud Põlva Maakohtu seisukohaga, selles et T.N. oli Värska

sovhoosi mineraalveetsehhi juhatajana ametiisik. Värska sovhoosi direktori G.M. 7. juuni 1992. a

käskkirjaga nr.18, viidi kõik sovhoosi tootmisüksused isemajandamisele. Kriminaalasjas tuvastatud

faktilistest asjaoludest nähtub vaieldamatult, et mineraalveetsehhi juhatajana - ühe isemajandava

tootmisüksuse juhina, olid T.N-l tulenevalt juba oma ametikohast ülesanded, mis olid seotud inimeste

tegevuse planeerimise, organiseerimise ja vahetu juhtimisega tootmisprotsessis. Samuti korraldas ta

materiaalsete väärtuste liikumist, mis tähendas muuhulgas ka seda, et ta pidi tagama mineraalvee tootmisest

saadud tulu laekumise Värska sovhoosile. Lisaks käskkirjadele 30. novembrist 1972. a nr. 107-k ja 7. juunist

1992. a nr. 18, milledest nähtub, et T.N. omas Värska sovhoosis juhtimisega seonduvat ametikohta, on

tõenditeks ka tunnistajate ja süüdistatava enda ütlused. Riigikohus ei nõustu kassaatori väidetega selles, et

tunnistajate ütlustega ei või ega saa tuvastada T.N. ametiseisundit. KrMK § 48 kohaselt on kriminaalasjas

tõendiks igasugused faktilised andmed, mille tuvastamiseks kasutatakse ka tunnistaja, süüdistatava ja

kohtualuse ütlusi. Asjaolu, et Värska sovhoosi juhtkond ei taganud nõuetekohaselt sovhoosi

dokumentatsiooni säilimist, ei välista isikul ametialaste funktsioonide olemasolu KrK § 160 mõttes.

II. Ametiseisundi ärakasutamise all mõeldakse ametiisiku poolt oma õiguspädevuse ärakasutamist, s.t. sellist

tegu, mis on võimalik üksnes seetõttu, et isikul on ettevõtte ülesannete täitmisel teatud volitused.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kuni 24. maini 1993. a laekus raha realiseeritud toodangu eest Värska

sovhoosi arveldusarvele. Raha laekumine sovhoosi arveldusarvele oli igati seaduspärane, sest toodangu

valmistajaks oli Värska sovhoosi mineraalveetsehh. Seoses põllumajandusreformi läbiviimisega ostis

mineraalveetsehhi juhataja T.N. enampakkumisel tervikvarana 21. aprillil 1993. a mineraalveetsehhi.

28. aprillil 1993. a asutas T.N. koos sovhoosi direktor G.M. ja U.J-ga eraaktsiaseltsi VV. 26. mail 1993. a

kinnitati enampakkumise tulemused põllumajandusreformi komisjoni poolt. Kuid juba kaks päeva enne

komisjoni otsust, 24. mail 1993. a, andis sovhoosi tsehhijuhataja T.N. tsehhi raamatupidajatele ebaseadusliku

korralduse kanda toodangu realiseerimisest laekuv tulu eraaktsiaseltsi VV arvele. Tegemist oli õigusvastase

korraldusega, mille tulemusena Eesti Vabariigile kuuluva riikliku ettevõtte vara laekus eraaktsiaseltsi VV

arvele. T.N. oli teadlik korralduse ebaseaduslikkusest, sest kinnitamata olid enampakkumise tulemused ja

sõlmimata varade üleandmise akt (I kd tl.188). 10. juunil 1993. a on koostatud akt, millega

mineraalveetsehhi tervikvara võtjale, s.o. T.N-le, vastavalt reformikavale läksid üle ka selle tervikvara

töötajad. Nimekirjas on mineraalveetsehhi raamatupidajad M.K. ja S.O. Järelikult olid mõlemad

raamatupidajad tsehhijuhatajale T.N-le alluvad töötajad ja täitsid viimase ebaseaduslikku korraldust.

Kohtueelsel uurimisel on asutud seisukohale, et M.K. ja S.O. tegevuses puudub ametiseisundi

kuritarvitamise koosseis ja nimetatud määrus on siiani seadusjõus.

Kassaatori väidab, et T.N. ei olnud pädev andma raamatupidajatele korraldusi ja kui ta ka andiski korraldusi,

siis ei olnud need täitmiseks kohustuslikud ning seega on välistatud ametiseisundi ärakasutamine.

Kriminaalasja arutamisel nii Põlva Maakohtus kui ka Tartu Ringkonnakohtus on tõendatud, et

väljakujunenud töökorralduse kohaselt allusid raamatupidajad T.N-le. Realiseerida oma tahet - kanda

sovhoosile laekunud raha üle temale kuuluva aktsiaseltsi arvele, sai T.N. ainult seetõttu, et ta kasutas ära

tegelikkuses väljakujunenud raamatupidajate alluvust temale kui tsehhijuhatajale ja saabuvat alluvussuhet

tema kui aktsiaseltsi VV ühe omaniku ja tegevdirektori ning seltsi töötajate vahel. Seega on Riigikohus

seisukohal, et arvestades tegelikult väljakujunenud töökorraldust ja alluvussuhteid Värska sovhoosi

isemajandavas mineraalveetsehhis, kasutas tsehhijuhataja T.N. oma õiguspädevust teenistushuvide vastaselt

ja põhjustas sellega olulise kahju.

III. Kassatsioonkaebuses rõhutatakse erisust varaliste õiguste ja vara ülemineku tähtaegades. Mööndes, et

tervikvara läks T.N-le üle 10. juunil 1993. a, ei välista kaitsja võimalust, et mingid varalised õigused võisid

üle minna varem. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassaatori väidetega, et 1993 aastal võis esineda

varaliste õiguste ja vara ülemineku erinevaid tähtaegu. Samas peab Riigikohus vajalikuks märkida, et

põllumajandusreformi seaduses, Värska sovhoosi reorganiseerimise kavas, enampakkumisel,

põllumajandusreformi komisjoni otsustes ega aktis tervikvara üleandmise kohta, ei nähtud ette võimalust, et

T.N-le läksid varalised õigused enne vara üleminekut. Samuti pole T.N. ise viidanud ühelegi alusele, millega

oleks temale varalised õigused varem üle läinud. Seega on kassaatori väide paljasõnaline ega tulene

kriminaalasjas tuvastatud faktilistest asjaoludest.

IV. Riigikohus sedastab, et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse kirjeldav-motiveeriv osa on

sisuliselt vastuolus. Ringkonnakohus leidis, et Põlva Maakohtu otsus on õige, seaduslik ja küllaldaselt

motiveeritud ega pidanud vastavalt AKKS §-le 29 lg 5 vajalikuks selles toodud motiive korrata. Põlva

Maakohus tunnistas T.N. süüdi KrK § 161 järgi, motiveerides otsuses, et kohtus on leidnud tõendamist T.N.

poolt oma ametiseisundi tahtlik ärakasutamine. T.N. oli teadlik mineraalveetsehhi varade omandiõiguse

ülemineku ajast ning arvete väljastamise korraldamisel tegutses ta otsese tahtlusega.

Tunnistades eeltoodud seisukoha õigeks ja seaduslikuks, täiendas ringkonnakohus siiski antud õiguslikku

hinnangut väitega, et : "T.N. võis ja pidi aru saama, et kuni mineraalveetsehhi tervikvarade üleandmiseni AS-

le VV puudus tal õigus anda korraldus kanda mineraalveetsehhi toodangu realiseerimise eest laekuvad

summad AS VV arveldusarvele." Väljendatud seisukoht - võis ja pidi aru saama, osundab, et tegu on toime

pandud ettevaatamatuse tõttu, mis on vastuolus ringkonnakohtu poolt varem väljendatud seisukohaga, et õige

on maakohtu otsus, mille kohaselt T.N. tegutses otsese tahtlusega. Riigikohus nõustub kaitsja seisukohaga, et

ametiseisundi kuritarvitamine on ainult tahtlikult toimepandud kuritegu ja peab vajalikuks rõhutada, et

analoogiliselt nõudega, mille kohaselt kohtu järeldused peavad olema kooskõlas kohtu poolt tuvastatud

asjaoludega, ei tohi kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas sisalduvad konstateeringud olla ei omavahel

vastuolus ega vastuolus ka kohtuotsuse resolutiivosaga.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p 3, 64 p 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada osaliselt Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. mai 1996. a otsus T.N.

süüdistusasjas, jättes kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivast osast välja lause:

"Ringkonnakohus leiab, et T.N. võis ja pidi aru saama, et kuni mineraalvee tsehhi

tervikvarade üleandmiseni AS-le VV puudus tal õigus anda korraldus kanda mineraalvee

tsehhi toodangu realiseerimise eest laekuvad summad AS VV arveldusarvele."

2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

3. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Riigikohtu otsus jõustub 17. septembril 1996. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Eerik Kergandberg

Liikmed: Jüri Ilvest, Lea Kalm