3-1-3-22-96 · Riigikohus

3-1-3-22-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 10. septembril 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Lea Kalm ja Peeter Vaher

vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi

kriminaalasja A.S. süüdistuses KrK § 197 lg 2 p 1 järgi.

Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tallinna Linnakohtu 19. veebruari 1996.a otsusega tunnistati A.S.

süüdi KrK § 197 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati üheaastase vabadusekaotusega. KrK § 41 alusel liideti sellele

karistusele osaliselt Tallinna Linnakohtu 8. mai 1995.a otsusega tingimuslikult mõistetud kaks aastat

vabadusekaotust. Lõplikuks karistuseks loeti kaks aastat ja 6 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas,

kusjuures kantud karistusaja hulka arvati vahi all viibitud aeg 7. juunist 1994.a kuni 5. septembrini 1994.a.

Süüdimõistetu vaidlustas eelnimetatud otsuse apellatsiooni korras ja taotles kergemat karistust. Tallinna

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 1996.a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu 19. veebruari

1996.a otsus muutmata ja esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata.

Avalduse kohtuvea parandamiseks esitas Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber, kes leiab, et A.S-l on kahel

korral - nii linnakohtu 8. mail 1995.a mõistetud karistusest kui ka 19. veebruaril 1996.a mõistetud karistusest

maha arvatud eelvangistuses viibimise aeg 7. juunist 1994.a kuni 5. septembrini 1994.a. Prokurör taotleb

Tallinna Linnakohtu 9. veebruari 1996.a ja Tallinna Ringkonnakohtu 24. aprilli 1996.a otsuste osalist

tühistamist ja juba eelnevalt arvesse võetud eelvangistuse aja mitte mahaarvamist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, kes

toetab esitatud avaldust,

l e i d i s:

Tallinna Linnakohus on 8. mail 1995.a juhindunud KrK §-s 45 sätestatud nõudest ja A.S. süüdimõistmisel

ning karistamisel arvestanud eelvangistusaja 7. juunist 1994.a kuni 5. septembrini 1994.a karistuse tähtaja

hulka (tl 40). Hilisemas kohtuotsuses 19. veebruaril 1996.a on linnakohus eksinud ja uuesti arvanud sama

eelvangistuse aja juba ärakantud karistuse hulka (tl 128). Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ei

ole linnakohtu viga süüdimõistetu apellatsioonkaebuse lahendamise raames saanud parandada ja seetõttu

tuleb Riigikohtu kriminaalkolleegiumil tühistada kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu kohtuvea

parandamise korras nii Tallinna Linnakohtu kui ka Tallinna Ringkonnakohtu otsused A.S-le lõplikult

mõistetud ärakandmisele kuuluva karistuse osas. Kuna pärast kohtuvea parandamist pikeneb reaalselt

ärakandmisele kuuluv karistusaeg, siis ei saa Riigikohus teha ise uut otsust ilma süüdimõistetu olukorda

raskendamata ja seetõttu kuulub kriminaalasi tagastamisele Tallinna Linnakohtule.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p 2, 64 p 3 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 1996.a ja Tallinna

Linnakohtu 19. veebruari 1996.a otsused A.S. süüdistusasjas KrK § 197 lg 2 p 1 järgi temale

mõistetud ja ärakandmisele kuuluva lõpliku karistuse osas.

2. Kriminaalasi saata uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule.

3. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada osaliselt.

Otsus jõustub 10. septembril 1996.a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Rätsep

Liikmed: Lea Kalm, Peeter Vaher