3-1-1-92-96 · Riigikohus

3-1-1-92-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 10. septembril 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik

Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

A.V. süüdistuses KrK § 85 lg 2 järgi.

Menetlusosalisena võttis kriminaalasja läbivaatamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A.V. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 85 lg 2 järgi selles, et tema,

olles omandanud 1994.a augustis eeluurimisel tuvastamata isiku käest võltsitud EV 500-krooniseid rahatähti:

13. augustil 1994.a V maakonnas AS TK kaupluses tasus kauba eest teadvalt võltsitud 500-kroonise

rahatähega (seerianumber AB659261) ning lahkus seejärel ostetud kaubaga kauplusest;

14. augustil 1994.a V maakonnas AS AM tanklas maksis autokütuse eest teadvalt võltsitud 500-kroonise

rahatähega (seerianumber AB659261), misjärel lahkus tanklast koos ostetud kütusega;

15. augustil 1994.a V maakonna AS TP kaupluses püüdis maksta isikule leppenimega "V.V." ostu eest

teadvalt võltsitud 500-kroonise rahatähega, kuid võltsingu avastamisel tasus ostu eest käibeloleva

rahatähtedega, võttes võltsitud rahatähe kaasa;

15. augustil 1994.a R maakonnas K-s kaupluses T püüdis maksta isikule leppenimega "A.L." ostu eest

teadvalt võltsitud 500-kroonise rahatähega, kuid võltsingu avastamisel lahkus kauplusest võttes võltsitud

rahatähe kaasa, jättes ostu sooritamata. Ühtlasi anti A.V. kohtu alla süüdistatuna KrK § 113 järgi.

Viljandi Maakohtu 15. aprilli 1996.a otsusega mõisteti A.V. süüdistuses KrK § 85 lg 2 järgi õigeks

kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kohtuistungil lõpetati menetlus kohtualuse süüdistuses KrK § 113 järgi

kannatanute leppise tõttu kohtualusega.

Maakohus, hinnates tõendeid kogumis leidis, et A.V. poolt süstemaatiline võltsitud 500-krooniste rahatähtede

käibelelaskmine ei ole usaldusväärselt tõendatud.

Viljandi abiprokurör Margus Gross esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Viljandi Maakohtu

õigeksmõistev otsuse tühistada. Apellant leidis, et anonüümsete tunnistajate "F" ja "R.R" ütlustega on

tõendatud, et A.V. laskis teadlikult ja süstemaatiliselt käibele valeraha.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. mai 1996.a otsusega tühistati Viljandi Maakohtu

õigeksmõistev otsus osaliselt ja A.V. tunnistati süüdi KrK § 85 lg 2 järgi, mõistes karistuseks 5 aastat ja 6

kuud vabadusekaotust. Sellele karistusele liideti osaliselt KrK § 41 järgi eelmise kohtuotsusega mõistetud

ärakandmata karistus. Lõplikuks karistuseks loeti 6 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.

Kriminaalkolleegium, tuginedes kriminaalasaja kogutud tõenditele, leidis, et A.V. käitumises on leidnud

tõendamist KrK § 85 lg 2 kuriteokoosseisu subjektiivne külg - otsene tahtlus.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. mai 1995.a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse

süüdimõistetu A.V kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut.

Kassaator leiab, et ringkonnakohus ei ole hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis ja on võtnud otsuse

tegemisel aluseks vaid süüstavad tõendid, jättes tähelepanuta tunnistajate ütlustes sisalduvad vastuolud.

Samuti ei nõustu kassaator ringkonnakohtu seisukohaga, et A.V. lasi teadlikult käibele võltsitud 500-

krooniseid rahatähti. Ringkonnakohtu järeldused kuriteokoosseisu subjektiivse külje osas on kassaatori

arvates oletuslikku laadi ning ebaõiged.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri, kes

taotles Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse muutmata ning kassatsioonkoaebus rahuldamata

jätmist,

l e i d i s :

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse kirjeldav-motiveerivas osas on käsitletud kõiki

kohtulikul arutamisel uuritud tõendeid ning neile on antud hinnang, mis põhineb kohtu siseveendumusel

nagu seda nõuab KrMK § 50 lg 1. Kassaatori väide selle kohta, et kohus on võtnud otsuse tegemisel aluseks

vaid süüstavad tõendid, on õige, kuid kohtu selline teguviis ei saa seada kahtluse alla kohtuotsuse

seaduslikkust. Riigikohtu kriminaalkolleegium osundab siinjuures asjaolule, et KrMK § 50 käsitleb tõendite

hindamist nende kogumis, kuid see säte ei nõua nagu ekslikult arvab kassaator, kõikide tõendite aluseks

võtmist kohtuotsuse tegemisel. KrMK § 274 p 2 ja 3 sätestavad, et kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas

näidatakse kohtulikul uurimisel kindlakstehtud asjaolud ja tõendid, mille põhjal kohus loeb need asjaolud

tuvastatuks. Samuti näidatakse motiivid, miks kohus rajab oma otsuse just nimelt nendele tõenditele ja

loeb mitteusaldusväärseks muud kriminaalasjas leiduvad tõendid.

Tartu Ringkonnakohtu kasseeritud otsuses on kõiki neid kriminaalmenetluse sätteid täpselt järgitud, mistõttu

puudub alus kohtuotsuse tühistamiseks.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. mai 1996.a. otsus A.V. suhtes jätta muutmata,

kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 10. septembril 1996.a. ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Herbert Lindmäe

Liikmed: Jüri Ilvest. Eerik Kergandberg