3-1-1-88-96 · Riigikohus

3-1-1-88-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 10. septembril 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter

Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

Eduard Purre süüdistuses KrK § 115 lg 2 p 3 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu E. Purre, tema kaitsja vandeadvokaat

Vello Treial ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et E. Purre anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 115 lg 2 p 3 järgi

selles, et olles alkoholijoobes 21. aprilli 1995.a öösel Kõrgessaare vallas Kõpu Eriinternaatkooli

lähedal haaras alaealise N. K juustest, ähvardas ära tappa, lõi talle käega selga ning seejärel astus

kannatanuga vägivaldsesse suguühendusse.

Hiiu Maakohtu 6. märtsi 1996.a otsusega mõisteti E. Purre KrK § 115 lg 2 p 3 järgi õigeks

kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Maakohus jõudis järeldusele, et E. Purre poolt füüsilise vägivalla tarvitamine või sellega

ähvardamine ei ole tõendatud. Kohus leidis, et E. Purre poolne ähvardus ei olnud nii tõsine, et murda

N. K tõeline vastupanu ning kannatanu ei teinud katset põgeneda ega vastu hakata.

Hiiu Maakohtu 6. märtsi 1996.a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Lääne prokurör

Elfrida Kuldsaar ja apellatsioonkaebuse kannatanu esindaja Liia Toome. Protestis paluti tühistada

maakohtu õigeksmõistev otsus , sest see ei rajane kriminaalasjas kogutud tõenditel. Apellant leidis, et

kohus on jätnud tähelepanuta kannatanu järjepidevalt üheselt antud ütlused ja teised asjas kogutud

ning kohtus kontrollitud tõendid. Kannatanu esindaja L. Toome palus Hiiu Maakohtu õigeksmõistev

otsus tühistada ning mõista E. Purre süüdi N. K vägistamises.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. mai 1996.a otsusega tühistati Hiiu Maakohtu 6.

märtsi 1996.a otsus ning E. Purre tunnistati süüdi KrK § 115 lg 2 p 3 järgi ja mõisteti karistuseks 4

aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.

Kohtukolleegium, hinnates kogutud tõendeid kogumis leidis, et kannatanu ütlused toimunu kohta on

usaldusväärsed ning need on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Ringkonnakohus leidis, et

kohtualuse ütlused ei ole usaldusväärsed ja ta püüab vähendada oma süüd. Kohtukolleegium jõudis

järeldusele, et E. Purre pani vägivallaga ja vägivallaga ähvardades, mis oli eesmärgi saavutamise

vahendiks, toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KrK § 115 lg 2 p 3 järgi.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. mai 1996.a otsuse peale esitas

kassatsioonkaebuse süüdimõistetu E. Purre.

Kassaator eitab täielikult vägivalla kasutamist või selle kasutamisega ähvardamist, kinnitades, et

nimetatud kuupäeval ja kohas olid nad N. K-ga vabatahtlikult sugulises vahekorras. E. Purre väidab,

et kannatanu poolt nii eeluurimisel kui ka kohtus antud ütlused on vastuolulised ning ebajärjepidevad.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud

süüdimõistetu ja tema kaitsja, kes palusid kassatsioonkaebuse rahuldada ning prokuröri, kes taotles

kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist,

l e i d i s :

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus on seaduslik ja ei kuulu tühistamisele.

Kohus on kõiki tõendeid kriminaalmenetluse nõuete kohaselt analüüsinudja hinnanud ning tulnud

põhjendatult järeldusele, et E. Purre pani toime alaealise N. K vägistamise. Ringkonnakohtu otsuses

on õigesti viidatud sellele, et kannatanu on uurimise algusest alates kuni ringkonnakohtu istungini

andnud sisult üheseid ja faktiliste asjaoludega kattuvaid ütlusi. Kannatanu ütluste õigsuses pole alust

kahelda veel seetõttu, et need ütlused kattuvad tunnistaja Ülo Särgi ütlustega, kes ainsana viibis

sündmuskoha vahetus läheduses. Ringkonnakohus on õigesti hinnanud E. Purre poolt antud ütlusi

kriitiliselt, sest kohtualuse ütlused, mis on paljasõnalised ja vastuolus teiste kriminaalasjas leiduvate

tõenditega, ega ole kohtule siduvaks.

Karistuse mõistmisel kohtualusele on Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium järginud KrK §

36 sätteid ja võtnud arvesse E. Purre poolt toimepandud kuriteo raskust, laadi ning tema isikut.

Vastutust raskendava asjaoluna arvestas kohus kuriteo toimepanemist alkoholijoobes, kergendavad

asjaolud puudusid.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, KrMK § 89 lg-st 1, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. mai 1996.a otsus Eduard Purre

süüdistuasjas KrK § 115 lg 2 p 3 järgi muutmata.

2. Süüdimõistetu Eduard Purre kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Välja mõista Eduard Purrelt kohtukulu riigituludesse kaitsja osavõtu eest Riigikohtu istungist.

Kohtuotsus jõustub 10. septembril 1996.a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja : Lea Kalm

Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher