3-1-1-85-96 · Riigikohus

3-1-1-85-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 3. septembril 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

H. S. süüdistuses KrK § 107 lg 2 p 1 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et H. S. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 100 järgi selles, et tema, olles

alkoholijoobes, 28. jaanuaril 1996.a kella 18.30-19.00 paiku X maakonnas X külas X tee 7 asuva elamu ees

vastastikuses kakluses lõi kaasasoleva pussnoaga tahtlikult V. T. südame piirkonda, mille tagajärjel

kannatanu mõne aja pärast suri.

Saare Maakohtu 8. aprilli 1996.a otsusega kvalifitseetiti H. S. poolt toimepandud kuritegu ümber KrK § 107

lg 2 p 1 järgi ja teda karistati 7-aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas.

Maakohus asus seisukohale, et kohtus ei leidnud tõendamist asjaolu, et H. S.soovis või möönis V. T. surma

saabumist.

Saare Maakohtu 8. aprilli 1996.a otsuse peale esitas Saaremaa abiprokurör Avo Lumiste apellatsioonprotesti,

milles taotles eeltioodud otsuse tühistada kohtuotsuses sisalduvate kohtu järelduste mittevastavuse tõttu

faktilistele asjaoludele ja mõista H. S. süüdi KrK § 100 järgi.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. mai 1996.a otsusega jäeti Saare Maakohtu 8. aprilli

1996.a otsus muutmata, apellatsioonprotest rahuldamata.

Kriminaalkolleegium leidis, et H. S., lüües ühe korra tahtlikult noaga V. T. rindkere piirkonda, sai aru, et ta

tekitab kehavigastuse, konkretiseerimata seejuures tekitatava kehavigastuse raskusastet. Ringkonnakohus

asus seisukohale, et konkretiseerimata kaudse tahtlusega kehavigastuse tekitamisel tuleb kuritegelik

käitumine kvalifitseerida lähtudes tegelikult tekitatud kehavigastuse raskusastmest. H. S. teole juriidilise

kvalifikatsiooni andmisel lähtus ringkonnakohus ka Riigikohtu 15. augusti 1995.a otsusest nr III-1/1-52/95

D. T. süüdistusasjas.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. mai 1996.a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse

riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber.

Kassaator taotleb Saare Maakohtu 8. aprilli 1996.a ja Tallinna Ringkonnakohtu 27. mai 1996.a otsuse

tühistamist kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Prokurör leiab, et kui süüdlane nägi ette ja möönis

kannatanu surma võimalikkust, milline tagajärg tema noalöögist tegelikult saabuski, tuleb toimepandu

kvalifitseerida kaudse tahtlusega toimepandud tapmisena. Kuna süüdimõistetu lõi tahtlikult 9,3 cm pikkuse

pussnoaga V. T. südame piirkonda, nägi ta ette ja möönis kannatanu surma saabumist. Kassaator peab

mitteasjakohaseks ringkonnakohtu otsuses sisalduvat viidet Riigikohtu 15. augusti 1995.a otsusele nr III-1/1-

52/95.

Kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri, kes toetas protesti ja

taotles asjas toimunud kohtulahendite tühistamist,

l e i d i s :

Protestis esitatud seisukoht Riigikohtu 15.augusti 1995.a. otsuses nr. III-1/1-52/95 sisalduvate järelduste

kohaldamatusest käesoleva kaasuse puhul on põhjendatud. Nimetatud otsuses käsitleti juhtumit, mil

kannatanut peksti rusikatega valimatult kehasse ja pähe. Sellise vägivalla puhul möönab süüdlane mistahes

kehavigastuse tekitamist.

Käesoleval juhul kasutas H. S. V. T. ründamiseks 9,3 cm pikkuse teraga pussnuga. On üldtuntud tõsiasi, et

igasuguse lõikamiseks, torkamiseks või raiumiseks valmistatud esemega inimkeha elutähtsasse, eriti pea ja

rindkere, piirkonda kehavigastuse tekitamine võib kaasa tuua rünnatava surma. Seega lüües kannatanut

sellise esemega ning jõuga, mis on küllaldane keha pehmete kudede läbimiseks ning siseorganiteni

ulatumiseks, möönab süüdlane igasuguse tagajärje, sh ka surma saabumist. Sellisel juhul süüdlane

möönab surma saabumise võimalust ühena võimalikest tagajärgedest, kuid suhtub sellesse ükskõikselt. Kuna

kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et V. T. surm saabus vahetult ja otseselt H. S. noalöögi tagajärjel,

tuleb tema käitumine kvalifitseerida tahtliku tapmisena, kusjuures subjektiivsest küljest on see tegu toime

pandud kaudse tahtlusega.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 2; 64 p. 3 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Saare Maakohtu 08. aprilli 1996.a. otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 27. mai 1996.a. otsus H. S.

inkrimineeritud kuriteo kvalifikatsiooni ja talle mõistetud karistuse osas ning saata kriminaalasi uueks

kohtulikuks arutamiseks Saare Maakohtule teises kohtukoosseisus.

Kassatsioonprotest rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 03. septembril 1996.a. ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep