Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-86-96 ECLI:EE:RK:1996:3.2.1.86.96.248 AI generated

3-2-1-86-96 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-86-96
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, RAS-i Termak esindaja vandeadvokaat J. Tedderi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 10. juunil

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-86-96 · Riigikohus: Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, RAS-i Termak esindaja vandeadvokaat J. Tedderi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 10. juunil

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-2-1-86-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 20. juunil 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, RAS-i

Termak esindaja vandeadvokaat J. Tedderi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 10. juunil

1996. a.

RAS-i Termak kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. märtsi

1996. a. otsuse Alfrit Aberuti hagis RAS-i Termak vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks

tunnistamiseks ja hüvise nõudes.

Hageja töötas RAS-s Termak 1. juulil 1993. a. ja 31. jaanuaril 1994. a. määramata ajaks sõlmitud

töölepingute alusel kiirabiautode kolonnis 1. liigi autojuhina Tallinnas ja Harju maakonnas. 15. juulil

1995. a. lõpetas kostja hagejaga töölepingud TLS § 86 p. 4 alusel ametikohale mittevastavuse tõttu.

Hagiavalduses palus A. Aberut tunnistada töölepingute lõpetamine ebaseaduslikuks ning mõista

kostjalt välja hüvitus kuue kuu keskmise palga ulatuses - 14 230 krooni 20 senti. Tööle ennistamisest

hageja loobus. Hageja leidis, et on töötanud kiirabiauto juhina alates 14. juulist 1980. a. ning täitnud

töökohustusi korralikult. Ka ei ole kostja toonud mingeid konkreetseid asjaolusid, miks hageja ei

vasta peale 15 aastast töötamist enam kiirabiauto juhi ametikohale.

Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt võib tööandja töölepingu TLS § 86 p. 4

alusel lõpetada, kui töötaja ei tule oma tööülesannete täitmisega toime ebapiisava tööoskuse või

tervise tõttu. Töötaja kutseoskusi hindab tööandja. Hagejale pakutud teisest tööst ta keeldus.

Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse, tunnistas töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ja

mõistis kostjalt hageja kasuks välja 14 230 krooni 20 senti ja riigilõivu. Apellatsioonikohus leidis, et

tööandja ei ole esitanud kaalukaid põhjendusi hageja kutseoskuste tõttu tööle mittevastavuse kohta.

Hageja on töötanud kiirabiauto juhina 15 aastat, tal on juhiluba ning asjas ei ole esitatud fakte

tööoskuste puudumise kohta. Töötaja tervise vastavus tehtavale tööle määratakse TLS § 101 lg. 3

kohaselt kindlaks arsti otsusega. Selline arsti otsus hageja mittevastavuse kohta asjas puudub.

Kassatsioonkaebuses palus RAS Termak tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leiab, et apellatsioonikohus on vääralt kohaldanud

materiaalõigusnormi. Ka on kohus jätnud tõenditele hinnangu andmata.

Vastustaja ei nõustu kaebusega ning leidis, et apellatsioonikohtu otsus on õige.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsKS § 347 p. 1 ja 2 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Töölepingu lõpetamisel TLS § 86 p. 4 alusel tugines tööandja Tallinna Kiirabi peaarsti 11. juuni

1995. a. kirjale, mille kohaselt mõned autojuhid, sealhulgas ka A. Aberut, ei ole suutelised töötama

kiirabiauto juhtidena ja 1995. a. juulis koostatud kiirabi arstide kirjas esitatud põhjendustele A.

Aberuti mittevastavusest kiirabiautojuhi tööle. Apellatsioonikohus ei ole nimetatud asjaolusid

hinnanud ega otsuses märkinud, miks esitatud põhjendusi A. Aberuti tehtavale tööle mittevastavuse

kohta ei loe kohus piisavateks, rikkudes sellega TsKS § 232 lg. 4 sätteid.

Apellatsioonikohtu seisukoht, et TLS § 86 p. 4 alusel saab töölepingu lõpetada üksnes tööoskuse

puudumist tõendavatele konkreetsetele faktidele tuginedes, ei ole õige. TLS §-st 101 lg. 3 tulenevalt

on tööandjal õigus hinnata töötaja kutseoskuse vastavust ametikohale või tehtavale tööle. Millised

asjaolud näitavad, et töötaja võimed, teadmised, oskused ja vilumused ei vasta tehtavale tööle, on

tööandja määrata. Seadusest ei tulene, et tööandja peaks fikseerima töötaja iga konkreetse tööle

mittevastavuse juhtumi ning seda fakti kinnitavad tõendid. Seega peab tööandja vaidluse korral

tõendama üksnes nende asjaolude esinemist, milliste tõttu ei vasta töötaja tehtavale tööle. Ainult

töötaja tervise vastavus tehtavale tööle määratakse kindlaks arsti otsusega (TLS § 101 lg. 3).

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. märtsi 1996. a. otsus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada RAS-le Termak 22. aprillil 1996. a. tasutud kassatsioonikautsjon 1423 (üks tuhat

nelisada kakskümmend kolm) krooni.

Eesistuja J. Luik

Liikmed H. Jõks, T. Vernik