3-2-1-86-96 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, RAS-i Termak esindaja vandeadvokaat J. Tedderi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 10. juunil
Legislator headnote
AI generated3-2-1-86-96 · Riigikohus: Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, RAS-i Termak esindaja vandeadvokaat J. Tedderi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 10. juunil
Full text
3-2-1-86-96
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus, 20. juunil 1996. a.
Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, RAS-i
Termak esindaja vandeadvokaat J. Tedderi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 10. juunil
1996. a.
RAS-i Termak kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. märtsi
1996. a. otsuse Alfrit Aberuti hagis RAS-i Termak vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks
tunnistamiseks ja hüvise nõudes.
Hageja töötas RAS-s Termak 1. juulil 1993. a. ja 31. jaanuaril 1994. a. määramata ajaks sõlmitud
töölepingute alusel kiirabiautode kolonnis 1. liigi autojuhina Tallinnas ja Harju maakonnas. 15. juulil
1995. a. lõpetas kostja hagejaga töölepingud TLS § 86 p. 4 alusel ametikohale mittevastavuse tõttu.
Hagiavalduses palus A. Aberut tunnistada töölepingute lõpetamine ebaseaduslikuks ning mõista
kostjalt välja hüvitus kuue kuu keskmise palga ulatuses - 14 230 krooni 20 senti. Tööle ennistamisest
hageja loobus. Hageja leidis, et on töötanud kiirabiauto juhina alates 14. juulist 1980. a. ning täitnud
töökohustusi korralikult. Ka ei ole kostja toonud mingeid konkreetseid asjaolusid, miks hageja ei
vasta peale 15 aastast töötamist enam kiirabiauto juhi ametikohale.
Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt võib tööandja töölepingu TLS § 86 p. 4
alusel lõpetada, kui töötaja ei tule oma tööülesannete täitmisega toime ebapiisava tööoskuse või
tervise tõttu. Töötaja kutseoskusi hindab tööandja. Hagejale pakutud teisest tööst ta keeldus.
Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse, tunnistas töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ja
mõistis kostjalt hageja kasuks välja 14 230 krooni 20 senti ja riigilõivu. Apellatsioonikohus leidis, et
tööandja ei ole esitanud kaalukaid põhjendusi hageja kutseoskuste tõttu tööle mittevastavuse kohta.
Hageja on töötanud kiirabiauto juhina 15 aastat, tal on juhiluba ning asjas ei ole esitatud fakte
tööoskuste puudumise kohta. Töötaja tervise vastavus tehtavale tööle määratakse TLS § 101 lg. 3
kohaselt kindlaks arsti otsusega. Selline arsti otsus hageja mittevastavuse kohta asjas puudub.
Kassatsioonkaebuses palus RAS Termak tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi uueks
läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leiab, et apellatsioonikohus on vääralt kohaldanud
materiaalõigusnormi. Ka on kohus jätnud tõenditele hinnangu andmata.
Vastustaja ei nõustu kaebusega ning leidis, et apellatsioonikohtu otsus on õige.
Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsKS § 347 p. 1 ja 2 alusel tühistada
materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
Töölepingu lõpetamisel TLS § 86 p. 4 alusel tugines tööandja Tallinna Kiirabi peaarsti 11. juuni
1995. a. kirjale, mille kohaselt mõned autojuhid, sealhulgas ka A. Aberut, ei ole suutelised töötama
kiirabiauto juhtidena ja 1995. a. juulis koostatud kiirabi arstide kirjas esitatud põhjendustele A.
Aberuti mittevastavusest kiirabiautojuhi tööle. Apellatsioonikohus ei ole nimetatud asjaolusid
hinnanud ega otsuses märkinud, miks esitatud põhjendusi A. Aberuti tehtavale tööle mittevastavuse
kohta ei loe kohus piisavateks, rikkudes sellega TsKS § 232 lg. 4 sätteid.
Apellatsioonikohtu seisukoht, et TLS § 86 p. 4 alusel saab töölepingu lõpetada üksnes tööoskuse
puudumist tõendavatele konkreetsetele faktidele tuginedes, ei ole õige. TLS §-st 101 lg. 3 tulenevalt
on tööandjal õigus hinnata töötaja kutseoskuse vastavust ametikohale või tehtavale tööle. Millised
asjaolud näitavad, et töötaja võimed, teadmised, oskused ja vilumused ei vasta tehtavale tööle, on
tööandja määrata. Seadusest ei tulene, et tööandja peaks fikseerima töötaja iga konkreetse tööle
mittevastavuse juhtumi ning seda fakti kinnitavad tõendid. Seega peab tööandja vaidluse korral
tõendama üksnes nende asjaolude esinemist, milliste tõttu ei vasta töötaja tehtavale tööle. Ainult
töötaja tervise vastavus tehtavale tööle määratakse kindlaks arsti otsusega (TLS § 101 lg. 3).
Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium
o t s u s t a s:
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. märtsi 1996. a. otsus ja saata asi
uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.
Kassatsioonkaebus rahuldada.
Tagastada RAS-le Termak 22. aprillil 1996. a. tasutud kassatsioonikautsjon 1423 (üks tuhat
nelisada kakskümmend kolm) krooni.
Eesistuja J. Luik
Liikmed H. Jõks, T. Vernik