3-1-3-19-96 · Riigikohus

3-1-3-19-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 18. juunil 1996. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Eerik Kergandberg ja

Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja

A.G. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 ning § 207 lg 1 järgi.

Menetlusosalistena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

A.G. oli koos I.K. ja R.M-ga KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi kohtu alla antud süüdistatuna selles, et nad

21. juunil 1995. a panid J maakonnas T vallas R külas OÜ R sigalast akna kaudu sissetungimise teel toime

põrsaste salajase varguse ja tekitasid materiaalse kahju summas 11 750 kr.

I.K. oli kohtu alla antud süüdistatuna ka KrK § 207 lg 1 järgi jahipüssi kärbiku ja laskemoona ebaseaduslikus

omandamises.

Kohtulikul arutamisel Ida-Viru Maakohtus I.K. end KrK § 207 lg 1 järgi süüdi ei tunnistanud. Ta selgitas, et

kärbik kuulus tegelikult A.G-le. Kohtualune A.G. kinnitas I.K. väiteid. Kohtualune R.M. ütluste kohaselt oli

varguse toimepanemise ajal kärbik A.G. käes, kuid ta ei tea, kellele see kuulus.

Tulenevalt eeltoodust, esitas prokurör kohtulikul arutamisel esimese astme kohtus A.G-le KrMK § 215 alusel

täiendava süüdistuse KrK § 207 lg 1 järgi.

Ida-Viru Maakohtu 5. detsembri 1995. a otsusega tunnistati A.G. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning

karistati rahatrahviga kolmesaja päevamäära ulatuses. Sama kohtuotsusega tunnnistati A.G. süüdi ka KrK

§ 207 lg 1 järgi ja karistati ühekuulise arestiga, mis eelvangistusaega arvestades loeti kantuks.

I.K. mõisteti KrK § 207 lg 1 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber on esitanud Riigikohtule avalduse kohtuvea parandamiseks Ida-Viru

Maakohtu 5. detsembri 1995. a otsuses.

Avaldaja leiab, et A.G-le inkrimineeriti kohtus sisult uus kuriteo episood, mida ei saa käsitleda süüdistuse

muutmise või uue süüdistuse esitamisena KrMK § 215 mõttes ning tema kohtu alla andmine ja

süüdimõistmine KrK § 207 lg 1 järgi on käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud prokuröri seletust, milles

toetati kohtuvea parandamise avalduses sisalduvat taotlust,

l e i d i s:

Vastavalt KrMK § 215 lg 1 mõttele saavad kohtuliku arutamise esemeks olla eranditult vaid need

kuriteoepisoodid, milles on süüdistatav kohtu alla antud. Kuriteoepisoodi all tuleb seaduse mõtte

kohaselt silmas pidada kuriteo sündmust KrMK § 5 lg 1 p 1 mõttes.

Seega on ka süüdistuse muutmine või uue süüdistuse esitamine kohtus vastavalt KrMK § 215 lg-le 2

võimalik vaid siis, kui see toob kaasa kuriteokoosseisu, mitte aga kuriteosündmuse muutumise.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et kohtualusele kohtus uue süüdistuse esitamine uue kuriteo

sündmuse näol on käsitatav AKKS § 39 lg-s 4 sätestatud kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 39 lg-st 4; § 63 p-st 2; § 64 p-st 3; § 65 lg-st 3 ja § 77 9 lg-st 1

Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Ida-Viru Maakohtu 5. detsembri 1995. a otsus A.G. süüditunnistamises KrK § 207 lg 1 järgi ja

mõista ta selles süüdistuses õigeks. Muus osas jätta Ida-Viru Maakohtu 5. detsembri 1995. a otsus muutmata.

2. Prokuröri protest rahuldada osaliselt.

Eesistuja Herbert Lindmäe

Liikmed Eerik Kergandberg, Peeter Vaher