3-1-1-75-96 · Riigikohus

3-1-1-75-96

K O H T U M Ä Ä R U S

Tartus 18. juunil 1996. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Eerik Kergandberg ja

Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja

Valeri Mihhailovi süüdistuses KrK § 101 p-de 5 ja 7; § 15 lg 2 - § 101 p-de 1, 5 ja 8; § 142 lg 3 p-de 1, 2 ja

3; § 15 lg 2 - § 142 lg 3 p 3; § 195 lg 3; järgi; S. P. süüdistuses KrK § 15 lg 2 - 142 lg 3 p 3; § 195 lg 3 järgi;

Vladimir Volossovi süüdistuses KrK § 195 lg 3; § 207 lg 1 järgi; Aleksander Konjuhhovi süüdistuses KrK

§ 195 lg 3; § 207 lg 1 järgi; Nikolai Sat"uki süüdistuses KrK § 195 lg 3; § 207 lg 1 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kohtla-Järve Linnakohtu 28. detsembri 1994. a määrusega anti kohtu alla Valeri Mihhailov süüdistuses KrK

§ 101 p-de 5 ja 7; § 15 lg 2 - § 101 p-de 1, 5 ja 8; § 142 lg 3 p-de 1, 2 ja 3; § 15 lg 2 - § 142 lg 3 p 3; § 195

lg 3; järgi; S. P. süüdistuses KrK § 15 lg 2 - 142 lg 3 p 3; § 195 lg 3 järgi; Vladimir Volossov süüdistuses

KrK § 195 lg 3; § 207 lg 1 järgi; Aleksander Konjuhhov süüdistuses KrK § 195 lg 3; § 207 lg 1 järgi ning

Nikolai Sat"uk süüdistuses KrK § 195 lg 3; § 207 lg 1 järgi.

Juhindudes KrMK §-dest 208, 209 ja § 218 lg-st 3 peatati Kohtla-Järve Linnakohtu 2. veebruari 1995. a

määrusega menetlus N.Sat"uki suhtes ja ta kuulutati tagaotsitavaks. Ülejäänud kohtualuste suhtes jätkati

kriminaalasja arutamist.

Kohtla-Järve Linnakohtu 23. veebruari 1995. a otsusega tunnistati V. Mihhailov süüdi KrK § 15 lg 2 - § 101

p 5 ja § 195 lg 3 järgi ning karistati KrK § 40 alusel kuritegude kogumi eest üheksaaastase

vabadusekaotusega. Süüdistuses KrK § 101 p-de 5 ja 7; § 142 lg 3 p-de 1,2 ja 3; § 15 lg 2 - 142 lg 3 ja § 207

lg 1 järgi mõisteti V. Mihhailov õigeks.

S. P. tunnistati Kohtla-Järve Linnakohtu 23. veebruari 1995. a otsusega süüdi KrK § 195 lg 3 järgi ja karistati

ühe aasta ja kuuekuulise vabadusekaotusega. Süüdistuses KrK § 15 lg 2 - § 142 lg 3 järgi mõisteti S. P.

õigeks.

A. Konjuhhov tunnistati Kohtla-Järve Linnakohtu 23. veebruari 1995. a otsusega süüdi KrK § 207 lg 1 järgi

ja karistati seitsmekuulise vabadusekaotusega. Süüdistuses KrK § 195 lg 3 järgi mõisteti A. Konjuhhov

õigeks.

V. Volossov mõisteti Kohtla-Järve Linnakohtu 23. veebruari 1995. a otsusega süüdistuses KrK § 195 lg 3 ja

§ 207 lg 1 järgi õigeks.

Kohtla-Järve Linnakohtu erimäärusega 23. veebruarist 1995. a juhiti siseministri, riigiprokuröri, Ida-Viru

prokuröri ja politseiprefekti tähelepanu mitmetele puudustele kriminaalasja eeluurimisel.

Apellatsioonprotestis taotles prokurör Kohtla-Järve Linnakohtu 23. veebruari 1995. a otsuse tühistamist

V. Mihhailovi, S. P. ja V. Volossovi õigeksmõistmise osas, V. Mihhailovile karistusena surmanuhtluse

mõistmist ja S. P. raskema karistuse mõistmist.

Kannatanud S. H. ja V. H. taotlesid apellatsioonkaebuses V. Mihhailovile karistusena surmanuhtluse

mõistmist.

V. Mihhailov ja S. P. ning nende kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski taotlesid apellatsioonkaebustes

V. Mihhailovi ja S. P. õigeksmõistmist seoses süü tõendamatusega.

Enne kriminaalasja apellatsioonikorras arutamist esitas Riigiprokuratuuri prokurör Elo Kungla

ringkonnakohtusse määruse 2. juunist 1995. a , milles kvalifitseeritakse S. P. KrK § 15 lg 2 - 142 lg 3 p 3

järgi esitatud süüdistus ümber süüdistuseks KrK § 142 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 järgi.

Viru Ringkonnakohtu 2. juuni 1995. a määrusega anti V. Mihhailov ja S. P. kohtu alla süüdistuses KrK § 142

lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 järgi.

Viru Ringkonnakohtu 12. juuni 1995. a määrusega peatati kriminaalasjas menetlus V. Mihhailovi suhtes

seoses tema haigestumisega ning otsustati jätkata menetlust S. P. ja V. Volossovi suhtes.

Viru Ringkonnakohtu 13. juuni 1996. a otsusega tühistati osaliselt Kohtla-Järve Linnakohtu 23. veebruari

1995. a otsus S. P. ja V. Volossovi suhtes. S. P. tunnistati täiendavalt süüdi ka KrK § 15 lg 2 - § 142 lg 2 p 3

järgi ja KrK § 40 alusel mõisteti talle lõplikuks karistuseks kolm aastat ja kuus kuud vabadusekaotust.

V. Volossov tunnistati täiendavalt süüdi KrK § 195 lg 3 ja § 207 lg 1 järgi ning KrK § 40 alusel mõisteti talle

lõplikuks karistuseks kaks aastat ja kolm kuud vabadusekaotust.

Viru Ringkonnakohtu 24 oktoobri 1995. a otsusega tühistati osaliselt Kohtla-Järve Linnakohtu 23. veebruari

1995. a otsus V. Mihhailovi suhtes. V. Mihhailov tunnistati täiendavalt süüdi KrK § 101 p 5; § 15 lg 2 - § 142

lg 2 p-de 3 ja 4 ning § 207 lg 1 järgi ja KrK § 40 alusel mõisteti talle lõplikuks karistuseks viisteist aastat

vabadusekaotust.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. jaanuari 1996. a otsusega tühistati Viru Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 13. juuni 1995. a. otsus S. P. ja V. Volosovi süüdistusasjas ning 24. okpetrotoobri

1995. a. otsus V. Mihhailovi süüdistusasjas ja saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks Viru

Ringkonnakohtule. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses rõhutati, et vastavalt KrMK §-le 215 lg 1

toimub kohtulik arutamine ainult kohtu alla antud süüdistatavate suhtes. See tähendab, et kogu

kohtumenetlus samas kriminaalasjas peab hõlmama kõiki antud kriminaalasjas kohtu alla antud isikuid ja ka

kohtulahend selles kriminaalasjas peab puudutama eranditult neid kõiki. Selline järeldus tuleneb ka KrMK

§ 263 lg-s 3 sätestatust, mille mõtte kohaselt tuleb samas kriminaalasjas sama kohtuotsusega lahendada kõik

§ 263 lg-s 1 loetletud küsimused iga kohtualuse suhtes.

Neid üldpõhimõtteid aktsepteerides on KrMK § 218 lg-s 3 sätestatut võimalik mõista vaid nii, et

kriminaalasja arutamise peatamisel mõne kohtualuse suhtes on võimalik teiste kohtualuste suhtes arutamist

küll jätkata, kuid kohtuotsuse tegemine on võimalik ainult peale KrMK 22., 23. ja 24. peatükis sätestatu

kohaldamist kõigi selles kriminaalasjas kohtu alla antud isikute suhtes. Vastasel korral tuleb pärast KrMK

§ 218 lg-s 3 sätestatud korras menetluse peatamist kriminaalasi eraldada ja edaspidi menetleda mitut

iseseisvat kriminaalasja.

V. Mihhailovi suhtes peatatud kriminaalasja arutamine jätkus ilma kohtuniku määrusega menetlust

uuendamata. Sellega ringkonnakohus rikkus põhimõtet, et kohus on pädev arutama ainult sellist

kriminaalasja, mis on tema menetluses.

V. Mihhailovi suhtes kriminaalasja ei eraldatud, mistõttu tegemist oli ühe kriminaalasjaga. Ühes

kriminaalasjas erinevatel kuupäevadel tehtud kaks otsust on omavahel sisulises vastuolus.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. mai 1996. a määrusega tühistati Kohtla-Järve Linnakohtu

23. veebruari 1995. a otsus ja kriminaalasi saadeti samale kohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohtu

viimatinimetatud määruses tuginetakse Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. jaanuari 1996. a otsusele ja

rõhutatakse, et Kohtla-Järve Linnakohtu 23. veebruari 1995. a otsuse tegemisel on oluliselt rikutud

kriminaalmenetluse seadust sellega, et pärast menetluse peatamist N. Sat"uki suhtes arutati kriminaalasja

teiste kohtualuste suhtes ja tehti ka kohtuotsus ilma kriminaalasja materjale N. Sat"uki suhtes eraldamata.

Riigiprokuratuuri prokuröri Elo Kungla esitas Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8 mai 1996. a

määruse peale eriprotesti, milles taotleb määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist arutamiseks Viru

Ringkonnakohtule. Eriprotestis märgitakse, et linnakohtu poolt N. Sat"uki suhtes kriminaalasjas menetluse

peatamine oli õigustatud ja see toimus vastavuses KrMK § 218 lg-s 3 sätestatule. Prokurör rõhutab, et

seaduses ei ole sätestatud, millal pärast kriminaalasjas menetluse peatamist peab eraldama materjalid ja

seega võib materjalide eraldamine N. Sat"uki suhtes toimuda ka tema tabamisel.

Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas prokurör eriprotestis sisalduvat taotlust ja märkis, et

ringkonnakohus saab kriminaalmenetluse seaduse olulist rikkumist tuvastada vaid AKKS § 39 lg-s 3 esitatud

loetelust lähtudes.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud prokuröri seletust,

l e i d i s:

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8 mai 1996. a määruses sisalduv osundamine Kohtla-Järve

Linnakohtu poolt asetleidnud kriminaalmenetluse seaduse rikkumisele on põhjendatud ja põhimõttelises

kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. jaanuari 1996. a otsuses esitatud seisukohaga. See tähendab,

et arutamaks kriminaalasja ja tegemaks kohtuotsust teiste kohtualuste suhtes oleks linnakohus pidanud

eraldama kriminaalasjast materjalid N. Sat"uki suhtes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi ülalnimetatud otsuses

osundatud motiividel.

Samas puudus ringkonnakohtul seaduslik alus Kohtla-Järve Linnakohtu 23. veebruari 1995. a otsuse

tühistamiseks ja kriminaalasja linnakohtusse uueks arutamiseks saatmiseks. Riigikohtu otsuses

20. detsembrist 1994. a. T. J.-i süüdistusasjas on rõhutatud, et kooskõlas AKKS § 39 lg-ga 4 ei ole

apellatsioonikohtul õigust tunnistada oluliseks sellist tuvastatud kriminaalmenetluse seaduse

rikkumist, mis ei sisaldu AKKS § 39 lg-s 3.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et ringkonnakohtul on võimalik parandada linnakohtu poolt

tehtud viga ja eraldada kriminaalasjast materjalid N. Sat"uki suhtes. Samas ei nõustu Riigikohtu

kriminaalkolleegium prokuröri arvamusega, et materjalide eraldamine peaks toimuma alles N. Sat"uki

tabamisel.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 39 lg-st 4; § 63 p-st 2; § 64 p-st 2; § 65 lg-st 3 ja §-st 77

Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8 mai 1996. a määrus ja saata kriminaalasi

apellatsioonikorras arutamiseks Viru Ringkonnakohtule.

2. Prokuröri eriprotest rahuldada.

Riigikohtu otsus jõustub 18. juunil 1996.a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Herbert Lindmäe

Liikmed Eerik Kergandberg, Peeter Vaher