3-2-3-16-96 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, avaldaja esindaja vandeadvokaat I. Seimari ja vastustaja esindaja vandeadvokaat M. Tamme osavõtul, vaatas
Legislator headnote
AI generated3-2-3-16-96 · Riigikohus: Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, avaldaja esindaja vandeadvokaat I. Seimari ja vastustaja esindaja vandeadvokaat M. Tamme osavõtul, vaatas
Full text
3-2-3-16-96
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus, 13. juunil 1996. a.
Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, avaldaja
esindaja vandeadvokaat I. Seimari ja vastustaja esindaja vandeadvokaat M. Tamme osavõtul, vaatas
läbi avalikul kohtuistungil 3. juunil 1996. a.
Eduard Silla esindaja vandeadvokaat Imbi Seimari kohtuvigade parandamise avalduse alusel
Tallinna Linnakohtu 30. novembri 1995. a. otsuse Raivo Haapsali hagis Eduard Silla vastu
eluruumi üürilepingu lõppenuks tunnistamiseks.
Tallinna Linnakohus, juhindudes ES § 53 ja TsKS § 199 lg. 1 ja 228 rahuldas Raivo Haapsali hagi
ning luges lõppenuks Eduard Sillaga sõlmitud üürilepingu eluruumi Tallinnas Pihlaka 6-11
kasutamiseks.
Otsuse kohaselt kasutab hageja eluruumi Tallinnas Pihlaka 6-11. Samasse korterisse on üürilepingu
alusel sisse kirjutatud ka kostja. Hageja seletuste ja tunnistajate ütluste kohaselt on kostja aastaid
tagasi sellest eluruumist lahkunud. Nõmme Politseijaoskonna 24. oktoobri 1995. a. tõendi nr. 3-
13/XII-1630 kohaselt ei ela kostja faktiliselt aadressil Pihlaka 6-11. Kostja hagile vastuväiteid ei
esitanud ning kohtusse ei ilmunud. Kohtukutse loeti kostjale kätteantuks kuulutuse avaldamisega 4.
novembri 1996. a. ajalehes "Postimees".
Kohtuvigade parandamise avalduses palub E. Silla esindaja vandeadvokaat I. Seimar tühistada
linnakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Avaldaja leidis, et kohus on
rikkunud protsessiõiguse normi ja kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi. ES § 53 sätestab
üürilepingu lõpetamise üürniku algatusel. E. Silla ja RAS Ehitajate EEV vahel sõlmitud üürilepingu
osas ei ole R. Haapsal ei üürnik ega tema perekonnaliige. E. Sild ei ole saanud ühtegi kohtukutset
ning pensionärina puudus tal raha "Postimehe" tellimiseks. Peale selle ostis E. Sild 23. novembril
1995. a. mõttelise osana üürilepingu alusel tema kasutuses oleva osa ühiskorterist Pihlaka 6-11.
Vastuses avaldusele leidis R. Haapsali esindaja vandeadvokaat M. Tamme, et kohtuotsus on seaduslik
ja põhjendatud ning rajaneb asjas kogutud tõenditele. Kostja ei ela enam aastaid Pihlaka 6-11
korteris. Saades teada kohtuistungi toimumisest, vormistas kostja ostu-müügilepingu, rikkudes
sellega eluruumide erastamise seaduse §-i 4.
Kolleegiumi istungil palus avaldaja esindaja kohtuvigade parandamise avalduse rahuldada ja
vastustaja esindaja selle rahudamata jätta.
Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja
protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
Nõudes üürilepingu lõpetamist, pidi hageja vastavalt TsKS § 88 lg. 1 tõendama õigussuhte olmasolu
tema ja kostja vahel ja selle õigussuhte sisust (õigused ja kohustused) tulenevalt on tal õigus nõuda E.
Silla ja RAS Ehitajate EEV vahel sõlmitud üürilepingu lõpetamist ES § 53 alusel. Kohus on jätnud
tähelepanuta, et ES § 53 reguleerib üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist üürniku algatusel.
Osundatud seaduse sätte kohaselt on üürnikul temaga koos elavate perekonnaliikmete kirjalikul
nõusolekul õigus igal ajal eluruumi üürileping lõpetada, teatades sellest üürile andjale vähemalt kolm
kuud ette. Üürniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete lahkumise korral alatiseks elama teise
kohta loetakse eluruumi üürileping lõppenuks alates lahkumise päevast. ES § 28 kohaselt on
üürilepingu poolteks üürnik ja eluruumi üürile andja. Kohus on rikkunud TsKS § 228 sätteid, kuna
rahuldas hagi põhjendamata, millisel õiguslikul alusel R. Haapsal, olemata E. Silla perekonnaliige või
üürileandja, võis vaidlustada E. Silla eluruumi kasutamise õiguse tema väidetava lahkumise tõttu
alaliseks elama teise elukohta.
Tulenevalt TsKS §-dest 57 lg. 1 ja 58 lg. 1 on avaldajal õigus taotleda kulude hüvitamist advokaadi
abi eest kohtukulude nimekirja esitamisel enne asja läbivaatamise lõpetamist linnakohtus.
Juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 lg. 2, kolleegium
o t s u s t a s:
Tallinna Linnakohtu 30. novembri 1995. a. otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks
samale kohtule.
Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.
Tagastada Niguliste Advokaadibüroole 27. märtsil 1996. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada)
krooni.
Eesistuja J. Odar
Liikmed L. Laarmaa, J. Luik