Legislator Case Law & Legislation
3-2-3-16-96 ECLI:EE:RK:1996:3.2.3.16.96.234 AI generated

3-2-3-16-96 · Riigikohus

Case Number 3-2-3-16-96
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, avaldaja esindaja vandeadvokaat I. Seimari ja vastustaja esindaja vandeadvokaat M. Tamme osavõtul, vaatas

Legislator headnote

AI generated

3-2-3-16-96 · Riigikohus: Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, avaldaja esindaja vandeadvokaat I. Seimari ja vastustaja esindaja vandeadvokaat M. Tamme osavõtul, vaatas

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-2-3-16-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 13. juunil 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, avaldaja

esindaja vandeadvokaat I. Seimari ja vastustaja esindaja vandeadvokaat M. Tamme osavõtul, vaatas

läbi avalikul kohtuistungil 3. juunil 1996. a.

Eduard Silla esindaja vandeadvokaat Imbi Seimari kohtuvigade parandamise avalduse alusel

Tallinna Linnakohtu 30. novembri 1995. a. otsuse Raivo Haapsali hagis Eduard Silla vastu

eluruumi üürilepingu lõppenuks tunnistamiseks.

Tallinna Linnakohus, juhindudes ES § 53 ja TsKS § 199 lg. 1 ja 228 rahuldas Raivo Haapsali hagi

ning luges lõppenuks Eduard Sillaga sõlmitud üürilepingu eluruumi Tallinnas Pihlaka 6-11

kasutamiseks.

Otsuse kohaselt kasutab hageja eluruumi Tallinnas Pihlaka 6-11. Samasse korterisse on üürilepingu

alusel sisse kirjutatud ka kostja. Hageja seletuste ja tunnistajate ütluste kohaselt on kostja aastaid

tagasi sellest eluruumist lahkunud. Nõmme Politseijaoskonna 24. oktoobri 1995. a. tõendi nr. 3-

13/XII-1630 kohaselt ei ela kostja faktiliselt aadressil Pihlaka 6-11. Kostja hagile vastuväiteid ei

esitanud ning kohtusse ei ilmunud. Kohtukutse loeti kostjale kätteantuks kuulutuse avaldamisega 4.

novembri 1996. a. ajalehes "Postimees".

Kohtuvigade parandamise avalduses palub E. Silla esindaja vandeadvokaat I. Seimar tühistada

linnakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Avaldaja leidis, et kohus on

rikkunud protsessiõiguse normi ja kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi. ES § 53 sätestab

üürilepingu lõpetamise üürniku algatusel. E. Silla ja RAS Ehitajate EEV vahel sõlmitud üürilepingu

osas ei ole R. Haapsal ei üürnik ega tema perekonnaliige. E. Sild ei ole saanud ühtegi kohtukutset

ning pensionärina puudus tal raha "Postimehe" tellimiseks. Peale selle ostis E. Sild 23. novembril

1995. a. mõttelise osana üürilepingu alusel tema kasutuses oleva osa ühiskorterist Pihlaka 6-11.

Vastuses avaldusele leidis R. Haapsali esindaja vandeadvokaat M. Tamme, et kohtuotsus on seaduslik

ja põhjendatud ning rajaneb asjas kogutud tõenditele. Kostja ei ela enam aastaid Pihlaka 6-11

korteris. Saades teada kohtuistungi toimumisest, vormistas kostja ostu-müügilepingu, rikkudes

sellega eluruumide erastamise seaduse §-i 4.

Kolleegiumi istungil palus avaldaja esindaja kohtuvigade parandamise avalduse rahuldada ja

vastustaja esindaja selle rahudamata jätta.

Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Nõudes üürilepingu lõpetamist, pidi hageja vastavalt TsKS § 88 lg. 1 tõendama õigussuhte olmasolu

tema ja kostja vahel ja selle õigussuhte sisust (õigused ja kohustused) tulenevalt on tal õigus nõuda E.

Silla ja RAS Ehitajate EEV vahel sõlmitud üürilepingu lõpetamist ES § 53 alusel. Kohus on jätnud

tähelepanuta, et ES § 53 reguleerib üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist üürniku algatusel.

Osundatud seaduse sätte kohaselt on üürnikul temaga koos elavate perekonnaliikmete kirjalikul

nõusolekul õigus igal ajal eluruumi üürileping lõpetada, teatades sellest üürile andjale vähemalt kolm

kuud ette. Üürniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete lahkumise korral alatiseks elama teise

kohta loetakse eluruumi üürileping lõppenuks alates lahkumise päevast. ES § 28 kohaselt on

üürilepingu poolteks üürnik ja eluruumi üürile andja. Kohus on rikkunud TsKS § 228 sätteid, kuna

rahuldas hagi põhjendamata, millisel õiguslikul alusel R. Haapsal, olemata E. Silla perekonnaliige või

üürileandja, võis vaidlustada E. Silla eluruumi kasutamise õiguse tema väidetava lahkumise tõttu

alaliseks elama teise elukohta.

Tulenevalt TsKS §-dest 57 lg. 1 ja 58 lg. 1 on avaldajal õigus taotleda kulude hüvitamist advokaadi

abi eest kohtukulude nimekirja esitamisel enne asja läbivaatamise lõpetamist linnakohtus.

Juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 lg. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Linnakohtu 30. novembri 1995. a. otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale kohtule.

Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

Tagastada Niguliste Advokaadibüroole 27. märtsil 1996. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada)

krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed L. Laarmaa, J. Luik