Legislator Case Law & Legislation
3-1-3-16-96 ECLI:EE:RK:1996:3.1.3.16.96.210 AI generated

3-1-3-16-96 · Riigikohus

Case Number 3-1-3-16-96
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et H.R. pani 3. septembril 1990.a toime KrK § 107 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest teda Harju Maakohtu 22. aprilli 1991.a otsusega karistati kaheaastase

Legislator headnote

AI generated

3-1-3-16-96 · Riigikohus: pani 3. septembril 1990.a toime KrK § 107 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest teda Harju Maakohtu 22. aprilli 1991.a otsusega karistati kaheaastase

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-3-16-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 28. mail 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe

vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi

kriminaalasja H.R. süüdistuses KrK § 176 lg 1 järgi.

Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et H.R. pani 3. septembril 1990.a toime KrK § 107 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, mille eest teda Harju Maakohtu 22. aprilli 1991.a otsusega karistati kaheaastase

vabadusekaotusega KrK § 47 lg 1 sätete kohaldamisega kolmeaastase katseajaga.

29. oktoobril 1991.a pani ta toime röövimise, mille eest teda karistati Järva Maakohtu 10. mai 1995.a

otsusega viieaastase vabadusekaotusega, millele liideti osaliselt Harju Maakohtu 22. aprilli 1991.a otsusega

mõistetud karistus kaks aastat vabadusekaotust. KrK § 41 lg 1 järgi mõisteti lõplikuks karistuseks kuus aastat

vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 24. jaanuar 1995.a, s.o vahi alla

võtmise päev.

23. jaanuaril 1995.a, enne Järva Maakohtu 10. mai 1995.a otsust, pani H.R. toime ärandamise, mille eest teda

Tartu Linnakohtu 20. oktoobri 1995.a otsusega karistati KrK § 197 lg 2 p 1 järgi üheaastase

vabadusekaotusega. Nimetatud otsusele liideti KrK § 41 lg 1 järgi Järva Maakohtu 10. mai 1995.a otsusega

mõistetud karistus kuus aastat vabadusekaotust ja lõplikuks karistuseks mõisteti seitse aastat vabadusekaotust

kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 24. jaanuar 1995.a.

10. mail 1995.a, enne süüdimõistva otsuse tegemist, pärast kohtualuse viimast sõna, põgenes H.R.

kohtusaalist vahi alt. Ta tabati vahetult peale põgenemist tänaval. 20. detsembril 1995.a mõisteti ta Järva

Maakohtu otsusega süüdi KrK § 176 lg 1 järgi ja karistati vabadusekaotusega kolm kuud, millele KrK § 41

lg 1 alusel liideti osaliselt Järva Maakohtu 10. mai 1995.a otsusega mõistetud kuueaastasest

vabadusekaotusest kandmata osa viis aastat, üks kuu ja neli päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti viis

aastat ja kolm kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 20. detsember

1995.a, s.o viimase kohtuotsuse tegemise kuupäev. Nimetatud kohtuotsus on seadusjõus.

Avalduse kohtuvea parandamiseks esitas Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber, kes taotleb Järva Maakohtu

20. detsembri 1995.a otsuse tühistamist lõpliku karistuse mõistmise osas ja kriminaalasja saatmist selles osas

arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. Taotlust põhjendab prokurör sellega, et Järva

Maakohus, mõistes H.R-le lõpliku karistuse mitme kohtuotsuse järgi, ei teadnud, et H.R. on karistatud peale

10. mai 1995.a Järva Maakohtu otsust veel Tartu Linnakohtu poolt 20. oktoobril 1995.a, milline otsus oleks

tulnudki liita. Samuti on kohus karistuse liitmisel ekslikult juhindunud KrK § 41 sätetest, kuigi oleks pidanud

juhinduma KrK §-st 40 lg 3.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse,

mille kohaselt avaldus kuulub rahuldamisele,

l e i d i s:

Heiki Rattusele inkrimineeritud kuriteod - röövimine, ärandamine ja vahi alt põgenemine, on kõik toime

pandud enne 10. mai 1995.a Järva Maakohtu süüdimõistvat otsust. Seega on tegemist kuritegude konkurentsi

eriliigiga, nn hiljem tuvastatud konkurentsiga. Nii Tartu Linnakohus 20. oktoobril 1995.a. kui ka Järva

Maakohus 20. detsembril 1995.a. oleks pidanud kuritegude kogumi eest karistuse mõistmisel juhinduma KrK

§ 40 lg 3 sätetest. Järva Maakohus aga pidi liitma mitme kohtuotsuse järgi lõpliku karistuse saamiseks Tartu

Linnakohtu 20. oktoobri 1995.a otsuse, juhindudes KrK § 41 lg 1 sätetest. Kui alles pärast kohtuotsuse

tegemist selgub, et isikule on mõistetud karistus ka mingi teise, enne kohtuotsuse tegemist toimepandud

kuriteo eest ja seetõttu on jäänud lõplik karistus nende kuritegude eest mõistmata, määrab selle KrMK § 335

kohaselt kas viimase otsuse teinud kohus või selle otsuse täitmise koha järgne samaliigiline kohus.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p 2, 64 p 3 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Järva Maakohtu 20. detsembri 1995.a otsus H.R-le mõistetud lõpliku karistuse osas ja saata

kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Järva Maakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Otsus jõustub 28. mail 1996.a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Lea Kalm, Herbert Lindmäe