3-2-1-75-96 · Riigikohus

3-2-1-75-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 23. mail 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, hageja

esindaja vandeadvokaat L. Nirgi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 13. mail 1996. a.

AS-i EVSL kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. veebruari

1996. a. otsuse Hulja Hoiuühistu (endise Hulja sovhoosi) hagis AS-i EVSL (endise Ühistu

EVSL) vastu 74 637 krooni nõudmiseks.

8. septembril 1993. a. esitatud hagis palus hageja kostjalt välja mõista TsK § 448 alusel 74 637 krooni

1993. a. jaanuaris, veebruaris, märtsis ja aprillis valmistatud rebasesööda eest.

Lääne-Viru Maakohtu 26. mai 1995. a. otsusega hagi rahuldati.

Viru Ringkonnakohtu 12. veebruari 1996. a. otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt ja hagi

rahuldati osaliselt. Kostjalt mõisteti välja hageja kasuks 58 433 krooni. Ülejäänud osas jäeti hagi

rahuldamata. Kohus juhindus TsK §-dest 173 lg. 1 ja 249.

Kohtuotsuse motiivide kohaselt oli poolte vahel tegemist ostu-müügilepinguga. Hageja ostis

produktid, segas need veega ja valmistatud rebasesööda müüs kostjale, kes pidi selle eest tasuma

vastavalt esitatud arvetele. TsK § 249 kohaselt on müüjal õigus nõuda kindlaksmääratud hinna

tasumist. Kohus leidis, et maakohus on ebaõigesti kostjalt välja mõistnud arvetel esitatud kogu

summa, sest sööda limiitkaartidel märgitud produktide kogusest sai kostja kätte 75 %. Kohtule ei ole

esitatud tõendeid, et kostja oleks kõik produktid kätte saanud. Kostja ei vaielnud vastu

tootmiskuludele. Vastavalt TsK §-le 173 lg. 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja

kindlaksmääratud tähtajal. Kohus leidis, et kostja ei ole esitanud tõendeid saadud sööda eest tasumise

kohta. Väited tasaarvelduste kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus tegi vastavad arvutused ja

leidis, et kostja peab hagejale tasuma 58 433 krooni.

Kassatsioonkaebuses palus kostja apellatsioonikohtu otsuse tühistada. Apellatsioonikohus rikkus

protsessiõigusnorme jättes põhjendamata, miks ta need või teised tõendid tagasi lükkab. Kohus jättis

hinnangu andmata kostja esitatud tõenditele - kassadokumentidele, millega tasuti 16. veebruaril 1993.

a. 50 000 krooni, 12. märtsil 1993. a. 11 000 krooni ja 7. mail 1993. a. 50 000 krooni. Seega tasuti

1993. a. sööda eest 111 000 krooni. Samas leidis kohus, et 1993. a. sööda eest peab kostja maksma 58

433 krooni. Hageja pearaamatupidaja kinnitas kohtuistungil, et sööda eest tasumisel tehti

tasaarvestusi, kuid kohus jättis selle tunnistaja ütluse õigusliku hinnanguta. Kohus lähtus 1993. a.

sööda hinna arvestamisel sellest, et kostja sai kätte 75 % limiitkaartidel näidatud produktidest, kuid ei

põhjendanud, miks seda ei kasutatud arvutustes 1992. a. söötade eest. TsK § 249 kohaldamine

käesolevas vaidluses ei ole õige, sest kohustis lõppes tasaarvestuste tegemisega, mille kohta kohtule

esitati tõend, kuid kohus jättis selle tähelepanuta.

Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et apellatsioonikohtu otsus on õige.

Kolleegiumi istungil palus hageja Hulja Hoiuühistu esindaja jätta apellatsioonikohtu otsuse

muutmata.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada protsessiõigusnormi rikkumise tõttu.

TsKS § 232 lg. 5 kohaselt märgitakse kohtuotsuse resolutsioonis kohtu seisukoht hagi rahuldamise

või tervikuna või osalise rahuldamata jätmise kohta. Apellatsioonikohtul on õigus maakohtu otsust

muuta või tühistada ja teha uus otsus (TsKS § 319 p. 2).

Maakohus rahuldas hagi tervikuna. Apellatsioonikohus rahuldas hagi osaliselt. Seetõttu ei ole õige

kohtuotsuse resolutsiooni sõnastus maakohtu otsuse tühistamise kohta. Apellatsioonikohus on

tegelikult maakohtu otsust muutnud ja kostjalt välja mõistnud väiksema summa, kui maakohtu

otsuses märgitud.

TsKS § 232 lg. 4 kohaselt märgitakse kohtuotsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud,

tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi

lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldas.

Kohtuotsuses on ebaõigesti märgitud, et tõendeid sööda eest tasumise kohta ei olegi esitatud ja väited

tasaarvestuste kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Ometi esitati kohtule kostja 27. mai 1993. a.

kiri tasaarvestuste tegemise kohta ja kassa sissetulekuorderid, millega kostja tasus hagejale 1993. a.

111 000 krooni. Selle summa saamist ei eita ka hageja. Apellatsioonikohus on vaidlust lahendades

jätnud õigusliku hinnanguta kostja poolt esitatud tõendid ja vastuväited, millega rikkus TsKS § 232

lg. 4 nõudeid.

Juhindudes TsKS §-dest 346 p. 2 ja 347 p. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. veebruari 1996. a. otsus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Aktsiaseltsile EVSL kassatsioonikautsjon 609 (kuussada üheksa) krooni.

Eesistuja J. Luik

Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik