3-2-3-15-96 · Riigikohus

3-2-3-15-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 22. mail 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, L. Kauksi ja

tema esindaja vandeadvokaat S. Musta osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 13. mail 1996. a.

Laine Kauksi kohtuvigade parandamise avalduse alusel Lääne-Viru Maakohtu 30. novembri

1993. a. otsuse Artur Alliku avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks.

8. novembril 1993. a. esitatud avalduses palus Artur Allik tuvastada juriidilise fakti, et Lääne-

Virumaal Sõmeru vallas Võhma külas asuva Tõnurahva nr. 7 taluhooned koos 43 ha maaga ostis Jüri

Allik 1939. a. Elvine Tompsilt. Juriidilise fakti tuvastamist oli vaja õigusvastaselt võõrandatud maa

tagasinõudmiseks. Avaldus esitati TsKS §-de 253 p. 1, 254, 255 lg. 2 p. 2 ja 256 alusel.

Lääne-Viru Maakohtu 30. novembri 1993. a. otsusega avaldus rahuldati. Kohtuotsuse põhjenduste

kohaselt kuulus Tõnurahva talu Julius ja Elvine Nõmmekodillasele. 1925. a. asus sellesse tallu

rentnikuna elama avaldaja isa J. Allik, kes ostis 1939. a. taluhooned koos maaga, makstes selle eest

E. Tompsile (end. Nõmmekodillas) 750 000 senti. Sugulaste vahel kirjalikku ostu-müügi lepingut ei

sõlmitud. Omandireformi õigustatud subjektiks talumaade osas tunnistati õigusvastaselt võõrandatud

vara tagastamise ja kompenseerimise Lääne-Virumaa komisjoni 10. augusti 1993. a. otsusega E.

Tompsi tütar Reet Nõmme, kes suri 10. novembril 1992. a.

7. juunil 1995. a. esitatud kohtuvigade parandamise avalduses palus E. Tompsi tütar Laine Kauks

maakohtu otsuse tühistada. Kohus kohaldas valesti 1939. a. kehtinud Balti eraseadust, mille §-de 812

ja 814 kohaselt loeti vara omanikuks vaid seda isikut, kes oli vara valdajana kantud

kinnistusraamatusse. Selleks isikuks oli kuni vara õigusvastase võõrandamiseni E. Tomps. Kohus

jättis protsessi kaasamata R. Nõmme pärijad - neli õde, kes on asjast huvitatud isikud.

Riigikohus jättis avalduse 3. novembri 1995. a. määrusega rahuldamata. Määruse põhjenduste

kohaselt võib TsKS § 355 järgi protsessiosaline taotleda jõustunud kohtuotsuses kohtuvea

parandamist. Protsessiosaliseks on ka asjast huvitatud isik (TsKS § 63), kuid selliseks isikuks olemine

peab olema seaduse nõuete kohaselt kinnitatud. Pärandi vastuvõtmine peab olema notariaalselt

tõendatud. Sellist dokumenti oma nõudeõiguse (asjast huvitatud isikuks olemise) kohta ei ole L.

Kauks kohtule esitanud.

22. veebruaril 1996. a. esitas L. Kauks uuesti avalduse kohtuvea parandamiseks samade

põhjendustega, mis olid märgitud 7. juuni 1995. a. avalduses.

Vastustaja S. Allik palub jätta kohtuvigade parandamise avalduse rahuldamata.

Kolleegium leiab, et avaldus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb tühistada protsessiõiguse normi

olulise rikkumise tõttu.

Asjast huvitatud isik on TsKS § 63 järgi protsessiosaline. TsKS § 355 kohaselt võib protsessiosaline

taotleda jõustunud kohtuotsuses kohtuvea parandamist.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimiseLääne-Virumaa komisjoni 10.

augusti 1993. a. otsusega tunnistati E. Tompsi tütar R. Nõmme omandireformi õigustatud subjektiks

Tõnurahva nr. 7 talu maade osas. Kui omandireformi õigustatud subjekt sureb, siis läheb talle

kuulunud nõudeõigus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p. 17 järgi pärimisele

tsiviilõiguse normide kohaselt.

Tulenevalt TsKS §-st 254 lg. 2 vaatab kohus erimenetluse asju läbi huvitatud isikute osavõtul. L.

Kauks esitas Riigikohtule Tallinna Notaribüroo 13. novembri 1995. a. tõendi 10. novembril 1992. a.

surnud R. Nõmme pärandi vastuvõtmise kohta. Seega pidi maakohus kaasama erimenetlusasja

läbivaatamisele asjast huvitatud isikuna L. Kauksi.

Kui asja uuel läbivaatamisel tekib kohtu pädevusse kuuluv õiguslik vaidlus, kuulub kohaldamisele

TsKS 254 lg. 3.

Juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 lg. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Lääne-Viru Maakohtu 30. novembri 1993. a. otsus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samasse kohtusse.

Avaldus rahuldada.

Tagastada Laine Kauksile 22. veebruaril 1996. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed L. Laarmaa, J. Luik