3-1-1-56-96 · Riigikohus

3-1-1-56-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 21. mail 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep

vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja

M. K. süüdistuses KrK § 195 lg 2 järgi.

Menetlusosalisena võttis kriminaalasja läbivaatamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Valga Maakohtu 19. jaanuari 1996.a otsusega mõisteti M. K. süüdi KrK § 195 lg 2 järgi ning teda karistati 4-

aastase vabadusekaotusega. KrK § 107 lg 2 p 2, 5 järgi esitatud süüdistuses mõisteti M. K. õigeks, kuna tema

käitumises puudusid selle paragrahvi järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused. Vastavalt KrK §-le 47 mõisteti

karistus tingimisi 3 aastase katseajaga, kohustusega käia üks kord kuus registreerimas elukohajärgses

politseiasutuses. Arvestades M. K. vahi all oldud aega, jäi tal kandmata karistust 2 aastat 10 kuud ja 7 päeva.

M. K. mõisteti süüdi selles, et ta viibides ööl vastu 27. novembrit 1994.a X maakonnas X linna "X" baaris,

pani toime kuritahtliku huligaansuse, mille käigus ta haaras kinni L. L. käest, seejärel kägistas kõrist ning lõi

kannatanu kahel korral peaga vastu seina. Samuti tungis M. K. huligaansel ajendil kallale O. V., tekitades

kannatanule joogiklaasi näkku löömisega üliraskeid kehavigastusi. Samas lõi M . K. baaris viibinud S. S. ja

K. Õ. ning kägistas neid.

Valga Maakohtu 19. jaanuari 1996.a otsuse peale esitas Valga prokurör Küllike Taits apellatsioonprotesti,

milles taotletakse maakohtu otsuse tühistamist M. K. mõistetud karistuse leebuse tõttu. Prokurör leiab, et

vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine KrK § 47 mõttes on üldjuhul võimalik vähese raskusastmega

kuritegude puhul, kui seda tingib tehiolude ja süüdlase isiku märkimisväärsete erisuste arvestamine ning

sellest tulenevalt on M. K. tingimisi karistuse mõistmine ebaseaduslik.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. märtsi 1996.a otsusega tühistati Valga Maakohtu otsus M.

K. mõistetud karistuse osa ja teda karistati 3-aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas.

Kriminaalkolleegium motiveeris oma otsust sellega, et M. K. puhul on tegemist varem kuuel korral

karistatud isikuga. Samuti puuduvad kuriteo tehioludes sellised tunnused, mis tingiksid KrK § 47 sätete

kohaldamise ning jääks täitmata karistuse eesmärk, avaldada riiklikku hukkamõistu kuriteo toimepanemise

eest.

Samas leiab ringkonnakohus, et kergendava asjaoluna tuleb arvesse võtta M. K. poolt A. V. moraalse ja

materiaalse kahju hüvitamist ning sellest tulenevalt pidas võimalikuks vähendada karistust kolmeaastaseks

vabadusekaotuseks, millest KrK § 45 alusel kuulub mahaarvamisele eelvangistuses viibitud aeg.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. märtsi 1996.a otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused

süüdimõistetu M. K. ja tema kaitsja vandeadvokaat Sirje Must.

M. K. palub oma kaebuses kergemat, mittevabadusekaotuslikku karitust, motiveerides seda asjaoluga, et

tema alaealine tütar vajab abi.

Vandeadvokaat S. Must taotleb Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistamist M. K. mõistetud karistuses osas ja

talle karistuse mõistmist vastavalt KrK § 47 sätetele tingimisi. Kaitsja leidis, et mõistetud karistus ei vasta

süüdimõistetu isiksusele, sest ringkonnakohus on põhjendamatult jätnud kergendavate asjaoludena kõrvale

positiivse tööalase iseloomustuse ning alaealise tütre olemasolu. Eelpoolnimetatud asjaolud tõid kaasa

ringkonnakohtu otsuses KrK § 20 lg 3 eiramise.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu kaitsja

vandeadvokaat Rein Napa, kes taotles kassatsioonkaebuste rahuldamist ning prokuröri, kes taotles

ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist,

l e i d i s :

Tartu Ringkonnakohus on karistuse mõistmisel järginud KrK § 36 sätteid, võtnud arvesse eelkõige M. K.

poolt toimepandud kuriteo raskust ja laadi, aga samuti tema isikut. Ringkonnakohus on põhjendatult tulnud

järeldusele, et varem kuuel korral kriminaalkorras karistatud isikut, kes pani toime kuritahtliku huligaansuse

mitme isiku suhtes, ei saa KrK § 47 sätete kohaselt karistusest vabastada isegi siis, kui kõrvuti vastutust

raskendavate asjaoludega esinevad KrK § 37 lg 2 täheldatud asjaolud, mida kohus võib, kuid ei pea

tunnistama vastutust kergendavateks.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p. 1 ja § 65 lg 3, kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. märtsi 1996.a. otsus M. K. suhtes jätta muutmata,

kassatsioonkaebused jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 21. maist 1996.a. ning ei kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep