3-2-1-67-96 · Riigikohus

3-2-1-67-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 15. mail 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, kostja K.

Karmavuo osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 6. mail 1996. a.

Jevgeni Panovi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17.

jaanuari 1996. a. otsuse Jevgeni Panovi hagis Katerina Karmavuo vastu hüvise nõudes.

21. augustil 1994. a. toimus Keila vallas Harju maakonnas Katerina Karmavuole kuuluvas talus

tööõnnetus Jevgeni Panoviga, kes sai rindkere põrutuse ja roiete murru. Saadud vigastuse tõttu kaotas

hageja 25 % kutsealasest töövõimest.

J. Panov esitas hagi TsK § 464, TLS §-de 3, 8, 27, 28 ja Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1992. a.

määrusega kinnitatud "Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel

saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra" punktide 1.7

ja 18 alusel ning palus kostjalt välja mõista tervisekahjustusega tekitatud kahju.

Harju Maakohus rahuldas hagi 16. oktoobri 1995. a. otsusega ja mõistis K. Karmavuolt J. Panovi

kasuks välja ühekordselt 18 583 krooni 20 senti ja igakuiselt 881 krooni 10 senti alates 1. oktoobrist

1995. a. kuni 9. maini 1996. a. Maakohus leidis, et J. Panov töötas kostja juures töölepingu alusel

alates maist 1994. a. kuni tööõnnetuseni 21. augustil 1994. a.

Alguses remontis J. Panov koos K. Demidovi ja kellegi Genaga elumaja. 1. augustist 1994. a. alustati

hobusetalli rekonstrueerimistöid. Kohtuotsuse kohaselt kirjalikku töölepingut pooled ei sõlminud,

kuid hageja tegelik tööle lubamine tööandja poolt tuleb TLS § 28 lg. 2 järgi võrdsustada töölepingu

sõlmimisega. Suuliselt sõlmitud lepingul olid kõik töölepingu tunnused. Tööle asumisel esitas hageja

tööraamatu. Tehtud töö eest maksis tööandja tunniarvestuse järgi igal reedel töötasu. Töid teostati

tööandja materjalist ja tema töövahenditega. Tööde tegemist korraldas kostja volitusel tema isa V.

"adrin. Vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse TLS § 8 kohaselt tööleping sõlmituks, kui

väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu.

Kohus leidis, et hagejaga sõlmitud lepingu olemust ei muutnud asjaolu, et hobusetalli

rekonstrueerimine oli kokku lepitud lõpetada konkreetseks tähtajaks 24 000 krooni eest.

Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et hagejaga oli sõlmitud hobusetalli rekonstrueerimiseks tööettevõtuleping.

Kostja isa V. "adrin ja K. Demidov leppisid kokku, et brigaad remondib talli 30 päevaga ja V. "adrin

maksab selle eest 24 000 krooni. Tööaja määras brigaad ise. Tööaja arvestust pidas K. Demidov ning

ühekordselt raha maksis samuti tema. Töövahendid olid enamasti brigaadi omad, remondimaterjal oli

hangitud kostja poolt. TsK § 355 kohaselt ei ole aga olulise tähtsusega asjaolu, kelle materjalist töö

teostatakse. Tööettevõtulepingu mustand tõendab poolte kavatsust sõlmida just selline leping ka

kirjalikult. Kuna TLS § 26 lg. 1 järgi töölepingu kohustuslikud tingimused (kokkulepe tööaja,

töötasu, tehtava töö ja selle keerukuse ning tööle asumise aja kohta) puudusid, siis töötas J. Panov

kostja juures tööettevõtulepingu alusel K. Demidovi poolt organiseeritud brigaadi liikmena.

Kassatsioonkaebuses palus J. Panov ringkonnakohtu otsuse tühistada protsessiõigusnormide

rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Kassaator leiab, et töötas talus

alates 1994. a. maikuust töölepingu alusel. Tööandja ei ole temaga töölepingu kehtivuse ajal

sõlminud mingit uut lepingut ning ta ei ole andnud nõusolekut töölepingu tingimuste muutmiseks.

Vastustaja palus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata.

Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb vastavalt TsKS §-le 347 p. 2 tühistada

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Apellatsioonikohtu otsusest nähtuvalt on nõustutud

maakohtu poolt tuvastatuga, et tööandja poolt hageja tegelik tööle lubamine 1994. a. mais tuleb TLS

§ 28 lg. 2 järgi võrdsustada töölepingu sõlmimisega. Pooltevahelise lepingu olemuse määramisel

võttis ringkonnakohus aga aluseks üksnes hageja töötamise alates 1. augustist 1994. a. talli

rekonstrueerimisel, leides, et pooltel puudusid töölepingule iseloomulikud suhted. Apellatsioonikohus

asus seisukohale, et J. Panov töötas kostja juures tööettevõtulepingu (TsK § 355) alusel. Nimetatud

järelduse tegemisel jättis ringkonnakohus otsuses märkimata asjaolud, millised kinnitavad 1994. a.

maikuus hagejaga sõlmitud töölepingu lõppemist, lõpetamist või muutmist (TLS §-d 59 lg. 5 ja 70)

enne hageja hobusetalli rekonstrueerimistöödele asumist, rikkudes sellega TsKS § 232 lg. 4 sätteid.

Meelevaldne on ringkonnakohtu seisukoht, et tööettevõtulepingu mustand tõendab poolte kavatsust

sõlmida selline leping ka kirjalikult, kuna mustandi kohaselt kuulunuks leping sõlmimisele K.

Demidovi ja V. "adrini vahel. Asjas ei ole tuvastatud hageja poolt K. Demidovile volituste andmine

tema nimel tööandjaga läbirääkimiste pidamiseks ning lepingu sõlmimiseks.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb apellatsioonikohtul anda hinnang pooltevaheliseleõigussuhtele (kas

töölepinguline või tsiviilõiguslik, tööettevõtulepingul põhinev suhe), alates hageja tallu

tööleasumisest mais 1994. a. ning kas need suhted hageja asumisel talli rekonstrueerimistöödele

kestsid või need suhted lõppesid, lõpetati või neid muudeti enne 1. augustit 1994. a. ning vastavalt

sellele asi lahendada.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. jaanuari 1996. a. otsus tühistada ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Jevgeni Panovile tasutud kassatsioonikautsjon 250 (kakssada viiskümmend) krooni

10 senti.

Eesistuja J. Luik

Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik