3-2-1-66-96 · Riigikohus

3-2-1-66-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 15. mail 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, A.M. Raissi

ja tema esindaja vandeadvokaat R. Teeveere osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 6. mail 1996.

a.

Arda-Maiga Raissi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 24.

jaanuari 1996. a. otsuse Arda-Maiga Raissi hagis Saare Maavalitsuse ja Eesti Vabariigi

Tööturuameti vastu töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmiseks ja hüvise

väljamõistmiseks.

Arda-Maiga Raiss töötas Saare Maavalitsuse Tööhõiveameti (Tööhõiveamet) juhatajana ja Eesti

Vabariigi Tööturuameti (Tööturuamet) regionaalnõunikuna. 4. märtsil 1994. a. lõpetas Saare

Maavalitsus hagejaga töölepingu TLS § 86 p. 1 alusel seoses asutuse likvideerimisega. 3. novembril

1994. a. lõpetas Tööturuamet hagejaga töölepingu TLS § 86 p. 3 alusel seoses koondamisega.

31. märtsil 1994. a. esitas A.-M. Raiss Saare Maakohtusse hagi Saare Maavalitsuse vastu hüvise

saamiseks seoses töölepingu lõpetamisega. Asja menetluse käigus esitas ta täpsustatud hagiavalduse,

mille kohaselt Tööhõiveametit ei likvideeritud, vaid reorganiseeriti. Tööleping temaga tulnuks seega

lõpetada TLS § 86 p. 3 alusel seoses koondamisega. Kuna hagejale koondamisest ette ei teatatud,

tulnuks kostjal hagejale maksta keskmist töötasu kokku 8 kuu eest. Kostja maksis 6 kuu eest. Hageja

taotles saamata jäänud kahe kuu keskmise palga ning kuna ta tööle ennistamist ei taotlenud, siis TLS

§ 117 lg. 2 alusel hüvitusena kuue kuu keskmise palga väljamõistmist.

Täiendava hagiavalduse kohaselt ei kindlustanud Tööturuamet hagejat pärast põhitöökohalt

vabastamist tööga ning poolte kokkuleppel viibis ta kuni 31. oktoobrini 1994. a. palgata puhkusel. Ka

peale seda ei kindlustatud hagejat tööga. 6. detsembril 1994. a. sai hageja teada, et 3. novembril 1994.

a. on ta ametikohalt vabastatud. Hageja leidis, et kuni töölt vabastamisest teadasaamiseni oli ta

töövahekorras Tööturuametiga, kuna aga tegemist oli tööseisakuga, on tal õigus saada töötasu.

Hageja palub temaga töölepingu lõpetamise aeg 3. november 1994. a. tunnistada ebaseaduslikuks

ning mõista Tööturuametilt tema kasuks välja 595 krooni 24 senti hüvitusena tööseisaku aja eest ning

52 krooni 90 senti ühe kuu puhkuse kompensatsiooni. Lisaks sellele palub hageja tema kasuks välja

mõista TLS § 119 lg. 2 kohaselt 518 krooni 40 senti lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest ja

268 krooni komandeeringukuludena.

Saare Maakohus jättis Saare Maavalitsuse vastu esitatud hagi rahuldamata ning rahuldas osaliselt

Tööturuameti vastu esitatud hagi. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 500 krooni lõpparvega

viivitamise eest. Ülejäänud osas jättis kohus ka selle hagi rahuldamata.

Otsuse kohaselt lõpetas Saare Maavalitsuse Tööhõiveamet oma tegevuse õigusjärglaseta,

ettevõtteregistrist ta kustutati ning varad anti üle Saare Maavalitsusele, mitte loodud Tööturuameti

filiaalile. Kuigi loodud filiaal võttis likvideeritud asutuselt üle töötute arvestust kajastava

dokumentatsiooni ning likvideeritud ja loodud asutuste tegevus on sarnane, ei anna see alust käsitleda

riigiameti filiaali loomist maavalitsuse struktuuriüksuse reorganiseerimisena. Maavalitsuse poolt

hagejaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p. 1 alusel oli õige ninghageja poolt esitatud hüvisenõue on

alusetu.

Tööturuametis töötas hageja kohakaasluse korras, kuigi TLS § 37 lg. 3 kohaselt ei olnud selline

kohakaaslus lubatud. TLS § 95 kohaselt ei rakendata töölepingu lõpetamisel kohakaaslasega §-des

87-94 ettenähtud tagatisi. Hageja taotleb Tööturuameti poolt töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks

tunnistamist, kuid ei viita alusele, mille järgi leping lõpetamisele kuuluks. Ajavahemikku 30.

oktoobrist kuni 6. detsembrini 1994. a. ei saa vaadelda tööseisakuna, küll aga jättis tööandja hagejale

töölepingu lõpetamisest õigeaegselt teatamata ning viivitas lõpparve väljamaksmisega. Oma nõuet

komandeeringukulude väljamõistmiseks ei ole hageja põhjendanud ning on olemas Tööturuameti 2.

novembri 1994. a. korraldus nr. 170 hagejale sõidukulude maksmise kohta.

Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ning A.-M. Raissi apellatsioonkaebuse

rahuldamata. Apellatsioonikohtu otsuse põhjenduste kohaselt möönab apellant, et tema tööandjaks

olnud Saare Maavalitsuse Tööhõiveamet likvideeriti, vaidlustades vaid selle likvideerimise

seaduslikkuse. Töövaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, kas töötajale tööandjaks olnud asutus

likvideeriti seaduslikult või mitte. See ei ole ka küsimus, mis võiks olla tööõigusliku vaidluse sisuks.

Meelevaldne on A.-M. Raissi järeldus nagu oleks asutuse ebaseaduslik likvideerimine õigustühine.

Tööhõiveametit ei likvideeritud ega saanudki likvideerida tsiviilõigusliku tehinguga.

A.-M. Raiss palus kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõigusnormi väära

kohaldamise tõttu. Kassaator leidis, et nii Saare Maavalitsus kui ka Tööturuamet teostavad

täidesaatvat võimu, nii Tööhõiveamet kui ka Tööturuameti filiaal esindavad riiki ning omandivormi

muutumist ei toimunud, vaid tegemist oli asutuse alluvuse muutumisega. Ühe riigiasutuse, Saare

Maavalitsuse, alluvusest viidi Tööhõiveamet teise valitsusasutuse, Riigi Tööturuameti, alluvusse,

nimetades Tööhõiveameti ümber Riigi Tööturuameti Kuressaare filiaaliks. TLS § 6 kohaselt ei lõpe

töölepingu kehtivus ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni reorganiseerimisel, alluvuse,

omandivormi või omaniku muutumisel.

Vastustajad Saare Maavalitsus ja Riigi Tööturuamet leiavad, et kaebus on põhjendamatu.

Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks alus puudub.

Põhjendamatu on kassaatori väide, et Saare Maavalitsuse Tööhõiveametit ei likvideeritud, vaid

reorganiseeriti. Kohtud on õigesti tuvastanud, et Tööhõiveamet maavalitsuse struktuuriüksusena

likvideeriti Saare Maavalitsuse korralduse alusel. Tööhõiveamet kustutati ettevõtteregistrist. Tema

kasutuses olnud varad anti üle maavalitsuse üldosakonnale. Üksnes töötute arvestust kajastava

dokumentatsiooni üleandmine ja põhikirjalise tegevuse sarnasus ei anna alust käsitleda maavalitsuse

struktuuriüksuse kaotamist ja riigiameti filiaali loomist reorganiseerimisena. Riigi Tööturuameti

filiaal loodi ajaliselt enne Tööhõiveameti likvideerimist, kusjuures selle likvideerimiseni töötas

hageja nii Tööhõiveameti juhatajana kui ka Tööturuameti regionaalnõunikuna. Probleemi

lahendamisel ei oma tähtsust ka Vabariigi Valitsuse 5. aprilli 1994. a. määrus riigi tööhõivetalituste

võrgu moodustamise kohta, millega kohustati maavalitsusi andma üle neile alluvad tööhõivetalitused

sotsiaalministeeriumi valitsusalasse, kuna selleks ajaks oli Tööhõiveamet sisuliselt likvideeritud.

Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et käesoleva töövaidluse lahendamisel ei oma tähtsust

struktuuriüksuse likvideerimise seaduslikkus, kuna apellatsioonkaebuses on apellant ka ise möönnud

Tööhõiveameti likvideerimist. Kui asutuse struktuuriüksuse tegevus on lõpetatud, ei muutu

likvideerimine reorganiseerimiseks TLS § 6 mõttes isegi siis, kui likvideerimise korda oleks rikutud.

Seega lõpetas tööandja TLS §-s 97 märgitud asjaoludel hagejaga töölepingu õigesti TLS § 86 p. 1

alusel seoses Tööhõiveameti likvideerimisega.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 24. jaanuari 1996. a. otsus muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed L. Laarmaa, J. Luik