Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-65-96 ECLI:EE:RK:1996:3.2.1.65.96.187 AI generated

3-2-1-65-96 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-65-96
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja P. Vaher, kassaatori esindaja vandeadvokaat E. Palumetsa osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 6. mail 1996. a.

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-65-96 · Riigikohus: Odar, liikmed L. Laarmaa ja P. Vaher, kassaatori esindaja vandeadvokaat E. Palumetsa osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 6. mail 1996. a.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-2-1-65-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 15. mail 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja P. Vaher, kassaatori

esindaja vandeadvokaat E. Palumetsa osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 6. mail 1996. a.

RAS Silikaat kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. jaanuari

1996. a. otsuse RAS Silikaat hagis rendiettevõtte Tartu Ehitustrust vastu 276 970 krooni 90

sendi väljamõistmiseks.

RAS Silikaat väljastas 1992. a. Tartu Ehitustrusti Tootmis-Tehnoloogilise Komplekteerimise

Valitsusele (TET TTKV) mitmesuguseid ehitusmaterjale, mille eest viimane jättis, enne seda kui ta

likvideeriti, tasumata. Hagiavalduses Tartu Linnakohtule taotles RAS Silikaat TET TTKV-le

väljastatud ehitusmaterjali maksumuse 276 970 krooni 90 sendi väljamõistmist rendiettevõttelt Tartu

Ehitustrust (RdE-lt TET) kui likvideeritud Tartu Ehitustrusti TTKV õigusjärglaselt.

Tartu Linnakohus rahuldas 22. novembri 1994. a. otsusega hagi TsK § 222 alusel ning mõistis RdE-lt

TET, kui riikliku ettevõtte Tartu Ehitustrusti õigusjärglaselt, hageja kasuks välja ehitusmaterjalide

maksumuse 267 970 krooni 90 senti ning riigilõivu 9 539 krooni 10 senti. Kohtuotsuse põhjenduste

kohaselt lasusid Tartu Ehitustrusti likvideeritud Tootmis- Tehnoloogilise Komplekteerimise Valitsuse

kohustused Tartu Ehitustrustil.

Ringkonnakohus tühistas 12. mai 1995. a. otsusega apellatsioonkaebuse alusel linnakohtu otsuse ning

tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata.

Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 12. oktoobri 1995. a. otsusega ringkonnakohtu otsuse

protsessiõiguse normi rikkumise tõttu ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale

apellatsioonikohtule põhjusel, et kohtuotsusest ei nähtu, millist materiaalõiguse normi kohaldades

jõudis ringkonnakohus järeldusele, et Tartu Ehitustrusti TTKV oli iseseisev juriidiline isik, ega

põhjendanud, miks Erastamisagentuuri 1. juuli 1994. a. kiri nr. 1120/1-6 jäeti tähelepanuta.

Asja uuel läbivaatamisel leidis ringkonnakohus, et linnakohtu otsus tuleb tühistada ja asjas teha uus

otsus, millega RAS-i Silikaat hagi RdE-e TET vastu jätta täielikult rahuldamata. Otsuse põhjenduste

kohaselt kohustised tekivad lepingutest (TsK § 163) ja kohustis lõpeb juriidilise isiku

likvideerimisega (TsK § 241 lg. 1 p. 3). Likvideeritud juriidilise isiku kohtustise täitmist võidakse

panna teisele juriidilisele isikule vastavalt kehtivale seadusele (TsK § 241 lg. 2). TET TTKV oli

iseseisev juriidiline isik vaidluse tekkimise ajal kehtinud TsK § 25 järgi. TTKV likvideerimine on

Tartu Linnavalitsuse ettevõtlusosakonna õiendi kohaselt registreeritud TET TTKV

likvideerimiskomisjoni 14. märtsi 1994. a. akti alusel. Seda kannet ei ole vaidlustatud, mistõttu ei

olnud kostja kohustatud esitama täiendavaid tõendeid kande seaduslikkuse kinnitamiseks.

RAS Silikaat esitas esialgse hagi TET TTKV vastu ning hiljem taotles RdE-e TET kaaskostjana

protsessi kaasamist. Sellega tunnistas hageja TTKV iseseisvat tsiviilõiguslikku õigus- ja teovõimet

TsK § 25 mõttes. TTKV oli riigivara allrentnikuna iseseisev juriidiline isik, mitte aga riigiettevõtte

TET allaasutus või struktuuriüksus. Asja materjalidest ei nähtu, et RdE TET oleks peale TTKV

likvideerimist ning renditud varade tagastamist võtnud endale TTKV kohustusi kolmandate isikute

ees.

3. juuli 1992. a. riigivara rendilepingu nr. 00245 kohaselt anti RdE-le TET rendile Tartu Ehitustrusti

tervikvara ning Ehitusministeerium kohustus renditavad varad RdE-le TET üle andma 1. jaanuariks

1992. Lepingu lisa 4 järgi fikseeriti rendileantavad käibevahendid seisuga 1. jaanuar 1992. a. Selle

lepingu objektiks ei saanud olla TTKV võlgnevus hagejale, sest see tekkis peale 1. jaanuari 1992,

samuti ei sisalda leping sätteid, mis kinnitaksid, et TTKV oli Tartu Ehitustrusti allasutus.

Eesti Erastamisagentuuri 1. juuli 1994. a. kirjas nr. 1120/116 sisaldub erastamisagentuuri hinnang

riigivara rendilepingule nr. 00245, mis ei anna alust ringkonnakohtul järeldada, et Tartu Ehitustrusti

TTKV oli Tartu Ehitustrusti allasutus.

Kassatsioonkaebuses palub RAS Silikaat tühistada ringkonnakohtu otsuse ning teha uus otsus,

millega hagi rahuldada. Kassaator leidis, et ringkonnakohus on põhjendamatult tunnistanud TTKV

juriidiliseks isikuks ning vääralt kohaldanud materiaalõiguse normidena TsK § 163 ja § 241 lg. 1 ja 2

ning ebaõigesti tõlgendanud TsK §-i 25. Peale selle on apellatsioonkaebuse kostja nimel esitanud isik,

kelle volikiri ei vasta TsKS §-s 83 toodule.

Vastustaja kaebusega ei nõustu ning leidis, et apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks alus puudub.

Kolleegiumi istungil jäi kassaatori esindaja kaebuses esitatu juurde.

Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja

protsessiõiguse normi rikkumise tõttu.

Vaidluse tekkimise ajal kehtinud TsK § 25 määratles juriidilise isiku mõiste, mille üheks aluseks oli

eraldatud vara olemasolu. Kuid EV Ettevõtteseaduse (kehtis kuni 01.09.1995. a.) § 2 kohaselt oli

ettevõte ettevõtlusega tegelev majandusüksus, mis on seaduses ettenähtud korras tunnistatud

juriidiliseks isikuks. See seaduse säte kehtis ka 1991. a., mil väidetavalt sõlmiti RdE TET ja TET

TTKV vahel (all)rendileping ning sama seaduse § 4 lg. 1 kohaselt võis ettevõte olla ka rendiettevõte

ning osundatud seaduse § 5 lg. 2 kohaselt ettevõtte tegevus pidi vastama tema põhikirjas ja muudes

asutamisdokumentides toodud eesmärkidele ja tegutsemisaladele. Ringkonnakohus jõudis järeldusele,

et TET TTKV oli iseseisev juriidiline isik, sest tal oli põhikiri ja tal oli eraldatud vara. TET TTKV

põhikirja kohtule esitatud ei ole, mistõttu kassatsioonkaebuse väide, et kohtu järeldus selles osa on

meelevaldne, on õige. ENSV Valitsuse 18. jaanuari 1990. a. määrusega nr. 12 kinnitatud Eesti NSV

ettevõtete registreerimise ja tegutsemislubade väljaandmise ajutise juhendi (kehtis kuni

28.07.1995.a.) p. 1 kohaselt tuli asutataval ettevõttel enne oma majandustegevuse algust

kohustuslikus korras end registreerida ja p. 2 kohaselt ettevõte loeti asutatuks ning ta sai juriidilise

isiku õigused tema registreerimise päevast. Sama juhendi p. 5 kohaselt anti registreerimisel talle

registreerimistunnistus. Kassaatori väide, et registreerimiskaardi täidab ettevõtte registrisse kandja ja

see ei tähenda juriidiliseks isikuks olemist, on õige. Registreerimiskaart ja ettevõtte põhikiri olid

sama juhendi p. 4 alapunkt 2 kohaselt vajalikud dokumendid ettevõtte registreerimiseks, mitte aga

ettevõtte juriidiliseks isikuks olemise aluseks. Tõendamise koormus, kas TET TTKV oli juriidiline

isik, lasus TsKS § 88 lg. 1 kohaselt kostjal, kes esitas sellekohased vastuväited.

Kassaator on vaidlustanud kostja RdE TET kohtule esitatud põhikirja p. 5. 6 mittevastavuse EV

Erastamisagentuuris ja Tartu Linnavalitsuses asuvas RdE TET põhikirjas p-ga 5. 6, mille järgi RdE

TET koosseisus on isemajandav TTKV. Ka Riigikohtule esitatud RdE Tartu Ehitustrust põhikirja

(registreeritud 30. 01. 1991. a. Tartu Linnavalitsuses) p. 5. 6 kohaselt on rendiettevõtte TET

koosseisus isemajandav Tootmis-Tehnoloogiline Komplekteerimise Valitsus ja Elamu-

Ekspluatatsiooni Jaoskond. Kohus nimetatud asjaolule hinnangut ei andnud, rikkudes TsKS § 232 lg.

4 sätestatut, mille kohaselt otsuse kirjeldavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab.

Kassaatori väide TsKS § 283 lg. 1 p. 8 rikkumises apellatsioonkaebuse vastuvõtmisel ei ole õige, sest

TsKS § 83 lg. 1 kohaselt volitus asjaajamiseks kohtus annab esindajale õiguse kõigi

protsessitoimingute tegemiseks volitaja nimel, sealhulgas kohtuotsuse peale kaebuse esitamiseks.

Selline volitus oli kostja esindajal olemas ning ringkonnakohus hiljem nõudis vastustaja esindajalt

volikirja esitamist esinemiseks ringkonnakohtus ja vastavalt sellele ta volikirja esitas.

Juhindudes TsKS § 346 p. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. jaanuari 1996. a. otsus ja asi saata

uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada RAS-ile Silikaat 14. veebruaril 1996. a tasutud kautsjon 2 679 (kaks tuhat kuussada

seitsekümmend üheksa) krooni ja 70 senti.

Eesistuja J. Odar

Liikmed L. Laarmaa, P. Vaher